Hooldekodude elanikel on tulnud senisest rohkem veeta aega nelja seina vahel. Foto: LLi arhiiv

Need kolm sõna tulid meie ellu märtsi keskel, suvel jäid tagaplaanile, kuid sügisel tulid taas. Nii eakate kodanike elupaikades hooldekodudes kui ka väiksemate inimeste päevastes kodudes lasteaedades tuleb iga vajalik hetk nende sõnade järgi tegutseda, mis siis, et vahel on kinnaste pidevast vahetamisest või maski kandmisest raske tüdimus. Mõlemad asutused, nii nagu me kõik, ootavad pikisilmi tavaellu naasmist.

Põlva valla Laheda sotsiaaltöökeskus asub kahes majas, Tilsis ja Vana-Koiolas, ning koroona algusest ei ole kummaski majas ükski hoolealune ega töötaja sellesse haigestunud.

Juhataja Marika Dorbeki sõnul ei ole keskus läinud sügisest midagi muutnud: „Külalised tohivad minna oma lähedase juurde vaid kahekesi, nad peavad end registreerima ja kandma maski.” Kui hoolealuse tervis lubab, saadakse kokku eraldi toas.

Hooldajate töö on läinud märtsi keskpaigast aeganõudvam isikukaitsevahendite tiheda vahetamise tõttu. Hooldaja peab igasse tuppa mineku eel kandma uusi kaitsevahendeid. Kui ühes toas on kolm hooldatavat, peab ta iga hoolealuse juurde minekuks panema uued kindad kätte ja uue põlle ette, maski ühes toas viibimise ajal vahetama ei pea.

Kitli, mütsi ja prillide kandmine on kohustuslik vaid siis, kui keegi on koroonasse haigestunud. Kuna külalisi käib vähem, sest inimesed ei riski lähedasi vaatama tulla, peavad hooldajad hooldatavatele rohkem aega pühendama ehk nendega tihedamini juttu ajama.

„Meie töötame nii, nagu sotsiaalkindlustusameti ja terviseameti reeglid ette näevad,” kinnitas Dorbek.

Märtsi keskel, kui koroonakriis algas, pandi hooldekodud kohe kinni, mis tähendas, et keegi oma lähedast vaatama minna ei saanud. Kevadest hakkas olukord külastuste osas pisut leevenema.

„Hoolealuste meelest on igal põlvkonnal nii-öelda oma Siber ja et koroona on praeguse aja Siber,” sõnas Dorbek.

Sõja ajal võis väljas käia, nüüd mitte
EELK Räpina Miikaeli koguduse hooldekodu juhataja Ene Mölder tunnistas, et maja töötajad on väsinud, rohkem psüühiliselt kui füüsiliselt. „Hoolealuse juurde minnes ja tema juurest tulles peavad nad käsi desinfitseerima,” tõi ta vaid ühe näite.

Väsinud on ka hoolealused. Lähedased viisid varem sugulase vahelduseks enda poole, kuid koroonast saati ei ole hooldekodu elanikud maja õuest kaugemale pääsenud. Varem tegid nad soojal ajal ühiseid väljasõite, kuid mullu neid ei toimunud.

„Hoolealused suhtlevad sugulastega nüüd telefoni teel, see on nende esimene suhtlemisviis välisilmaga, teiseks on kirjad, mis saadetakse minu meilile,” rääkis Mölder. Ta täpsustas, et kes suudavad ise lugeda, neile prindib ta kirja välja, kes seda enam ei suuda, neile loeb ta saadetu ette. Hoolealustele on saadetud ka posti teel kirju ja kaarte.

„Hiljuti oli ühel hoolealusel 101. sünnipäev, sättisime nii, et tema lähisugulased said õnnitlema tulla,” ütles Mölder ja lisas, et kes kaugelt tuleb, sellele korraldavad nad kokkusaamise.

Hooldekodus on juba kõigile esimene vaktsiinisüst tehtud, veebruari teisel esmaspäeval tehakse teine süst ning juhataja usub, et pärast teist kaitsesüsti muutub olukord veidi rahulikumaks.

„Koroonaaeg on meile õpetanud kannatlikkust ja käte pesemine on muutunud tavapäraseks asjaks, mis, usun, on ka aidanud,” rääkis Mölder.

Ta lisas, et hoolealused on ikka imestanud olukorra üle. „Nad ütlevad, et sõja ajal võis vabalt väljas käia, nüüd ei saa sedagi.”

Pihlakobaras oli lausttestimine
Rõuge valla Mõniste hooldekodus Pihlakobar oli esimesel veebruaril laustestimine. Juhataja Ulvi Trahv tunnistas peale proovide võtmist LõunaLehele, et saabuv öö tuleb tal unetu, sest vastustest sõltub edasine.

Teisipäeval sai ta rõõmustada, sest nii hoolealused kui ka personal on koroonast terved ja samal päeval algas majas ka esimene vaktsineerimine.

Siingi lubati hoolealuste juurde külastajaid sügisest, mõistagi peavad külalised täitma kõiki nõudeid: käte desinfitseerimine, distants ja mask. „Personal on väsinud, reeglite täitmise kõrval, nagu näiteks kinnaste igakordne vahetamine, muretsevad nad nii enda kui ka hoolealuste tervise pärast,” rääkis Trahv.

Hoolealustel on aga läinud aasta viimasest kuust võimalik lähedastega video vahendusel suhelda. „Omaksed kasutavad seda võimalust, lepime eelnevalt kokku ja vajaduse korral aitame hoolealust,” täpsustas Trahv.

