Tomatitaimed tuleks pikeerida siis, kui taimedel on ka kolmas leht väljas. Foto: Pixabay

Käesoleva aasta on ÜRO kuulutanud rahvusvaheliseks puu- ja köögivilja aastaks sooviga suurendada tarbijate teadlikkust nende kasulikkusest meie menüüs. Kagunurgas on piisavalt inimesi, kes kasvatavad toiduks kasutatavat nii enda tarbeks kui ka müügiks. Kui köögivilju, sõstraid, õunu ja kirsse kasvatavad paljud, siis viinamarjaväljad meil veel nii suurelt ei laiu kui siin-seal musta sõstra alad.

Kaja Loos Kääpa külast Võru vallast on enda pere tarbeks köögivilja ja maitserohelist kasvatanud üle 20 aasta. Seemned ostab ta seemnepoodidest ning vaid harvadel juhtudel on ta mõne taime turult ostnud. „Me eelistame öko-mökot süüa,” ütles ta.

Paprikaseemned külvas Loos veebruari teisel poolel kasvava kuu ajal suuremasse karpi nin eraldas sordid lipikutega. „Praegu on paprikaseemneid juba hilja külvata, sest nende viljad valmivad hilja ja võivad öökülma kätte jääda,” sõnas ta.

Tomatiseemnetest eelistab Loos kodumaiseid sorte, nagu „Malle” ja „Vilma”, sest viimased on meie kliimas järele proovitud. „Tomatiseemned külvan mulda märtsi keskel samuti kasvava kuu ajal, kuna sel ajal külvatud seemned hakkavad hästi kasvama,” rääkis staažikas potipõllupidaja.

Paprika- ja tomatitaimed pikeerib ta siis, kui taimedel on ka kolmas leht väljas, ning pikeerimise järel paneb taimedele veidi tomativäetist, mis sobib ka paprikale. Paprika- ja tomatitaimed on mitteköetavasse kasvuhoonesse mõttekas istutada pärast kevadisi öökülmi.

Maitserohelised, nagu petersell, basiilik, majoraan ja tüümian, külvas ta samuti läinud kuul karpi, et need õigel ajal pikeerida ja kevade edenedes välja istutada. Till kasvab ka kõrvalise abita. Kui sügisel seemned kasvuhoonesse visata, saab kevadel juba varakult rohelist. Hiljem külvatud till sobib marineerimiseks.

Ka kapsataimed kasvatab Loos ise. „Praegu on veel vara kapsaseemneid mulda visata,” tõdes ta.

Tomatitaimede kõrvale soovitab Loos istutada basiilikutaimi. Viimased kasvavad paremini kasvuhoones ning hästi just tomatite kõrval.

Praegu laiutavad poodide riiulitel lõuna pool kasvanud tomatid, kuid tuleva kuu teisel poolel võime juba osta kohalikku kaupa. Tuntud kodumaise tomati kasvataja Voldemar Kamenik Intsu talust Kanepi vallast ütles, et pani taimed köetavasse kasvuhoonesse veebruaris.

„Loodan, et aprilli teisel poolel saab Intsu talu tomateid poest,” sõnas ta. Milliseks kujuneb kilohind, seda on tema sõnul veel vara öelda. Üks kohaliku tomati hinda mõjutav tegur on sissetoodavate tomatite kilohind.

Arbuusi- ja melonitaimi saab Kanepi aiandist
Kes aga tomati- ja kurgitaimi peab ostma, saab seda teha näiteks Kanepi aiandis. Kuid aiandist ei saa osta ei tomateid ega kurke. Tomatitaimi kasvatatakse Kanepis nii Eestimaal aretatud kui ka sissetoodud seemnetest.

Eestimaised tomatisordid, nagu „Malle” ja „Vilma”, on meile magushapuka maitse poolest sobivad.

„Kasvatame vahelduseks ka sisetoodud seemnetest tomatitaimi, mille viljad on kas triibulised, oranžid või mõnda teist värvi,” rääkis Margus Vahtramäe, aiandi tegevjuht. Tema sõnul hakkavad nad taimi müüma aprilli lõpul.

Aiandist saab mõistagi osta nii pika kui ka lühikese kurgi taimi, kuid ka arbuusi-, kõrvitsa- ja melonitaimi. Kuigi kasvuhoones kasvatatud arbuus ja melon annavad saaki varem, saab neid avamaalgi kasvatada. „Avamaal arbuusi ja meloni kasvatamiseks tuleb panna vagudesse hobusesõnnikut, sest nende taimede juurestik tahab sooja,” soovitas Vahtramäe.

OÜ Kanepi Aiand on aastakümnetega tootmist palju laiendanud. Kui aiand 1990ndate alguses alustas, kasvatati seal üksikuid sorte: mõned tomati- ja kurgitaimed ning lilledest olid toona isegi lõikenelgid.

„Praegu kasvatame kõige rohkem lilli, neid on meil sada liiki, millest omakorda tuleb 200 sorti,” ütles Vahtramäe, kelle sõnul kasvatatavate lillede sortiment muutub, kuna igal aastal lisanduvad uued sordid.

Raamatukogus saab taimi vahetada
Võrumaa keskraamatukogus saab juba teist kevadet taimi ja ka väikesi istikuid vahetada. Tunamullu oli esimest korda, mullu jäi vahele, sest koroona tõttu oli raamatukogu talve lõpul ja kevade algul kinni.

