Foto: Vidrik Võsoberg

Käesoleva kuu esimesel päeval algas valdades hajali asuvate maamajade elanikelt toetustaotluste vastuvõtt. Hajaasustuse programmi toetusi saavad nad taotleda vee- ja kanalisatsioonisüsteemi rajamiseks, aga ka juurdepääsetee kordategemiseks või koguni rajamiseks. Mida tasub toetuste taotlejatel enne uurida ning millega tuleks arvestada?

Paar läinud aastal hajaasustuse programmist toetust taotlenud majapidamise omanikku märkis LõunaLehele, et toetuse taotlemiseks nõutud paberite täitmine ei olnud neile üldse midagi keerulist, nad said sellega vaevata ning hästi hakkama.

Kõige aeganõudvam oli aga usaldusväärsete ehitajate leidmine kagunurgast. „Enam ei mäletagi, kui paljudele ehitajatele üle Eesti e-kirja saatsin, osa neist ei vastanudki, teised vastasid, et nad ei taha nii kaugele kui kagunurk tulla,” meenutas üks taotleja.

Teine pakkus, et vald võiks toetustaotluse heakskiitmise korral välja pakkuda ka usaldusväärsed ehitajad, näiteks puurkaevu või kanalisatsioonisüsteemi ehitamiseks.

„Soovime ehitajate leidmisel erapooletud olla ja teiseks, meie ise ka otsime ehitajate kohta andmeid internetist,” ütles Merlika Niidumaa, Kanepi valla arendusnõunik, kes tegeleb vallas ka hajaasustuse küsimustega. Ta lisas, et kui tööle võetud ehitaja pakutud summa on kas liiga suur või liiga väike, paluvad nad taotlejal see üle vaadata.

Igas vallas on spetsialist, kes muu kõrval tegeleb ka hajaasustusprogrammi toetustaotluste vastuvõtmisega, kuid ametinimetus on erinev.

Kes võivad toetusi taotlema hakata? „Taotleja peab jooksva aasta 1. jaanuari seisuga olema elamisse sisse kirjutatud ja tal ei tohi olla maksuvõlga või peab see olema ajatatud,” nimetas Imre Maidla, Põlva valla taristuspetsialist, mõned olulised nõuded. Nõuetega saab tutvuda, kui lugeda hajaasustuse määruse neljandat paragrahvi.

„Kanalisatsioonisüsteemi ehitamisel, näiteks septiku ja imbsüsteemi paigaldamisel, peab järgima ehitusseadustiku ja veeseaduse nõudeid,” märkis Maidla.

Tellijal-taotlejal tuleb pidevalt ehitajaga suhelda, sest siis saavad süsteemid nõuetekohaselt paigaldatud. Oluline on ka see, et enne ehitamist või paigaldamist tuleb taotleda ehitusluba ning paigaldatud süsteemidele võtta kasutusluba.

Maidla sõnul tuleks kõik ehitamise ja paigaldamisega seotud küsimused paigaldajaga aegsasti kokku leppida, sest siis jäävad ära hilisemad arusaamatused.

Põlva valla taristuspetsialist ütles, et valdkonniti tuleb võtta kaks hinnapakkumist, näiteks kaks pakkumist puurkaevu ehitamiseks ehk küsida hinda kahest ettevõttest.

Maidla oletas, et inimestele võib kõige keerulisemaks osutuda majapidamise või hoone tarvis konkreetse vajaduse väljaselgitamine. Näiteks kui suurt septikut paigaldada, kas paigaldada biomahuti või septik või imbsüsteem?

Sama lugu on tema sõnul ka veesüsteemi ehitamisega: kas eelistada puur- või salvkaevu? Maidla rõhutas, et need asjad tuleks kindlasti enne taotlemist põhjalikult läbi mõelda ning ka ehitajate või paigaldajatega läbi rääkida.

Puurkaevude ehitamisel tuleks kindlasti paigaldada rauasisaldusfiltrid, sest puurkaevude vesi on tavaliselt rauarikas.

Esmalt tehke kindlaks, kas vastate toetuse tingimustele
„Üks taotlus on juba laekunud, kuid huvi on tuntud väga palju. Inimesed helistavad ja kirjutavad, uurivad ja küsivad hinnapakkumisi,” märkis mõni päev tagasi Kanepi valla arendusnõunik.

Ta paneb toetuse taotlejatele südamele, et nad juba varakult teeksid selgeks, kas nad vastavad esitatavatele tingimustele. „Nii ei teki olukorda, kus taotlus on vormistatud, kuid mingil põhjusel ei saagi vald seda vastu võtta, näiteks puudub sissekirjutus või ei elata majapidamises alaliselt,” tõi Niidumaa näiteks.

Ta kinnitas, et enamik inimestest saab väga hästi taotlusvormi täitmise ja lisadokumentide koostamisega hakkama, seda enam, et vormid on lihtsad ja arusaadavad. „Kellel on raskusi arvuti kasutamisega, see võib esitada taotluse ka paberil,” sõnas ta.

