Foto: Pixabay

Sotsiaalmeedias tekitas hiljuti palju pahameelt juhtum, kus väidetavalt ähvardas Põlva pereõde jätta edaspidi ravimata vanapaari, kes ei soovinud end koroona vastu vaktsineerida. Selgus, et tegelikult oli lumepallina veerema läinud väärinfo, mis ei saanud algust isegi mitte patsiendi ja pereõe vahelisest valestimõistmisest.

Koroonast ärritatud inimestele oli vastav teematõstatus sotsiaalmeedias ja sellega kaasnenud kommentaarid ilmselt liiast. Teematõstataja polnud sealjuures mitte üks asjaosalistest, ehkki oli nendega seotud. Üleöö see postitus sotsiaalmeediast kadus ning kadusid ka postitused, milles väidetava hirmutamisjuhtumi arutelu ja selle kadumise üle aru päriti. Nii tuleb LõunaLehelgi esmalt lähtuda Lõunaeestlase fikseeritud kirjeldusest:

„Sotsiaalmeedias on jagatud üht juhtumit Lõuna-Eestis, kus pereõde ähvardas, et kui end koroona vastu vaktsineerida ei lase, siis jäetakse ilma ravita.

Perearstikeskusest oli helistatud vanapaarile, et tuleb tulla koroonavaktsiini saama. Nad olid kõhkleval seisukohal ja lubasid järele mõelda. Otsustasid, et ei vaktsineeri. Hommikul helistasid pereõele. Pereõde ütles, et ei tule kõne allagi, et ei vaktsineeri, sest muidu ei „julge” nad vanapaari enam ravida.

Kuna vanainimestel on tervis vilets ja külastavad tihti perearsti, siis hirmust edasise ravi mittesaamisel lasid ennast ikkagi vaktsineerida.”

Algses postituses öeldi otsesõnu, et lugu juhtus Põlvas ja üks osaline oli Põlva pereõde. Põlvas tegutseb seitse perearsti ja kuus neist ei pidanud paljuks LõunaLehe küsimustele vastata.

„Juhtumist olen kuulnud, kuid täpsemalt midagi ei tea,” tõdes perearst Mare Torn. „Meie praksises pereõed nõustavad ja soovitavad vaktsineerimist, kuid patsient teeb ise otsuse, kas soovib vaktsineerida.”

Perearst Hepp Nigol hindas, et kõnealuses juhtumis oli tegu kommunikatsiooniprobleemiga. Kersti Pelisaar leidis, et tegu on kahetsusväärse juhtumiga ning sotsiaalmeedias tõe pähe kajastatud faktid ei ole seda mitte.

Perearst Ljubov Kurusk rääkis esiteks, et tema hinnangul läks vaktsineerimine kenasti korda.

„Oskan vastata vaid meie praksises toimunud vaktsineerimiste kohta,” sõnas Kurusk. „4. ja 5. märtsil vaktsineerisime patsiente vanuses 80+ aastat. Kõik toimis ladusalt, osa patsiente tuli ise jalgsi kohale, osa transportisid lapsed. Juba mitu päeva varem helistas pereõde patsientidele, kõik kutsutavad olid nõus ja mingit survestamist ei esinenud. Reedel tööpäeva lõpus vestlesime põgusalt perearstidega omavahel ja tõdesime, et kõik läks korda ja patsiendid olid ka rahul.”

„Isiklikult arvan, et sotsiaalmeedias kajastatu oli vale, lausa laim, teada on ju nimi, kes seda kõike avaldas ja kes peaks nüüd ka avalikult vabandama,” leidis Kurusk teistest resoluutsemalt.

„Kindlasti ei ole midagi sellist meie nimistu patsientidega olnud,” ütles perearst Meriana Maidla. „Vaktsineerimine on rangelt vabatahtlik, kuid tungivalt soovitav ja mingeid piiranguid või äraütlemisi arstiabi osutamisel ei tohi olla, olenemata sellest, kas inimene on vaktsineeritud või mitte. Meie nimistus pigem enamus ise avaldab soovi vaktsineerima tulla, aga mida ei ole, on vaktsiin ... Kindlasti ei usu, et kolleegidest keegi oleks oma arvamuse või mõtte edasise arstiabi osutamise suhtes sarnaselt edastanud. Ehk ikka kommunikatsiooniprobleem, kui üldse midagi sellist oli?”

Perearst Anu Mõtsar teatas LõunaLehele ausalt, et kahetsusväärne juhtum leidis aset tema patsiendiga.

„Kuulanud ära loo postitaja ja oma patsiendid, selgub, et tegemist oli siiski nende omavahelise kommunikatsiooniprobleemiga,” kirjeldas ta. „Meie kabineti poolt survestamist ei toimunud. Vanapaar tuli vabatahtlikult vaktsineerima. Ja ma rõhutan, et vaktsineerimine on kõigile vabatahtlik.”

„Lugu ei postitanud pereõde, vaid patsiendi sõbranna. Patsiendil ja tema sõbrannal tekkisid omavahelised kommunikatsiooniprobleemid,” täpsustas perearst Mõtsar. „Pereõde ei puutu üldse asjasse. Tema helistas ja informeeris patsienti 3. märtsi õhtul, kui me saime vaktsiini, et on võimalik tulla koos abikaasaga vaktsineerima. Patsient võttis informatsiooni vastu ja leppis kokku kellaaja järgmiseks päevaks. Mingit survestamist ega kauplemist patsiendi ja pereõe vahel ei toimunud. Patsient tuli koos abikaasaga ettenähtud ajal vabatahtlikult, said oma süsti kätte ja lahkusid ilma, et oleks tekkinud mingeid probleeme.”

Levis info, et LõunaLeht tunneb selle juhtumi vastu huvi ja lehega võttis ise ühendust vaktsineeritud vanaproua Eha poeg Ain, kes samuti selgitas juhtunut kommunikatsioonihäirega.

„Ema helistas mulle, ütles, et ta on kutsutud vaktsineerima ja et kas ta ikka läheb,” selgitas Ain. „Ütlesin, et loomulikult peab minema. Et mina ei julge sulle, vanainimesele muidu külla tulla, kui sul vaktsiini pole – muidu toon sulle viiruse. Ma tean, et ema oli kõhklev. Tema sõbranna oli öelnud, et ära ikka mine, selle vaktsiini mõjud pole teada, vaktsiin võib paha olla. Seepärast ema helistaski mulle, et kas minna või mitte. Mina ütlesin, et kindlasti mine. Minu andmetel ta isegi pereõega ei suhelnud sel teemal lähemalt, too lihtsalt kutsus. Pereõe poolset sunniviisilist vaktsineerima kutsumist kindlasti pole olnud.”

 

Autor: JANAR KOTKAS
Viimati muudetud: 11/03/2021 10:22:23