Lembit usub, et see läbi aia pildistatud T-40 varastati 2002 temalt. Foto: erakogu

Võrumaal Paidra kandis elav eakas talumees Lembit Olesk ei ole loobunud mõttest, et ühel päeval seisab tema hoovil taas see traktor T-40, mis sealt enam kui 18 aastat tagasi varastati. Huvitava juhuse, laia tutvusringkonna ning kannatliku detektiivitöö abil õnnestus mehel enda arvates oma traktoril ka nii-öelda sabast kinni saada, kuid paraku pole õnn teda soosinud. Muu hulgas kahtlustab mees oma ebaõnnes varguselooga nurkapidi seotud politsei ringkaitset.

70ndates võrumaalane Lembit on üks neid mehi, kelle kohta öeldakse „ei karda keda kuraditki”. Lisaks on Lembit umbes sama järjekindel ja visa kui buldog ning sealjuures hämmastavalt põhjalik ja metoodiline. Mees toob LõunaLehe toimetusse kaasa soliidse punase kausta, kus sees detailne ülevaade tema traktorisaagast: avaldused, vastused, selgituskirjad, avalikult ja salaja tehtud fotod, traktori pass ja kõikvõimalik muu asjaga seotud dokumentatsioon.

„Süda ei anna rahu ülekohtu pärast,” selgitab mees, miks ta arhiivi peab ja ikka oma õigust taga nõuab.

Lembitu T-40M oli samuti punane, kui mees selle 1992. aastal talupidamise eesmärgil Võru EPT kaubabaasist ostis. Maksis üle 34 000 rubla ja isegi enne rahareformi polnud tegu tühise summaga.

Kuna kõik alljärgnev põhineb Lembitu seisukohtadel ning kedagi pole nende sündmustega seoses isegi kahtlustatavaks kuulutatud, rääkimata süüdimõistmisest, siis ei avalda LõunaLeht teiste asjaosaliste nimesid ega muud infot, mis võimaldaks neid identifitseerida.

Vargad viisid traktori ja muusikakeskuse
Niisiis, 2002. aasta aprillis kadus traktor Lembitu Paidra kodutalu hoovilt nagu tina tuhka. Lisaks viisid vargad muusikakeskuse. Lembit tegi politseile avalduse ning leidis kodukülast ka traktorivarguse pealtnägijaid. Mai alguses sai ta politseilt üllatava teate: eeluurimine peatatud isikute kindlakstegemiseni. Järgnes vaikus.

Juunis 2003 esitas Lembit politseile uue avalduse kriminaalmenetluse jätkamiseks. Ta esitas pealtnägijate andmed, nende kirjeldused traktorit vedanud varaste treileri (erastatud teedevalitsusest) kohta, traktori eritunnused ja info treileri liikumissuuna kohta. Treileri juht olnud „grusiini moodi mees”.

Politseist öeldi Lembitule telefonitsi, et uurimine läks üle teise maakonna korrakaitsjatele, kuna traktor paikneb seal. Tolle maakonna politseinikud teatasid aga mehele ühel hetkel telefonitsi: traktorit ei leitud, menetlus on lõpetatud.

„Kirjalikku vastust ei saadetud, kuna traktor oli X-s uurija õuel,” on mees veendunud. „Osteti ilma dokumentideta.”

Aastad möödusid ja vahepeal õnnestus Lembitul tänu huvitavale juhusele arvatavad vargad üles leida.

„Olid Võrus baaris ja mul poeg kuulis pealt, kuidas omavahel rääkisid, et varastasid Paidrast ühe traktori ja viisid minema,” rääkis talumees. „Vargad rääkisid mu poja kuuldes, et nad müüsid traktori X külla.”

Ta oli vahepeal ka teada saanud, et vargad, kellest üks selgus, muide, elavat X külas politseiuurija lähistel, pukseerisid traktorit politseist ostetud Opel Vectraga. Jutukad baarikülastajad said tuvastatud. Kui Lembit aga kindlaks tehtud vargale vastu astus ja temalt küsis, millega mees ta traktori hüvitab, haaranud too auto pealt kurika ja ähvardanud meest sellega. Sinnapaika see jäi.

23 eritunnust
Lembitu hing kripeldas ikka edasi. 2015. aasta septembris tegi ta Võru politseile taas avalduse kriminaalasja jätkamiseks. Kinnitades samas, et on teinud kindlaks nii vargad kui traktori asukoha X külas uurija õuel. Lisaks teatas oma traktorit korduvalt vaatamas käinud mees, et punane masin on vahepeal võõbatud siniseks. Aga ta oli veendunud, et tundis muude eritunnuste – kirja pandud kokku 23! – järgi oma masina ära.

Juba päev hiljem teatas politsei mehele: süütegu on aegunud. Tal soovitati edasi pöörduda prokuratuuri poole. Veel samal kuul soovitas prokuratuur teha avalduse kohtule ning nõuda hüvitist inimeselt, kelle hoovil traktor seisab.

