Lõuna-Eesti alkoholi väiketootjate jutust selgub, et eelmisel koroona-aastal oli parim müügiaeg suvi, mistõttu loodetakse ka tänavu sooja aja peale. Vähemalt ühel väiketootjal on kurja viiruse tõttu jäänud seisma plaanitud investeeringud.

Põlvamaal Kanepi vallas Valgjärve külas tegutseva OÜ Siidrikoda juht Sulev Nõmmann ütles, et pole olnud märgata, et kliendid nüüd koroonaajal rohkem või vähem jooks. „Märgata on küll muutust tarbimise struktuuris,” lisas ta. „Mittealkohoolsete jookide osakaal näitab kasvutrendi.”

Tegevust on lisaks mõjutanud HoReCa sektori (restoranid ja hotellid) märksa väiksemas mahus tellimused ja 2020. aastal oli eksport peaaegu olematu. Samal ajal lappis siseturism tekkinud käibeaugud kenasti ära, märkis Nõmmann.

Käesoleva aasta kohta ütles Nõmmann, et kõik oleneb sellest, kas eksport ületab kodumaist käivet. Kui see saavutatakse, siis tuleb parem aasta. Praegu on raske prognoosida, kas inimeste liikumine jõuab suveks taastuda. Aga kaubad liiguvad ja eksporditurgudega töö käib.

Võrumaal Haanjas tegutseva Uue-Saaluse veinitalu perenaine Maris Kivistik ütles, et koroonaaeg on olnud keeruline, sest praegu turismigruppe eriti ei ole. On lootus, et kevad toob pöörde ja inimesed saavad hakata normaalselt ringi liikuma.

Veinitalu plaan on valmistuda suviseks turismihooajaks. Veinide tootmine on pikk protsess: suvel-sügisel pannakse need käärima ning alles kevadel saab hakata jooki villima, sest veinide küpsemine võtab aega vähemalt kuus kuni kaheksa kuud. Praegu ongi Kivistiku sõnul aeg veinide villimist ette valmistada, uuendada kodulehte ja trükiseid ning teha turundust.

Veinitalu on osa Eesti veiniteest, kuhu kuulub ligi 20 väiketootjat üle Eesti. Detsembris lõid Eesti veinitootjad MTÜ Eesti Veinitee, mille raames arendatakse koostöövõrgustikku ja planeeritakse ühistegevusi. Idee on selles, et kui ei saa minna Itaaliasse või Prantsusmaale veinireisile, siis saab seda edukalt teha ka Eestis.

Pruulikoja käive kukkus pole võrra
Põlvamaal Kanepi vallas tegutseva Käbliku pruulikoja – seda peavad Janar Karakatš, Marko Muruma ja Eerik Absalon – lootused on pandud samuti eelolevale suvele. Möödunud ehk 2020. aasta jaanuaris ja veebruaris oli 20–30 protsenti parem käive kui varasemal aastal. Alates märtsist kukkus käive 30 protsenti madalamale, kui oli olnud 2019. aastal ehk kokku umbes 50 protsenti. See jätkus juunini, mil koroona natukene tagasi tõmbas.

Juuni-august oli Käbliku pruulikoja jaoks parem periood kui 2019, kuna rahvas oli õllemeistrite hinnangul tüdinenud kodus istumisest ning tahtis välja saada. Juulis oli pruulikojal võimalik korraldada oma Käbliku Beer Camp & Rock'N'Roll festival, mis oli välja müüdud ning aitas kõvasti kaasa järgmisele poolaastale, mil käibed langesid taas allapoole 2019. aasta taset. Eriti suur oli kukkumine detsembris, mil pruulmeistritel on tavaliselt võimalik käia jõululaatadel ja -festivalidel, kuid nüüd tuli kõik ära jätta ning käibe langus oli umbes 60 protsenti.

Praegu pole meeste sõnul veel müügil paranemise märke näha, kuigi seda saab öelda ainult jaanuarikuu järgi, kus käive on olnud 60–80 protsenti madalam kui 2019. ja 2020. aastal. Käive ei anna muidugi tervet pilti. Oluline on ka see, millal välja kirjutatud arve eest raha kätte saab. Jooksvalt on saamata kahe-kolme vaiksema kuu käive. See aga muudab veel raskemaks võimekuse toota või üldse töös püsida.

