Küsitlus

Millisel määral plaanid tänavu kasvatada aiasaadusi?

Hüvasti, väikepõllumajandus: Kagu-Eestist kadus tuhatkond talumajapidamist

Statistikaameti põllumajandusloenduse esialgsetel andmetel on Eestis 11 400 põllumajanduslikku majapidamist, neid on 3800 võrra vähem kui 10 aastat tagasi. Kagu-Eestis on talusid arvatavalt vähemalt 1100 võrra vähem kui eelmisel kümnendil.

Statistikaamet korraldas 2020. aasta 1. septembrist 15. novembrini põllumajandusloenduse, mida tehakse iga 10 aasta tagant enamikus maailma ja kõigis Euroopa Liidu riikides. Loendust on vaja põllumajandus- ja keskkonnapoliitika ning riigi muude tegevusvaldkondade kujundamiseks ja otsuste tegemiseks. Loenduse andmetel on Eestis 11 400 põllumajanduslikku majapidamist, mille kasutuses on pea kogu siinne põllumajandusmaa ja loomakasvatus. Kõige rohkem on põllumajanduslikke majapidamisi Pärnumaal, järgnevad Võru, Tartu ja Harju maakond.

Põllumajandusloenduse projektijuht, statistikaameti juhtivanalüütik Eve Valdvee ütles, et kuigi majapidamiste hulk on aastate jooksul kahanenud, ei ole tootmine põllumajanduses märkimisväärselt vähenenud, kuna see koondub aina enam suurettevõtetesse. Eesti põllumajandustoodangust 84% annavad 1300 suurimat põllumajandustootjat.

„Tootmise koondumine ei toimu ainult Eestis, vaid on iseloomulik kogu Euroopa Liidu põllumajandusele. Hoolimata paljude väikeste majapidamiste kadumisest on neid Eestis siiski veel palju. Enam kui poolte Eesti põllumajanduslike majapidamiste aastase toodangu hinnanguline väärtus jääb alla 8000 euro,“ kommenteeris Valdvee.

Kõigist Eesti põllumajanduslikest majapidamistest kolmandik tegutseb juriidilise isiku vormis ja selliste majapidamiste hulk on kümne aastaga enam kui kahekordistunud. Eesti põllumajandusele on iseloomulik ka rendimaa suur osatähtsus: enamik kasutatavast põllumajandusmaast on rendimaa või muu maavaldus, majapidamiste omanduses on vähem kui kolmandik maast.

Teiste Euroopa riikidega sarnaselt on Eesti põllumajanduslike majapidamiste juhid pigem vanemaealised. Ligi pooled neist on vähemalt 55-aastased ja vanemad ning veerand vähemalt 65-aastased ja vanemad. Majapidamised on sageli väikesed, seega teevad kolmveerand juhtidest põllumajandustööd osaajaga. Majapidamistes töötab püsitööjõuna ligi 30 000 inimest. Aasta jooksul tehakse põllumajandustööd kokku rohkem kui 16 700 inimaasta jagu, sh on ka ajutiste töötajate töö ja majapidamisest väljastpoolt tellitud lepinguline põllumajandustöö.

Kui vaadata statistikaameti kaarti, siis näeb, et 2020. aasta lõpupoole seisuga on Võrumaal 1163, Põlvamaal 569 ja Valgamaal 703 põllumajanduslikku majapidamist. Võru- ja Põlvamaa kuuluvad koos Jõgevamaaga nende Eesti maakondade hulka, kus on kümne aastaga kõige rohkem väikepõllumehi adra nurka heitnud, Valgamaal on langus olnud mõnevõrra leebem. Võru- ja Põlvamaal on kümne aastaga kadunud mõlemas 410‒435 ja Valgamaal 282‒350 talu. Tagasihoidlikumate arvutuste kohaselt seega Kagu-Eestis kokku vähemalt 1100.

Võrumaa talupidajate liidu juht ning Andri-Peedo kitsekasvatustalu peremees Kermo Rannamäe nentis, et paraku on tegu normaalse ja tavapärase põllumajanduse arenguga 21. sajandil.

„Üks põhjustest on kindlasti see, et suurem osa tänastest talupidajatest on juba vanemad inimesed, selle asemel, et oma talu ja tootmist suurendada, peavad paremaks talupidamine üldse lõpetada, sest jõud ja jaks raugeb,” selgitas ta LõunaLehele. „Järeltulijad on tihtipeale õppinud ameti, kolinud linna ja talupidamine, kui seda väiksemas mahus teha, nõuab ikkagi suuri füüsilisi pingutusi, finantse. Selleks, et ots-otsaga kokku tulla, tuleb leida kanalid, kus oma talu toodang turustada.”

Ta tõi välja, et samas on Kagu-Eestis ka palju häid näiteid nendest taludest, kus noorem põlvkond on talupidamise üle võtnud ja linnast uuesti maale kolinud. Või siis on mujalt tulnud inimesed, kes näevad siinkandis võimalusi, et oma talupidamisega alustada.

„Paljud väiketalud on leidnud n-ö oma niši, millega suudab ka väiketalu ennast kas just edukalt, aga siiski ära majandada,” sõnas Rannamäe. „Väiketalude toodang on isikupärane ja käsitööna valminud, mis pakub edukalt konkurentsi suurtootjate toodangule. Kõige tähtsam on see, et inimene tunneks ennast selles keskkonnas, kus ta elab, hästi ja teeks seda, mis teda motiveerib edasi toimetama.”

 

Autor: LÕUNALEHT
Viimati muudetud: 04/02/2021 10:07:56

Lisa kommentaar