Vahepeal olgu veel öeldud, et Lembitu hinnangul võeti tema traktor 2005. aastal uuesti legaalselt arvele ning seda kerenumbri dublikaatide alusel. Lembitu kinnitusel harrastati toona sageli seda, et kannatada saanud „birkad” „löödi üle”. Traktori omanikuks registreeriti tolles samas X külas elav põllumees E., kelle abikaasa töötas politseiuurijana. Uuesti arvele saadi traktor seetõttu, et seda polnud lisatud tagaotsitavate nimekirja.

Ja olgu veel öeldud, et autoregistrikeskus oli Lembitu traktori 2002. aasta veebruaris registrist kustutanud, sest sel olid vananenud registreerimisdokumendid.

Mees käis vahepeal ikka „oma” traktorit X külas aia tagant piidlemas. Juunis 2019 helistas ta politseisse ja tegi igaks juhuks avalduse hoopis kolmanda maakonna korrakaitsjatele. Selgitas ära kogu traktorisaaga enda nägemuse kohaselt. Mõni päev hiljem nägi ta X külast läbi sõites, et E. majapidamise värava juures seisid kaks punast traktorit. Nagu hiljem selgus, viidi üks neist – just see Lembitu oma – samal õhtul puksiiriga minema. „Et jälgi kustutada,” on mees veendunud.

Samal traktori minemarändamise õhtul sai Lembit politseilt kirja: „Oleme täiendavalt kontrollinud E. elukohas seisvaid traktoreid ning veendunud, et tegemist ei ole teilt varastatud traktoriga.”

Mehel tekkis kuri kahtlus, et ehk lasi politseiuurija V. end laiskusest või teadlikult ära hanitada, ning ta küsis politseilt üle: mitut traktorit teile näidati? Vastati, et kaht punast. Aga nagu Lembit teadis, siis oli neid E. hoovil märksa rohkem. Ehk teisisõnu, võimalik, et politseiuurijale n-ö õiget traktorit ei näidatudki. Satelliitfotodelt oli Lembit näinud E. õues tervet traktoriparki. Seda lubati kontrollida.

Aga uurija V. hoiatas Lembitut ka kaunis konkreetselt, et too end enam E. ja tolle politseitöötajast kaasa majapidamise juures ei näitaks.

„Kuna traktor viidi minema, siis mis ma sinna ikka enam lähen,” nentis mees.

Kui Lembit juulikuus 2019 jälle politseiga ühendust võttis, öeldi sealt, et uurimine on lõpetatud.

Augustis 2019 ilmus maanteeameti lehele info kõnealuse traktori võõrandamisest ja ajutisest registrist kustutamisest.

„Sellega on jäljed kustutatud,” ohkas Lembit. „Uurijad olid traktorist teadlikud 2003. aastast saati. Politsei vassis ja valetas tänase päevani – ei teinudki mingit uurimist, valetati ja salati. Uurimine oli paberi peal ja politsei ei teinud praktiliselt midagi. Soovin, et see lugu avalikustataks rahvale ja et traktor jõuaks taluõuele tagasi.”

Kaitsepolitseist öeldi Lembitule, et kuritegu on aegunud ja et püüdku ta asju edasi ajada kohtu kaudu.

Vahepeal eakamaks saanud Lembit on oma põllumaad rendile andnud ning kartulimaad harib väiksema traktoriga. Aga selle oma ja õige T-40 jälgi ning õigust ajab ta vist küll elupäevade lõpuni taga.

Politsei: Lembitu kahtlused pole kinnitust leidnud
Uurisime Lõuna prefektuurist, miks politsei on Lembitu traktorivarguse uurimise korduvalt katkestanud, mida on neil öelda mehe teooria kohta, et see on toimunud varastatud traktori soetaja politseitöötajast abikaasa survel, ja sellegi väite kohta, et traktoreid uurimas käinud politseinik hanitati ära.

„Selles vargusjuhtumis ei õnnestunud süüdlast tuvastada, mistõttu tuli menetlus lõpetada,” teatas Kerly Virk Lõuna prefektuurist. „Kuritegu aegus viie aasta möödudes ehk umbes 15 aastat tagasi.”

„Nii toona kui ka nüüd aastaid hiljem oleme Lembituga jätkuvalt suhelnud, et kontrollida mehe pakutud versioone nii tema poolt pakutud kahtlusaluste kui varastatud traktori võimaliku asukoha kohta,” lisas politsei esindaja. „Need kahtlused pole aga kinnitust leidnud. Muu hulgas veenduti ka X külas igakülgselt, et see traktor ei ole kohe kindlasti Lembitu oma. T-40 tüüpi traktoreid on siin ja seal üksjagu, kuid sellist, mis Lembitult varastati, ei ole paraku seniajani leitud.”

„Abikaasa on traktorid ARKis ametlikult dokumentide alusel arvele võtnud,” ütles X küla elanik ning endine politseiuurija, kellele LõunaLeht pakkus võimalust kommenteerida nii Lembitu väiteid varastatud traktori omamise kui ka politseiuurimise summutamise kohta. „Ei mäleta, kas aasta või paar tagasi käis kriminaalpolitseinik selle teema pärast dokumente ja traktorit kontrollimas. Kõik oli korras, sest traktori päritolu on dokumentaalselt tõestatud. On äärmiselt solvav, kui mind laimatakse alusetult. Loodetavasti on kaebajale teada, et valesüüdistus on karistatav.”

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 05/02/2021 09:08:22