„Paneme tšillipipra, peterselli, kodumaise tomati ja teistegi taimede seemned kohapeal mulda,” ütles Tuuli Kütt, raamatukogu teenindusosakonna juhataja. Raamatukogu teeb rohevahetust eesmärgiga, et keegi ei peaks ülejäänud taimi ära viskama. Kui kellelgi jääb mõnda taime üle, saab need taimed viia raamatukokku ja kui vaja, sealt midagi vastu.

„Raamatukogus on piisavalt toalilli, mille n-ö poegi hakkame kasvatama, et hiljem soovijatele pakkuda. Kuid me kasvatame ka õuelillede taimi inimestele vahetamiseks,” rääkis Kütt.

Õuna- ja marjapõõsaste istikute ja potipalmisuuruste toalillede vahetusega raamatukogu ruumipuuduse tõttu tegeleda ei saa, kuid võimaluse korral saavad nad pisikese tikripõõsaistiku ikka vahetada.
„Millalgi maikuus alustame rohevahetust,” sõnas Kütt ja lisas, et tunamullu läks taimede vahetus hästi.

Istutatud viinapuu kohe saaki ei anna
Viinapuude kasvatamine eeldab teadmisi ja pühendumust. Agronoomiharidusega Meelis Värnik Linnamäe külast Võru vallast on viinamarju kasvatanud üle 15 aasta, suuremal pinnal alustab ta tänavu lauamarja kasvatamise 12. hooaega.

Värnik märkis, et kes soovib kevadel koduaeda või kasvuhoonesse viinapuu istutada, peab tähele panema järgmist: „Kui istutad viinapuu avamaale, peab olema sort, mida sobib väljas kasvatada. Need sordid on ka külmakindlamad ja ei vaja marjade valmimiseks nii suurt temperatuuride summat. Välja istutades peab valima päikeseküllase ja tuulevaikse koha, sest viinapuu vajab sooja.” Hiljem peab valmis olema viinapuude katmiseks, et linnud, rebased ja kährikud ei pääseks saaki noppima.

Värniku sõnul tasub kasvuhoonesse istutajal meeles pidada, et mulda pandav istik on väga väike, kuid kasvab aastatega suureks. „Istikule tuleb mitmes suunas piisavalt ruumi jätta, et saaks võra kujundada ja oksi suunata,” sõnas ta.

Sõltuvalt sordist sobib kas kergem või raskem muld. „Turvasmullad ja liigniisked mullad ei sobi viinapuude kasvatamiseks,” ütles Värnik.

Kes soovib õues kasvatada, sellele soovitas ta viinapuud õue istutada siis, kui öökülmad läbi, sest sel juhul ei pea neid enam katma. Sortidest tasub eelistada Eestis paljundatud viinapuid ja siin katsetatud sorte.

„Pistoksi ja taimi tuuakse ka Lääne- ja Lõuna-Euroopast, need on hulgi ostes palju odavamad, kuid sealt ostetud istikutega võib väga kergelt haigused ja muud kahjurid kaasa tuua ning sordid ei tarvitse olla külmakindlad,” rääkis Värnik. Tema kasvuhoonetes kasvab 28 sorti viinapuid, mille marjad on eri värvi: rohelised, roosad, sinised, seemnete ja seemneteta. Kevadel võib mõni sort lisanduda, sest ta katsetab uusi sorte.

Ta on proovinud viinapuid kasvatada ka õues, kuid kasvuhoonete pindala on suur ja mehel napib aega õues kasvavate viinapuudega tegelemiseks. Oma osa on selleski, et õues ei ole viinapuudele päikeselist kohta. Nii on viie aasta jooksul õues kasvanud põõsad kandnud vaid üksikuid väikesi kobaraid.

Värnik märkis, et istutamisest järgmisel aastal võib esimesi marju saada siis, kui on suurem istik mulda pandud või see on istutatud mai lõpus, juuni algul. Kuid tõenäolisem on, et saaki saab ülejärgmisel aastal. „Viinapuu jõuab rikkalikku ja stabiilsesse kandeikka neljandal aastal,” sõnas ta.

Ta soovitab alustada soovijatel nii kirjandust lugeda kui ka kasvatajalt kogumusi hankida. „Alguses osutub kõige keerulisemaks sordi valimine. Kui nii-öelda tundmatu sort istutada, saab alles aja möödudes teada, kas selle marjad maitsevadki. Järgmine keerulisem asi on kindlasti võra lõikus, sest viinapuu, eelkõige kasvuhoones kasvav, vajab väga sagedast võra lõikust ja hooldust, siis annab see ka head, maitsvat ja ilusat marja. Lõikamise oskuse õpib aja jooksul selgeks,” rääkis Värnik.

Eestis eelistatakse viinamarju kasvatada rohkem väljas, kuna koduaia kasvuhoone on kurgi, tomati ja paprika päralt. Kui panna sinna veel viinapuu kasvama, siis mõne aasta pärast ei jää neile enam ruumi.

Veinitootjate seas on väliistandused populaarsemad, sest nemad teevad viinamarjadest enamasti veini. „Viinamarjade kasvatamine katmikalal on kallis investeering, mille tasuvusaeg on väga pikk,” lausus Värnik.

 

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 11/03/2021 09:58:49