Siia on planeeritud karjääri laiendamine. Foto: Maarika Niidumaa

Põhja-Eesti kaevandusfirma soovib Võrumaal Rõuge vallas Sännas kopa maasse lüüa ning omaaegse liivakarjääri uuesti avamise järel ammutada sealt aastate jooksul 1,1 miljonit kuupmeetrit liiva. Kohalikud aga leiavad, et nende elukeskkond muutuks senisest veelgi kehvemaks ning paluvad, et omavalitsus kaevandusluba välja ei annaks.

„Rõuge valla Sänna piirkonna elanikud on algatanud allkirjade kogumise piirkonda kavandatava karjääri ära hoidmiseks,” teatas kohalike nimel sännalane Maarika Niidumaa. „Karjääri tahetakse rajada otse Euroopa Liidu looduskaitselise tähtsusega Natura 2000 ala äärde. Kohalikud on mures oma elukeskkonna pärast ja rõhuvad valla visioonile, mille kohaselt peaks Rõuge olema roheline ja hooliv vald, kus elavad kodukohta väärtustavad inimesed.”

Niidumaa tõi välja, et kohalikud peavad iga päev taluma Sänna baasi tegevusest ja Nursipalu harjutusväljast tulenevaid müra- ja vibratsioonihäiringuid, mis halvendavad otseselt mõjuväljas elavate inimeste igapäevast elukvaliteeti. Sänna karjääri avamine ületaks kohalike hinnangul lõplikult inimeste taluvusläve.

„On muret tekitav, et karjääri plaanitakse 20,75 hektari suurusel alale, kusjuures 15 aasta jooksul soovib arendaja kaevandada vähemalt ca 1 100 000 kuupmeetrit liiva,” teatasid sännalased. „Ligi 400 000 kuupmeetrit sellest soovitakse varuda veealuse kaevandamise tehnoloogiat kasutades.”

Olgu siinkohal märgitud, et kui üks kuupmeeter liiva kaalub poolteist tonni, siis viiks kaevandaja Sännast minema 1 650 000 tonni liiva. Sellise augu suurust on lihtsal inimesel raske hoomata.

Vana Sänna liivakarjääri ala on kohalike teatel taasmetsastatud ning tasapisi taastumas. Karjääri avamisega kavatsetakse mets raadata ning laiendada kaevandust varasemaga võrreldes palju suuremas mahus, kusjuures kaevandustöid plaanitakse teha kuni 17 meetri sügavuselt. Lisaks on kaevandusloa taotluses Niidumaa sõnul kirjas, et pealmise liivakihi eemaldamise järel tehakse geoloogilised lisauuringud ning kui selgub, et liivakiht ulatub veelgi sügavamale, võivad nii kaevandamise mahud kui sügavus veelgi suureneda.

„Kavandatava karjääri kõrvale jäävad nii vääriselupaik kui Euroopa Liidu looduskaitselise tähtsusega Natura 2000 ala,” muretsevad kohalikud. „On teadmata, kuidas planeeritav liivakaevandus mõjutab ümbritsevat looduskeskkonda ja veestikku.”

Lisaks tuuakse Sänna kohta välja, et see on väärtusliku kultuurimiljööga paik ning kohalike arvates ei kaalu arendaja isiklik ärihuvi üles loodus- ja elukeskkonna ning paiga üldise identiteedi rikkumist.

Kaevandusfirma soovib liiva Põhja-Eestisse vedada. Võru maakonnaplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kohaselt on maakonna varustuskindlus ehitusliivaga tagatud 86 aastaks ja tehnoloogilise liivaga 158 aastaks. Sännalased märgivad, et samas dokumendis juhitakse tähelepanu, et kaevanduslube väljastades tuleks lähtuda kaalutlusest, kas kaevandatava varu mahtu on vaja suurendada riigi, maakonna või ainult ettevõtte huvides.

„Sänna elanikud ootavad, et kohalik omavalitsus keelduks kaevandusloa väljaandmisest,” sõnastas Niidumaa kohalike seisukoha. „Arvestada tuleb piirkonna inimeste huvidega ning nii valla kui maakonna arengut suunavate dokumentidega, mille on avalikkus heaks kiitnud.”

Kaevandusfirma: karjääri piiresse ei jää Natura ala
Kaevandusfirma OÜ EMG Karjäärid on keskkonnaloa taotluse seletuskirjas muu hulgas märkinud, et karjäärile lähim elamu asub enam kui 300 meetri kaugusel. Ala on valdavalt kaetud männi- ja kuusemetsaga ning metsanoorendikuga, osaliselt on tegemist korrastamata endise karjääriga.