Käbliku õllemeistrite hinnangul on inimesed hakanud koroonaajal tarbima rohkem õlut, mis on odavam. „Ega ei kisu võib-olla kallima käsitööõlle poole, kui inimene istub kodukontoris või isolatsioonis ning ei tea, kauaks töökohta talle veel jätkub,” märkisid mehed. Samuti võib olla käsitööõlle väiksema müügi põhjuse see, et kaubad ostetakse toidupoest ning spetsialiseerunud poodidesse ei hakata eraldi minema. Baarid ja restoranid on enamiku ajast kinni olnud.

Eelmise aasta lõpus valmis Käbliku pruulikoja laiendus, et suurendada tootmismahtu ning lisada ka destilleerimise osa kangemate napsude valmistamiseks. Käesolevaks aastaks oli ka planeeritud maa-alune kelder, kus lasta tammevaatides küpseda erinevatel õlledel ja destilleeritud jookidel, kuid praegu seisavad uued kääritustünnid tühjana ning destillaatori ost ja keldri ehitus ei pruugi tänavu enam jutuks tulla.

Loomemaja toodang jäi jaanuaris riiulile
Käsitööõlut on pruulitud ka Räpina loomemajas. Loomemaja juht Leo Kütt ütles õlletootmise teemat kommenteerides, et loomemajal pole eesmärk olnud alkoholi toota müügi otstarbel, pigem käsitööõlut propageerida: et inimesed ei ostaks Bocki, vaid naudiksid korralikku õlut.

„Minu arvamus on see, et alkoholi ostmist on jäänud Räpinas vähemaks,” märkis Kütt. „Jaanuaris ei müünud me ühtegi pudelit marjaveini ega õlut, eelmistel aastatel on ikka läinud. Arvan, et inimesed on vastutustundlikud ja raha joomise peale ei kuluta.”

Küti arvates on koroona aidanud inimestel maa peale tagasi tulla. Nagu üks kohalik perearst naljatades ütles: Põlvamaal on vähem nakatumisi, kuna inimesed on seal kõige intelligentsemad, ei lähe üksteisele näkku tatistama.

Käesoleva aasta kohta arvas Kütt, et jätkub sama trend, kus mõeldakse rohkem rahakoti peale. Käsitööõllede müük peaks lahti minema suvel, kui toimuvad vabaõhuüritused.

Kukkus vaadiõlle müük
Võrumaal Kärgulas tegutseva Pühajõe pruulikoja peremees Rain Epler ütles eelmist koroona-aastat kommenteerides, et hinnangu andmiseks pole aasta võib-olla kõige parem, kuna muid tegemisi oli palju. Küll aga märkis ta, et pruulikoda pisut kasvatas oma müüki varasema aastaga võrreldes, aga see oli seotud ühe suurema tehinguga.

„Üldiselt on nii, et vaadiõlle müük kukkus väga palju,” lisas Epler. „Samal ajal poodides pudeli-purgiõlle müük kasvas.”

Tänavusest loodab Epler paremat aastat. Loodetavasti suve tulekuga viirus taandub nagu möödunud aastal ning ka vaktsineerimine avaldab positiivset mõju. Kui söögikohad ja restoranid jälle normaalselt tegutsema saavad hakata, siis taastub tema sõnul ka vaadiõlle müük. Lisaks võiks teatavat mõju avaldada see, et inimesed on pikalt pidanud meelelahutusega piiri pidama ning kui nüüd toimub teatav vabanemine, siis võiks oodata aktiivsust. Käesoleval aastal on plaanis Pühajõe pruulikojas ka investeeringuid jätkata.

Kokkuvõtteks sobiks ehk Käbliku õllemeistrite arvamus: „Kui suuremahuliste vaktsineerimistega kohe peale ei hakata, siis ei ole tõenäoliselt midagi väga ilusat oodata enne juunit ning eks siis see suvi näitab, kas saab plaane jätkata või on eelmine aasta ka standardiks sellele.”

FOTOD
Võrumaa Uue-Saaluse veinitalu valmistub perenaise Maris Kivistiku sõnul suviseks turismihooajaks.

Põlvamaal Käbliku turismitalus tegutsev pruulikoda korraldas suvel rokifestivali, mis aitas turgutada koroona-ajal langenud õllemüügikäivet.

Fotod: LLi arhiiv

 

Autor: TARMO SAAR
Viimati muudetud: 11/02/2021 12:47:33