Foto: LLi arhiiv

Maale kiire interneti saamise rindel on olukord muutusteta ning inimesed tunnevad muret, kas neil õnnestub tagasi saada Eesti Andmesidevõrgule ettemaksuna tasutud 153 eurot.

LõunaLeht kirjutas viimati mullu septembris, et projekti Internet Koju vallas on tõsine seisak. Eesti Andmesidevõrgu AS (millest osa kuulub samanimelisele MTÜ-le) oli 2017. aastal käivitanud projekti ja saanud 2019. aasta kevadeks ligi 6000 internetisoovijalt 153-eurose ettemaksu – kokku ca 900 000 eurot. Sügiseks 2019 ei teadnud aga paljud, kas nende piirkonda üldse võrk rajatakse, ning paljud olid saanud ka äraütleva teate. Septembris 2020 oli edasiminekut vähe näha. Mitmed omavalitsused ütlesid LõunaLehele, et jaotusvõrgu ehituses valitseb vaikus.

„Eesti Andmesidevõrk vaikib, kus on inimeste üle 900 000 euro,” teatas hiljuti ehk 2021. aasta jaanuaris LõunaLehele Taisi. „Sattusin ka nende reklaami ohvriks, lootes, et saan kiire interneti, aga nüüd makstud 153 eurist ja internetist ilma. Kas nii vaikitaksegi edasi? Rikastuda maainimeste arvelt, kellel niigi pole tööd ja lähim kauplus 10 kilomeeetri kaugusel jne.”

Taisi avaldas lootust, et meedia uurib asja edasi, et inimesed oma ettemakstud raha tagasi saaksid.

Naine selgitas lehele, et tema taotles kiiret internetti varem Valgamaa alla kuulunud Pühaste külas asuvasse kodusse. Enda sõnul on ta esitanud raha tagasisaamise avalduse ja korduvalt püüdnud edutult helistada Raivo Tammiksaarele (kes varem oli Eesti Andmesidevõrgu tegevjuht, ent praegu pole asutusega teadaolevalt seotud – toim). Lisaks on ta asutusele saatnud e-kirju, kuid vastust pole saanud.

„Meie perele on see antud hetkel väga suur raha,” kurtis Taisi.

LõunaLeht küsis septembris teiste seas Kanepi vallast Põlvamaal, millised on internetiprojekti arengud, sest igasugune ehitustegevus peab toimuma omavalitsuse teadmisel ja heakskiidul. Kanepi vallavalitsuse ehitusspetsialist Peep Potter ütles toona, et tema poole polnud 2020. aasta jooksul Eesti Andmesidevõrgu AS ja Eesti Andmesidevõrgu MTÜ pöördunud. Vald väljastas viimati 2019. aasta teises pooles kaks kasutusteatist Eesti Andmesidevõrgule.

„Seis on sama. Taotlusi ei ole esitatud,” ütles Potter lehele neil päevil.

Septembris Eesti Andmesidevõrgule saadetud päringu peale laekus vastus: „Oleme Teie kirja kätte saanud ja võtame Teiega peagi ühendust.” Seda ei juhtunud. Sedakorda saadetud korduspäringus sai ka uuritud, kas või kuidas on inimestel võimalik tagasi saada sissemaksena tasutud 153 eurot. Rohkem kui nädala jooksul vastust ei laekunud.

Eesti Andmesidevõrgu ASil oli aastalõpu seisuga üks töötaja (juhatuse liige Hanna Kaplan), majandusaasta aruanne esitatud ja maksud makstud. MTÜ Eesti Andmesidevõrk (sama juhatuse liige) 2019. aasta majandusaruanne on tänini esitamata, MTÜ töötajate arv teadmata. MTÜ teenis mullu viimases kvartalis ca 36 000 eurot käivet ja tasus 4100 eurot makse.

Kuidas aga saab tavakodanik kätte ettemaksuna tasutud raha – kas peaks pöörduma kohtusse pankroti algatamiseks?

„Saame omalt poolt öelda, et oma õiguste kaitseks saab loomulikult pöörduda kohtusse – võla sissenõudmiseks on võimalik esitada kohtule hagi või maksekäsu kiirmenetluse avaldus,” selgitas Kertu Laadoga justiitsministeeriumist.

Laadoga sõnul ei näita majandusaasta aruande esitamata jätmine tingimata ühingu maksujõuetust. Kindlasti on see aga märk, et uute tehingute tegemisest sellise ühinguga tasub hoiduda.

 

 

 

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 05/02/2021 09:26:31