Foto: LL arhiiv

Lõuna-Eesti haigla Võrus juba võtab vajaduse korral vastu mujalt saadetavaid koroonapatsiente ning ka Põlva haigla, kus puhver suuremgi, – on valmis seda tegema, kui vaja. Koroonakriisi laienedes aga jääks muude haiguste ravi vaeslapse ossa ning seetõttu manitsevad haiglajuhid kõiki inimesi riigi lukkupanekut tõsiselt võtma ja kontakte vähendama.

Eestimaa haiglad töötasid juba vähemasti eelmisel nädalal võimete piiril. Näiteks Rakvere haiglas olid kõik koroonaosakonna 35 voodikohta mitu päeva järjest hõivatud ja patsiente asuti kiirabiga Lõuna-Eestisse toimetama.

Põlva haigla juht Margot Bergmann ütles teisipäeval, et raviasutuse COVIDi-osakonna hetkel loodud 12 kohast olid vaid kaks hõivatud ja vabu kohti seega kümme.

„Praegu oleme rahul, et peale seda haiglasisest kollet, mis meil oli, saame natuke kergemalt hingata – aga vaatame, mis olukord edasi toob,” sõnas Bergmann.

Haiglajuhi sõnul on võimalik vajaduse korral olemasolevasse osakonda voodikohti ka juurde luua. Haiglasisese kolde ajal oli avatud 50 voodikohta ja nende patsientide ravimisega saadi ka hakkama.

„Aga muidugi kogu muu töö siis seisis, kuna lihtsalt ei olnud personali muu töö tegemiseks,” tõdes Bergmann. „Erakorralise abi saime patsientidele antud, aga hospitaliseerimiseks pidime neid igale poole teistesse haiglatesse saatma.”

Patsientide suunamise ja haiglatevahelise ümberpaigutamisega tegeleb Tartu ülikooli kliinikum, mille alla siinsed haiglad kuuluvad. Seni on Põlva haigla juhi sõnul sealtkaudu suunatud Põlvasse üks patsient, see aga toimus enne, kui Rakvere haiglas tekkis keeruline olukord. Vajaduse korral aga võetakse mujalt saadetavad haiged Põlvasse vastu küll.

Põlvas olukord stabiilne
Kas praegu on koroona osas märgata mingeid muudatusi – kas haigeid jõuab rohkem või vähem, on näha mingit stabiilsust või siiski hoopis olukorra halvenemist?

„Meil on pigem stabiilne,” hindas Margot Bergmann. „Meil ju suur osa neist patsientidest, kes ravil olid, olidki tekkinud haiglasisese kolde tagajärjel, olid meie oma haiglas hospitaliseeritud patsiendid. Väljastpoolt on küll mõned patsiendid kiirabiga toodud, oli siin ju ka ühes hooldekodus kolle. Hetkel on siin lõunapiirkonnas olukord pigem stabiilsem, näitab küll natuke tõusutrendi.”

Põlva haigla juht ei osanud öelda, kas Põlvas COVIDi-osakonda toodutel on esinenud rohkem ülinakkavat nn Briti tüve. Selle kohta tema sõnul haiglal info puudub. Koroona vastu kaitstuks loeb haigla umbes 80% töötajaskonnast: 75% inimestest on vaktsineeritud ja osa ise haiguse läbi põdenud. Lisaks on ülejäänuist osa avaldanud soovi lasta end vaktsineerida.

Praeguseks on juba avaldatud kohati arvamust, et kogu riigi lukkupanek oli meie kandi suhtes ebaproportsionaalne samm: paistavad ju eeskätt Põlva- ja Valgamaa silma üsna tagasihoidlike koroonasse nakatunute arvudega. Põlva haigla juht aga on veendunud, et riigi lukkupanek oli mõistlik ja vajalik samm.

„Praegu ongi kogu see kontaktide vähendamine määrava tähtsusega,” sõnas ta. „Mina olen seda meelt, et pigem ikkagi need karmimad piirangud on vägagi olulised praegu. Ega me ju teistmoodi neid kontakte vähendatud ei saa.”

Milline on haiglajuhi sõnum inimestele, kes ei taha sattuda Põlva haigla koroonaosakonna patsientideks?

„Ega tõenäoliselt ükski inimene ju nakatuda taha, ka need, kes peavad seda tühipaljaks, kergeks haiguseks,” sõnas Margit Bergmann. „Olukord on ikkagi tõsine. Nägime siin enda osakonnas ka, kui kiiresti ja kergesti see [koroonaviirus] edasi levib. Minu palve inimestele on: hoida kinni kõikidest piirangutest, teha niipalju kodust tööd kui võimalik, vältida kontakte teiste inimestega, et me selle olukorra võimalikult kiiresti normaalseks tagasi saaksime.”