Niidumaa sõnul on vallamajas inimestele alati vastu tuldud ning vajaduse korral aidatud ja nõustatud. „Ei ole kuulnud, et kellelgi oleks jäänud selle tõttu taotlus esitamata, et ei saa hakkama või on liiga keeruline,” sõnas ta. Peale projekti lõppu tuleb esitada aruanne, mis on ka lihtne ja loogiline.

Ka Antsla valla majandusnõuniku Rain Ruusa sõnul on eelnevad aastad näidanud, et enamik taotlejatest saab taotlemiseks nõutud dokumentide täitmisega hakkama. „On ka neid, keda tuleb aidata, ja nende puhul tuleb märkida, et kahjuks ei ole nad enne põhjalikult läbi lugenud ei ministri vastavat määrust ega juhendmaterjale taotluse koostamiseks,” lisas ta.

Kanepis on läbi aastate suurimaks probleemiks joogivee puudus. „Puurkaeve soovitakse teha üha rohkem, kuna veetarbimine majapidamistes on suurenenud, sest kasutatakse kodumasinaid, vesiklosetti ja dušši,” märkis Niidumaa. Olenevalt asukohast ja vajadusest puhastavad elanikud vanu salvkaeve või lasevad uusi kaevata.

Inimene, kes taotleb toetust puurkaevu ehitamiseks, ilmselt teab, et kui selle ehitamine tellida, siis töid teostav ettevõte tavaliselt ka projekteerib ja taotleb vajalikud load.

Niidumaa sõnul on kanalisatsiooni rajamiseks mitmeid võimalusi: olenevalt olukorrast saab ise osta materjalid, teha kaevetöö ja taotleda vajalikud load, aga ka tellida töö teostamine osaliselt või kogu komplektina. Enamasti tellitakse kogu töö mõnelt ettevõttelt. Salvkaevu puhastamine ja ehitamine on samuti sellised tööd, kus on vaja tellida töö spetsialistilt, pumba paigaldamisega saavad paljud ise hakkama.

Eelmainitu kõrval on Kanepi vallamajja esitatud toetusetaotlusi ka juurdepääsutee remondiks või ehitamiseks.

Kõik ei suuda omaosalust tasuda ning kõik ei saa toetust

Niidumaa sõnul pööravad Kanepi valla elanikud küll tähelepanu kanalisatsioonisüsteemide nõuetekohastamisele, kuid siiski on valla territooriumil veel küllalt majapidamisi, kus ei ole üldse vee- ega kanalisatsioonisüsteemi.

Sama lugu on Antsla vallas. Ruusa märkis, et valla territooriumil on majapidamisi, kus on probleeme nii vee kui ka kanalisatsiooniga, samuti sissesõiduteega. „Kurb, sest paljudes neis majades elavad eakamad inimesed, kes ei suuda taotlusi koostada ja neil ei ole ka raha omaosaluse tasumiseks,” nentis ta.

Maidla sõnul ei ole Põlva vallas teada, kui paljudes majapidamises ei ole veel nõuetekohast vee- ja kanalisatsioonisüsteemi.

Miks siis tuli ja ilmselt tuleb edaspidigi toetusetaotlusele eitavalt vastata?
Maidla märkis, et maksimaalne toetus programmist ühele majapidamisele on 6500 eurot. Projekti maksumusest kolmandiku peab tasuma taotleja, kaks kolmandikku riik ja omavalitsus.

„Omaosaluse summa suurus sõltub, mida rajatakse, kas näiteks tehakse puurkaev või renoveeritakse vana. Puurkaevude tegemisel jääb omaosalus tavaliselt 1500–3200 euro vahele.”

Põlva vallas esitati mullu 66 taotlust, millest 24 said rahastuse. Peamised põhjused, miks taotlejad jäid toetuseta, olid järgmised: nõutud dokumente ei esitatud tähtajaks, hindepunktid jäid kahest poolest punktist allapoole ning taotleja elas tiheasustusalal.

Antsla vallas sai mullu toetust 14 taotluse esitajat, kuid 13 esitajat jäid toetuseta. Ruusa sõnul oli põhjusi mitu: hindamisel ei saanud taotlused vajalikku keskmist punktisummat, taotlus ei vastanud kriteeriumitele ning osa jäi toetuseta selleks ette nähtud raha lõppemise tõttu.

Niidumaa sõnul tuli Kanepi vallas läinud aastal toetuste taotlejatele eitavalt vastata peamiselt eelarvevahendite lõppemise või taotluste hindamisel kujunenud madala keskmise hinde tõttu.

Kui on selgunud, et taotleja taotlus on rahuldatud, peab ta omaosaluse tasuma üldjuhul siis, kui töö on tehtud.

„Projekti elluviimiseks on lepingus määratud tähtaeg ja maksete tegemine peab jääma sellesse perioodi. Projekti elluviimine peab olema lõppenud vähemalt taotlusvoorule järgneva aasta 31. oktoobriks,” edastas Niidumaa.

 

 

 

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 11/02/2021 11:28:05