Varem on osa hoolealuseid saanud aeg-ajalt oma kunagisse koju minna, kuid mullu märtsi keskelt enam mitte, ja sellest tunnevad nad puudust, nagu ka Mõniste piirkonna isetegevuslaste esinemistest ning kirikutundidest.

Küsitletud hooldekodude juhatajate ühine soov on, et see aeg kiiremini lõpeks.

Alguses olid vanemad ettevaatlikud
Lasteaedades on olukord pisut rõõmsam juba sellepärast, et lapsed ise on rõõmu allikad ning neist majadest lähevad kõik õhtul koju, et järgmise tööpäeva hommikul naasta.

„Läinud märtsi keskelt ei toonudki vanemad lapsi lasteaeda ja meie läksime kaheks nädalaks kollektiivpuhkusele, aprillist avasime uksed, kuid lapsi ikkagi ei tulnud,” rääkis Kerli Verev, Krootuse lasteaia Pesapuu direktor Kanepi vallast.

Aprillis tegid lasteaia töötajad majas mitmesuguseid vajalikke töid, sest vanemad ikkagi ei riskinud lapsi lasteaeda tuua. Maikuust olid juba üksikud lapsed lasteaias. Läinud aastal töötas Krootuse lasteaed kogu suve.

„Me ei luba ühtegi võõrast ka praegu majja,” sõnas Verev ja lisas, et juba väikese haigusnähuga jäävad lapsed võimaluse korral koju.

Kui vanem tuleb Krootuse lasteaeda, peab ta maski kandma ja kui ta soovib õpetajaga vestelda, peavad mõlemad maski kandma. „Kui lapsed hommikul tulevad, lähevad nad üleriiete äravõtmise järel kohe käsi pesema,” sõnas Verev. Ta märkis, et lapsed kõnelevad lasteaias distantsi hoidmisest. „Ilmselt on nad seda kodus kuulnud.”

Lasteaia õpetajatel on seoses koroonaga aga koolitused ära jäänud. „Saaks see koroona vaid rutem läbi, me nii soovime tavaellu naasta,” sõnas Verev.

Väimela lastele huvialaringid
„Kui vanem toob hommikul lapse lasteaia garderoobi, peab tal mask ees olema,” ütles Karmen Meltc, Väimela lasteaia Rukkilill direktori asetäitja, ja lisas, et kui vanem ja õpetaja juttu ajavad, peavad mõlemad maski kandma.

Tänu tõelisele talvele saavad lapsed väga palju aega õues veeta, sest värskes õhus viibida on igati kasulik. Ükski laps ega lasteaia töötaja haigusnähtudega lasteaeda ei tule. Kui peres on keegi haigestunud, peab ka laps koju jääma.

Vahepeal lasteaias huvialaringid ei tegutsenud, kuid jaanuarist saavad lapsed osaleda jalgpalliringis, lugemislustiringis ja teistes ringides. „Lugemisringis õpivad lapsed mänguliselt lugema, nad saavad kuulates teada, millistest häälikutest sõna koosneb,” tõi ta näite.

Meltc ütles, et see aeg on lasteaia kollektiivile näidanud, et nad on väga ühtehoidvad. Kui läinud aastal alanud koroonaajal oli maja kinni, rääkisid nad palju omavahel telefonitsi. Aprillis avas lasteaed valverühma, mais juba kõik rühmad. „Eks alguses ikka kardeti rohkem, kuid nüüdseks on inimesed õppinud enda eest hoolitsema,” märkis ta.

Läinud sügisel korraldati peod, kuhu vanemaid seekord ei lubatud. Üritustest tehti video, mida vanemad said näha.

Sõleke töötas ainsana märtsis-aprillis
Võru linnas on neli lasteaeda, millest kolm panid koroona puhkedes märtsi keskel uksed kinni. Linnavalitsuse otsusega pidid need vanemad, nagu meedikud, müüjad ja teised, kes ei saanud tööd distantsilt teha, viima lapsed Sõlekesse. Lapsed käsid seal 1. maini. Töötas neli rühma, milles oli kokku ligi poolsada last. Selle töö eest sai Sõlekese kollektiiv maikuus peaminister Jüri Rataselt tänukirja.

Direktor Tiina Kala sõnutsi kohanesid lapsed uue olukorraga suures osas väga hästi ja kui üksikutel tekkis raskusi, kutsuti tema enda õpetaja mõneks päevaks toeks. Sõlekese õpetajad käisid sel ajal kõik tööl, maskides ja vahetustega.

„Sügisest ei tohi ükski vanem haigeid lapsi lasteaeda tuua ja kui vanem on koroonasse haigestunud, ei tohi ta samuti last lasteaeda tuua,” rääkis Kala. Ta lisas, et hetkel on neil sõimerühmas lapsi rohkemgi kui aasta tagasi.

Tänu imelisele talvel saavad lapsed palju õues olla. „Meil on territooriumil suusarada, millel sõites saavad vanemate rühmade lapsed ehk viie- kuni seitsmeaastased suusatamise algõpet, samuti on meil küngas, kust nooremad lapsed saavad kelguga alla lasta,” rääkis Kala.

Sõlekeses toimub ka projektõpe, mis tähendab, et lapsed teevad koos õpetajaga õppekäike metsa, veekogude äärde ja mujale.

„Koroonaaeg on meile õpetanud rohkem üksteisest hoolimist ning soovi, et kõik jääksid terveks,” sõnas Kala.

 

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 04/02/2021 10:01:38