Johannes Kert (3. detsember 1959 Petseri - 4. märts 2021) oli Eesti poliitik, reservväelane (auastmelt kindralleitnant) ja endine riigiametnik. Esimene Setomaal Petseris sündinud nii kõrge auastmega sõjaväelane.

Ta oli kaitseväe juhataja aastail 1996-2000. Muuhulgas teenis ta vahemikus 2001-2002 Eesti maaväe ülemana, ning oli 2002-2008 Eesti sõjaline esindaja NATO ja Euroopa liidu juures. 2008. aasta jaanuaris läks ta reservi.

Oktoobrist 2014 oli ta Reformierakonna liige. Ta kandideeris 2015. aasta riigikogu valimistel valimisringkonnas nr 8 ning osutus valituks ringkonnamandaadiga (752 häält). Oli riigikogu Setomaa toetusrühma liige. Värskas Petserimaa Vabadussamba avamise puhuks pani endine kaitseväe ülem selga sõjaväemundri. Ta sõnas, et poliitikuna ta mundrit ei kanna, aga nii ajaloolise sündmuse puhul teeb erandi.

Johannes Kert oli kaasatud nii nõu kui jõuga Setomaa muuseumi tegemistesse ja tulevikku suunatud tegevuste kavandamisel. Ta taastas oma esivanemate talu Ulitina külas. Oli meie kandi inimene. Tema lahkumine oli sellevõrra ootamatum, et veel mõni päev varem kohtus Kert Setomaa vallavalitsuses vallavanem Raul Kudrega, kellega arutati ja peeti plaane tulevikuks. Johannes tõdes, et kodutalu on renoveeritud, suvisteks plaanideks oli maakeldri ehitus ja arutati ka kiire interneti levikut Satserinna nulgas. Üheks suuremaks plaaniks oli ette võtta piirkonnas kraavide puhastamine ja liigniiske metsamaa kuivendamine.

Plaanid jäid paraku pooleli ja suurmees kutsuti meie seast ära ...

Setomaa vallavolikogu ja vallavalitsus langetavad leinas pea ja avaldavad kaastunnet omastele.

SETOMAA VALD

Kaitseminister Kalle Laaneti järelhüüe lahkunud kindral Kertile
Läinud nädalal lahkus ootamatult meie hulgas endine kaitseväejuhataja Johannes Kert. Minister Kalle Laanet koos kaitseministeeriumi kollektiiviga mälestab Johannes Kerti kui tõelist Eesti ohvitseri, kes nägi Eesti riigi kaitset kõige laiapindsemalt alustades eesti keelsest haridusest ja lõpetades sõjalise kaitsega.

„Kindralleitnat Johannes Kerti panus riigikaitse arendamisse oli kõikehõlmav alustades karjääriteest kaitseväes ning kaitseliidus kuni riigikaitse poliitika arendamiseni kaitseministeeriumis ja riigikogus,“ ütles Laanet. „Alles kohtusime ning lahkudes teineteisest sõnasin talle „Peatse kohtumiseni, härra kindral!“ – nüüd peab see kohtumine veel ootama,“ lausus Laanet.

Kaitseministeeriumis nõustas Johannes Kert ministeeriumi küberkaitse, kaitsejõudude mehitamise, kaitseliidu arengu, kaitseministeeriumi haldusala personalipoliitika ja komplekteerimise asjus. Samuti analüüsis Kert Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste komplekteerimise ja ajateenistusega seotud küsimusi, osales kaitseliidu strateegilise arendamise protsessis ning kaitsealase arendus- ja teadustegevuse koordineerimises.

Kaitseminister Laanet rõhutas, et Kert oli NATO Küberkaitsekoostöö keskuse idee algataja ning vedaja esindades seda rahvusvahelises juhtkomitees ja NATO komisjonides. Kertil oli oluline rolli Eesti ja USA kaitsealase suhte ehitamisel ja hoidmisel olles Eesti Kaitseväe ja Marylandi Rahvuskaardi suhete loomise juures ning tänase päevani hinnatud nõuandja selle koostöö arendamisel. Koostööst Marylandiga on välja kasvanud ka Eesti ja USA ulatuslik ja usalduslik koostöö küberkaitse vallas.