„Sänna liivakarjääri piiresse ei jää muinsuskaitse, Natura 2000 võrgustiku alasid ega muid kaitstavaid loodusobjekte ja kitsendusi,” teatas EMG (Eesti Maavarade Grupp). „Maa-ala piires puuduvad märgalad, jõeäärsed alad, jõesuudmed ja merekeskkond. Maa-ala piires puuduvad teadaolevalt sellised alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud. Taotletava karjääriala piires ja selle mõjualal puuduvad ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alad.”

Teisisõnu: kaevandaja teatel ei jää karjäär Natura 2000 alale, kuid kohalike sõnul jääb see vastava ala äärde.

Pärast kaevandamist lubab ettevõte rajada osale karjäärist tehisjärve ning osa uuesti metsastada.

Keskkonnaamet võttis jaanuaris EMG keskkonnaloa taotluse menetlusse. Amet esitas uuringuloa taotluse kohalikule omavalitsusele ehk Rõuge vallale arvamuse avaldamiseks. Vald korraldas 4. märtsil elektroonilise infokoosoleku, kus keskkonnaamet ja kaevandaja vastasid kohalike küsimustele. 14. märtsini ehk eelmise nädala pühapäevani ootas vald inimeste arvamusi, küsimusi ja ettepanekuid.

Praeguse plaani kohaselt asub Rõuge vallavolikogu kaevandamisloa taotlust arutama aprillikuu istungil.

Keskkonnamet: vallas on liiva ja kruusa kaevandatud ajast aega
Keskkonnaameti maapõuebüroo spetsialist Aulis Saarnits ütles, et praegu pole ametil veel selget arusaama, kas Natura eelhinnang tuleb koostada või mitte. Esmalt on keskkonnaametil vaja teada kohaliku omavalitsuse esindajate arvamust maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse kohta.

Keskkonnaamet tegeleb praegu veerežiimi muutumise hindamisega. Kui kavandatava tegevuse tõttu veerežiim ei muutu, siis Pärlijõe hoiuala ehk Natura 2000 ala ohus ei ole. Kui aga selgub, et kavandataval tegevusel on eeldatavalt märkimisväärne keskkonnamõju ja veerežiim võib muutuda, järgnevad järgmised sammud. Siis võib olla vajalik teha keskkonnamõjude hinnang.

„Rõuge vallas on liiva ja kruusa kaevandatud ajast aega,” märkis Saarnits samas. „Linnulennult 10 kilomeetri kaugusel Sännast ning suisa Rõuge külje all kaevandatakse kümnes Nogopalu karjääris kruusa ja liiva ning see ei ole kuidagi kahjustanud Rõuge kuvandit. Rõuge on ikkagi roheline ja hooliv paik, kus elavad kodukohta väärtustavad inimesed. Meie hinnangul pole põhjust karta, et ühe uue karjääri tõttu Sänna kuvand peaks kannatama.”

Ameti esindaja lisas, et kindlasti pole ühegi ettevõtte huvides kaevandada lihtsalt kaevandamise pärast. „Ettevõtte soov kaevandada tuleb eelkõige turu nõudlusest kaevandamise tulemusel saadava liiva järele,” sõnas ta. „Põhiliselt teedeehituses kasutatavale täiteliivale on kaevandaja soov kaevandada Sänna liivakarjääris tehnoloogilist liiva, mis on väärtuslik klaasitööstuse tooraine. Seni ainukesena Eestis kaevandatakse tehnoloogilist liiva Võru vallas Imara-Tabina maardlas.”

Saarnits märkis, et lisaks ettevõtte kasumile oleks kavandata tegevusega oodata rahalist kasu ka Rõuge vallale. Kuna kavandatav kaevandamine toimuks riigimaal, tuleks kaevandajal maksta vallale kaevandamisõiguse tasu. Esialgsete arvestuste kohaselt on see kaevandamisperioodi jooksul kuni miljon eurot.

Kaevandaja: töö ei tohiks kohalikke ega keskkonda häirida
OÜ EMG Karjäärid juhatuse liige Jan Johanson ütles LõunaLehele, et karjääri lähim nurk jääb Natura 2000 võrgustikku kuuluva Pärlijõe loodusalast saja meetri kaugusele. Firma koostas enne enampakkumisel osalemist enda jaoks keskkonnamõju eelhinnangu, mille kohaselt oluline mõju muu hulgas Pärlijõe hoiualale puudus. Lõpliku hinnangu ses küsimuses annab Johansoni sõnul pädeva asutusena keskkonnaamet.

