Küsitlus
Ilm täna
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva
Võru
Põlva
Otepää
Tartu
Antsla
Valga
Räpina
Tõrva

KIRI TOIMETUSELE: 101 aastat Jaan Poska lahkumisest

Saada sõbrale

Turvakood
Koodi uuendamiseks kliki siia

155 aastat tagasi sündis Laiuse vallas rahuvürst Jaan Poska. 7. märtsil möödub 101 aastat tema surmast Tallinnas.

Jaan Poska ja Jaan Tõnissoni elutöö tippsaavutus on Tartu rahulepingu sõlmimine, mis on Eesti Vabariigi sünnitunnistus, sest tänu sellele tunnustati Eesti riiki rahvusvaheliselt. Sellest möödus 101 aastat.

Jaan Poska mainis pärast seda oma kõnes: „Esmakordselt 700 aasta jooksul saame ise otsustada oma saatuse üle. No maitskem rahu, aga kasvatagem sõjalist jõudu!”

Kahjuks 1934. a 12. märtsil põhiseadusevastane relvastatud riigipööre nurjas kõik. Arreteeriti sadu vabadussõjalasi, rahvalt võeti sõnavabadus. Riigikaitse asemel kulutati tohutud rahasummad Oru lossi ja riigitegelaste mugavate eluasemete peale. Soovitan lugeda raamatut „Helmelõimed elulõngal”, autor Karl Puhvel. Algas nn vaikiv ajastu, Päts kuulutas rahva haigeks.

Nägin 26. mail 1935 Missos oma silmaga ausamba avamist vabadussõjalastele. Olin noorkotkaste rivis ja kindral Laidoner esines minust nelja-viie meetri kaugusel kõnega, ütles, et me iialgi vabadust ei loovuta. Vasakul tiival olid kahurid hobustega, mitte ühtki soomusautot! Minu ema korraldas Misso perenaiste seltsi ja naiskodukaitsega Misso seltsimajas suure peolaua. Kui me hiljem Siberis nälgisime, siis ütles ema: oleks me teadnud, et ta valetab, ei oleks teda peolauda kutsunud.

30. oktoobril 1936 esitasid neli endist riigivanemat ehk Jaan Tõnisson, Ants Piip, Jaan Teemant ja Juhan Kukk isiklikult Pätsile memorandumi, et ta muudaks kaitseseisukorra. Memorandum lõppes väljendusega: „Vastasel korral muutuks Eesti riik ääretute üllatuste maaks, kus rahu, korda ja heaoluarengut vaevalt võiks teostada.”

Nii ka juhtus. Päts murdis oma vande riigile, täitis kõik N. Liidu soovid, isegi likvideeris kaitseliidu, eelnevalt käskis elanikkonnal relvad ära anda. Mu isa ütles: „Olen need kaks väikekaliibrilist, püssi ja revolvri oma raha eest ostnud, ma ei saa neid ära anda. Konstaabel ütles: „Tulge kaasa jaoskonda ja teeme protokolli, saate karistada!”” Selle peale loovutaski isa relvad kurva näoga.

Nii jäetigi relvitu rahvas võõrvõimu alla. Kes ei saanud põgeneda, likvideeriti. Suur osa Eesti riigi loojatest kas nälgisid Siberis surnuks või mõrvati kuklalasuga. Ka minu isa koos viie Võrumaa aktiivse kaitseliidu- ja ühiskonnategelasega. Seda on raske meenutada.

Et ei korduks midagi sarnast, peame vaikiva ajastu hukka mõistma, noori kasvatama tervislikus, patriootlikus vaimus ning riigikokku valima karskeid ja ajalugu tundvaid inimesi. Vastasel korral me põhjamaadele järele ei jõua. Soovin selleks kõigile vaistu ja ka head tervist.


Jaan Poska elutee tähiseid
1866 – Sündis 24. jaanuaril Laiuseväljal Laiuse vallas.
1890 – Lõpetas Tartu ülikooli õigusteaduskonna. Töötas seejärel advokaadina Tallinnas.
1895 – Abiellus Constance Ekströmiga.
1904 – Valiti Tallinna linnavolinikuks.
1913. a augustist kuni 1917. a 12. aprillini – Tallinna linnapea.
1917. a märtsist oktoobrini – Eestimaa kubermangu komissar.
1917. a sügis – Valiti Venemaa Asutava Kogu liikmeks.
24. veeb 1918 – Eesti Päästekomitee määras Eesti Ajutise Valitsuse välisministriks. Hiljem peaministri asetäitja ja kohtuminister ning taas välisminister.
1918-1919 – Eesti välissaatkonna juht. Osales Pariisi rahukonverentsil.
1919-1920 – Eesti Asutava Kogu liige.
1920. a 2. veebruar – Nõukogude Venemaaga peetud läbirääkimiste Eesti delegatsiooni juhina Tartu rahulepingu sõlmija.
1920. a 7. märts – Suri Tallinnas Kadriorus. Maetud Siselinna kalmistule.

Parandus
7. jaanuaril LõunaLehes ilmunud Olev Kasaku kirjatükis „Möödus 152 aastat Jaan Tõnissoni sünnist” oli mitmes kohas tegutsenud trükiveakurat. Õigeks tuleb üks ilmunud lõik lugeda järgneval kujul: „Ometi olen veendunud, et meie rahva demokraatlikult mõtleva rõhuva enamuse soovi ja tahte kohaselt meie välispoliitiline suund kujuneb nii, et alal hoitaks meile Briti ilmariigi sümpaatiad ja vajalik huvi. Sarnasel juhul võime meie tihedas ühenduses Soome vennasrahvaga ja teiste Balti riikidega ning eriti põhjamaadega kindlustada oma seisukorda Suur-Britannia ilmariigi ja tema liitlaste hääsoovliku toetuse teel nõnda, et meie üldisest katastroofist õnnelikult üle saame.” LL

 

Autor: OLEV KASAK
Viimati muudetud: 04/03/2021 08:40:29

Lisa kommentaar


Fatal error: Uncaught Error: Call to a member function get_total_time() on bool in /data05/virt4608/domeenid/www.lounaleht.ee/htdocs/index.php:247 Stack trace: #0 {main} thrown in /data05/virt4608/domeenid/www.lounaleht.ee/htdocs/index.php on line 247