Johannes Kerti on tunnustatud mitmete Eest kui välismaiste teenetemärkidega, nagu Kotkaristi II klassi teenetemärk, Kaitseliidu Valgeristi I klassi teenetemärk, Kaitseministeeriumi teeneteristi I klass, Kaitseväe teenetemärk, Kaitseväe teeneterist kaitsealaste teenete eest, Kaitseväe teeneterist riigikaitseliste teenete eest, Kaitseliidu teenetemedali eriklass, Päästeameti Kuldrist, Eesti Reservohvitseride Kogu kuldrist, Soome Lõvi Rüütelkonna suurrist, Läti Vabariigi Kaitseministeeriumi teenetemärk, Ülemaailmse sõjaväespordiliidu Suure Rüütli medal jpm.

Kaitsevägi ja kaitseliit langetasid kindralleitnant Johannes Kerti mälestuseks lipud
„Kindral Kerdi lahkumine on meile suureks kaotuseks. Olenemata tema tööülesannetest peale kaitseväeteenistusest lahkumist, oli tema side kaitseväega väga tugev. Ta oli ka mulle mu otsuste tegemisel suureks toeks, meil oli pidev kontakt ja võin öelda, et ta oli justkui mittekoossisuline kaitseväe juhataja nõunik. Minu kaastunne tema lähedastele. Kindral Kert oli väga väärikas ohvitser,“ ütles kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Herem.

Johannes Kert alustas sõjaväelist karjääri 1983. aastal Nõukogude armees rühmaülemana, jätkates tööd 1985. aastani rooduülema kohusetäitjana. Kuuludes kaitseliidu taasloojate hulka astus Kert 1990. aastal kaitseliidu liikmeks ning 1991. aastal sai temast Tartu maleva pealik.

„Me võime teda nimetada paljude kõlavate nimetustega ja esile tuua tema paljusid teeneid Eesti riigi ees, kuid ennekõike oli ta kaitseliitlane. Seda oma hingelt ja olekult ning kõigil neil kõrgetel ametikohtadel, kuhu teda määrati või valiti. Saime Johannesega tuttavaks üsna kohe peale kaitseliidu taastamist Tartu linnas ja maakonnas 1990. aastal,“ ütles kaitseliidu ülem brigaadikindral Riho Ühtegi. „Tahes tahtmata nõuab suur andmine lõivu, jättes oma jälje tervisele. Jää hüvasti, sõjamees, unistaja, sõber.“

Aastatel 1991-1992 teenis Kert kaitseliidu operatiivgrupi ülema ning aastal 1992 juhtis ta Kuperjanovi Üksik-jalaväepataljoni. Aastatel 1993-1996 oli ta Kaitseliidu ülem, andes sisulise panuse organisatsiooni ülesehitamisse ja arendamisse. Alates 1996 aastast juhtis Johannes Kert kaitseväge, esialgu kaitseväe juhataja kohusetäitjana ja kuni aastani 2000 kaitseväe juhatajana. Tema edasine teenistuskäik jätkus kaitseväe juhataja nõuniku kohuseid täites.

Aastatel 2000-2002 teenis Johannes Kert maaväe ülema kohusetäitja ja maaväe ülemana, Kert asus seejärel täitma Eesti sõjalise esindajana kohustusi NATO ja Euroopa liidu juures, kust ta lahkus tegevteenistusest 31. jaanuaril 2008.

President omistas Johannes Kerdile kindralleitnandi auastme aastal 1998.

Alates 1. veebruarist 2008 oli Kert kaitseministeeriumi nõunik. Ta nõustas ministeeriumi põhiliselt küberkaitse, kaitsejõudude mehitamise, kaitseliidu arengu, kaitseministeeriumi haldusala personalipoliitika ja komplekteerimise asjus. Lisaks valmistas ta ette NATO kollektiivse küberkaitse kompetentsikeskuse tööd, olles ise ka selle idee algataja ning vedaja, esindades keskust rahvusvahelises juhtkomitees ja NATO komisjonides. Samuti analüüsis Kert Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste komplekteerimise ja ajateenistusega seotud probleeme. Kindral Kert osales kaitseliidu strateegilise arendamises protsessis ning kaitseliidule küberkaitse võimekuse loomises ja samuti kaitsealase arendus- ja teadustegevuse koordineerimises.

Kaitsevägi ja kaitseliit avaldavad lahkunu lähedastele kaastunnet ning mälestasid teenekat ohvitseri langetades riigilipud poolde vardasse ja avades mälestusteraamatu.

 

Autor:
Viimati muudetud: 11/03/2021 09:53:56