Haiglatel on tema sõnul praegu tõepoolest väga suur koormus. „Ja kui räägime siin ka muu arstiabi andmisest – mitte ainult COVIDi-haiged ei vaja arstiabi –, siis paraku varsti me näeme seda olukorda, kus meil ei ole enam ressurssi nendega tegeleda. Kvaliteet olulisel määral halveneb. Nii et nüüd tuleb küll igal inimesel endale otsa vaadata ja mõelda, mida tema saab teha selleks, et viiruse levikut tõkestada,” ütles Bergmann.

Võrus jätkub sänge, kuid napib personali
Lõuna-Eesti haigla juht Arvi Vask sõnas, et Võrus on 20-kohaline COVIDi isolatsiooni osakond ja teisipäeval oli 16 voodit hõivatud.

„Tegelikult see ongi meie maksimum,” märkis Vask. „Rohkem sänge ja pinda oleks, aga meil ei ole personali, kuna COVIDi osakond nõuab topeltpersonali. Ega meil rohkem töötajaid kuskilt võtta ole, sest ei ole ka teised haigused kuskile ära kadunud.”

Vask sõnas, et nädalavahetusel toodi Võrru neli koroonapatsienti Tartust – nemad võisidki olla pärit Rakvere haiglast. Tema sõnul käib haiglate vahel üsna pidev patsientide vahetamine, mis sõltub sellest, kui palju on haiglas vabu kohti ja millise profiiliga patsiendid on. Näiteks ei pakuta Võrus COVIDi intensiivravi. Kui patsient vajab juhitavat hingamist, siis toimetatakse ta Tartusse, seisukorra leevenedes aga tuuakse ta Võrru tagasi.

Lõuna-Eesti haigla juht tõstis esile, et kui avalikkuses räägitakse koroonapatsientidest, siis mõeldakse selle all isoleerimist vajavaid patsiente, neid on viimastel päevadel Eestis 600 ringis. Paraku aga on COVIDiga seoses haiglaravi vajavaid patsiente tegelikult märksa rohkem: paljud neist, kes ei vaja enam spetsiifilist koroonaravi või isoleerimist, on siiski sedavõrd nõrgad või kaasuvate haigustega, et koju neid lasta ei saa.

Kas Lõuna-Eesti haiglas on koroonaga seoses märgata mingeid tendentse?

„Patsiente on hakanud juurde tulema, aga osalt ka seetõttu, et neid on ümber paigutatud, oleme Tartust juurde võtnud,” kirjeldas Arvi Vask. „Nädal tagasi oli vahepeal patsiente seitse, täna [teisipäeval] juba 16. Tendents on selline, et patsiendid on nooremad, praegu on meil noorim 25-aastane. Kuna vaktsineerimine on Lõuna-Eesti hooldekodudes tehtud, siis on kohe näha et hooldekodudest kliente praktiliselt enam ei ole, vaktsiin toimib väga hästi. Praegu on põhiline haigestumine töökohtades ja kodus.”

Lõuna-Eesti haiglas on vaktsineeritud üle 80% töötajatest, sealjuures on 75% juba kätte saanud mõlemad vaktsiinidoosid. Töötajate hulgas pole praegu nakatunuid ega isegi isolatsioonis olijaid.

Arvi Vask leiab, et riigi lukkupanek oli mõistlik ja vajalik samm. Tema sõnul saab COVIDist nagu teistestki nakkushaigustest jagu ainult kolme meetodiga. Üks neist on vaktsineerimine, kuid sellega läheb Eestil veel mitmeid kuid aega, et vajalik tase saavutada. Teised meetodid on võimalikult vähe kontakte ning kontakteerumine ainult isikukaitsevahendeid kasutades.

„Selge on see, et kontaktid tuleb viia miinimuni, ja selleks tuleb riik lukku keerata,” sõnas Vask.

Milline on Vaski sõnum inimestele, kes ei taha sattuda tema juhitava haigla koroonaosakonda?

„Väga lihtne, tuleb piirata kontakte ja ennast ära vaktsineerida esimesel võimalusel, kui seda riigi poolt pakutakse,” sõnas Lõuna-Eesti haigla juht. „Sest ega siin muud varianti pole. Kui põete läbi, siis on suur risk, et satute haiglasse. Praegu on teada, et 12 protsenti haiglasse sattunutest sureb.”

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 12/03/2021 14:17:24