Johanson tõstis esile, et tehnoloogiline liiv, mida leidub vaid Lõuna-Eestis, on tooraine komponendina muu hulgas vajalik ka erinevate rohe-eesmärkide saavutamisel: alates rohemajandusega seotud rajatiste ehitusmaterjalidest ja lõpetades keskkonnatehnoloogiliste filtritega.

„Liiva kaevandamine ja vajaduse korral sõelumine ei tekita olulist müra ja liivas sisalduva loodusliku niiskuse tõttu ei teki olulist tolmuhäiringut,” lohutas ta kohalikke. „Veealust liiva on võimalik väljata vee seest, mõjutamata sealjuures veerežiimi.”

Johanson kinnitas, et Sänna karjääri asukoht on soodne, kuna lähim majapidamine jääb enam kui 250 meetri kaugusele ja ülejäänud vähesed majapidamised veel kaugemale. Tuginedes firma kogemusele saab ta enda sõnul öelda, et liiva kaevandamine ei ole suure keskkonnamõjuga tegevus ja juba paarisaja meetri kaugusel on karjääri süvendis toimuv kaevandamistegevus vähe tuntav.

„Kaevandamisega tegeleva ettevõtte eesmärk ei ole põhjustada häiringuid, vaid vastata sotsiaalse vastutustundlikkusega maavara nõudlusele, mida ühiskond oma tänapäevase elukvaliteediga tekitab,” ütles kaevandamisfirma esindaja lõpetuseks.

„Maavara kaevandamise ja töötlemisega tegeleva ettevõttena ei ole me pädevad kommenteerima sõjalise riigikaitsega seonduvaid tegevusi,” lisas ta kohalike nurina kohta Nursipalu ja Sänna baasi teemal.

Millised on kaevandaja plaanid?
Infokoosolekul tutvustas EMG Karjääride tegemisi ja plaane firma juhatuse liige Jan Johanson:
EMG toimetab üheksas maakonnas. Meil on üle 20 karjääri. Põhja-Eestis on liiva töötlemise tehas, kust meie liiv läheb energeetikasse, metallurgiasse, kuivsegudesse, mänguväljakutele, golfiväljakutele jne, ka ekspordime liivatooteid. Ühel hetkel jõudsime oma tootearenduses sinnamaani, et tehase toormest on puudu suure kvartsisisaldusega liiva ehk siis tehnoloogilist liiva. Hakkasime seda otsima. On teada, et geoloogiliselt levib see Lõuna-Eestis.

2017. aastal teavitas transpordiamet, tollane maanteeamet, et on 15 ala, kus on võimalik kõigil huvitatutel uuringuluba taotleda. Tegemist oli maanteeameti vanade mahajäetud karjääridega. Kõiki neid materjale läbi töötades vaatasime, et Sännas on geoloogiline ehitus selline, et seal võiks olla meie tehasele sobivat tooret.

Esitasime uuringuloa taotluse, toimus enampakkumine, mille me 2018. aastal võitsime. Pärast seda tegime uuringu. Uuring hõlmas vana mahajäetud karjääriala ning võtsime juurde lisaala, et varukogus oleks piisav. Lähtusime põhimõttest, mida me rakendame igal pool Eestis, kus vähegi võimalik ‒ võtta kasutusele alad, kus on juba tehtud lageraie. Ehk siis võimalikult vähe metsa mõjutada. Lisaks sellele vanale karjäärialale on juurde võetud ka teatud osa ala, kus suuremal jaol on lageraie tehtud. Mingis osas on küll täiesti puutumata mets peal, see on väga väike osa.

Praegu oleme jõudnud sinna, et uuringud on tehtud. Nii nagu maapõueseadus ette näeb, oleme taotlemas sellele alale kaevandamisõigust. Lisaks tehnoloogilisele liivale, mida me uuringuga leidsime, on seal ka kaasnevat täiteliiva. Täiteliiva oli vaja selleks arvele võtta, et allpool asuvat tehnoloogilist liiva kätte saada. Täiteliiv on omadustelt selline, et sobib teedeehitusse.

Selle karjääri intensiivsus saab olema selline, et täiteliiva kuhugi teedeehitusse kaevandame võib-olla paarinädalase perioodi jooksul kord aastas või isegi veel harvem. Tehnoloogilist liiva tehase toormeks veetakse ehk kord kuus, sellise ühe-kahepäevase tsüklina. Ülejäänud aja on seal lihtsalt vaikus. Ehk siis see saab olema selle karjääri dünaamika, see ei ole intensiivne karjäär, mis statsionaarselt töötaks, vaid üsna vähe on kohapeal toimuvat tegevust.

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG, online@lounaleht.ee
Viimati muudetud: 20/03/2021 08:51:18