Foto: Pixabay

Nõmme Kalju treeneri skandaal on vallandanud ühiskonnas debati: kas oleks aeg lõpuks muuta seadust nii, et täiskasvanu ei tohi seksida 14-aastase noorega, isegi kui too on sellega varmalt nõus? Poliitikute meelest võib seadusemuudatus olla kahe teraga mõõk. Mida aga arvavad meie kandi riigikogulased?

Teadupärast on viimasel ajal tekitanud palju poleemikat noore naise avalik pihtimus selle kohta, kuidas tal oli 14-aastasena seksuaalsuhe jalgpalliklubi (hiljem selgus, et Nõmme Kalju) täiskasvanud treeneriga. Treener ise teatas enda kaitseks, et suhe oli konsensuslik ning põhines kahepoolsel armastusel.

Eestis ongi igati seaduslik olukord, kus hallpea võib rahumeeli seksida 14-aastasega. Mis siis, et järgnev küsimus pole üldsegi uus: kas 14- või 15-aastane ikka on vaimselt piisavalt küps, et teha seksi puutuvaid otsuseid, ning kas selline olukord ei soosi pedofiiliat? Õhtuleht kirjutas sel nädalal, et seksuaalse enesemääratluse debatt on käinud tõusude ja mõõnadega juba üle kümne aasta. Ent õigem oleks suisa öelda, et esimesed arutelud käisid juba 1990ndatel.

Seksuaaltervise spetsialistid ja arstid võitlevad juba mitu aastat, et noorte seksuaalse enesemääratlemise iga tõuseks 14 aasta pealt 16 aastale, kirjutas Õhtuleht. See tähendab seda, et täisealine mees või naine ei tohiks ka seaduse järgi seksida alla 16-aastase noorega. Kõige rohkem kardavad spetsialistid kahte poliitikute kutsehaigust – poliittehnoloogiat ja populismi. Seni ongi vastavad arutelud ja seaduse muutmine korduvalt just neisse kahte takerdunud.

Muu hulgas on debattide käigus juhitud tähelepanu ühele võimalikule vastuolule: kui vanusepiiri tõsta, siis peaks riik karistama ka 14-aastaseid armunuid, kes omavahel seksuaalelu harrastavad. Ka on märgitud: alaealise suhe endast palju vanema inimesega pole mõistagi normaalne, aga kust läheb normaalse vanusevahe piir?

Seksuaalse enesemääratlemise vanusepiiri tõstmine on teravalt päevakorda tõusnud, vastava otsuse peaks lõpuks tegema riigikogu. Kuidas aga suhtuvad teemasse Kagu-Eestist valitud parlamendisaadikud? Kas nende arvates tuleks tõsta seksuaalse enesemääratlemise piiri 14 eluaastalt kõrgemale – näiteks 16. eluaasta peale? Ehk teisisõnu: kas on normaalne praegune olukord, kus täiskasvanud inimesel on seaduslik õigus olla seksuaalvahekorras 14-aastasega?

„Praegune olukord ei ole normaalne, seksuaalse enesemääratluse piiri tuleks tõsta 16 aasta peale,” avaldas keskerakondlane Tarmo Tamm lühidalt oma seisukoha.

„Väga delikaatne teema, mida on keeldude-käskudega keeruline reguleerida!” tõdes sotsiaaldemokraat Ivari Padar. „Praeguses olukorras, kus väga teravalt on üles kerkinud noorte võimalik seksuaalne ärakasutamine, on üks võimalus enesemääratluse piiri tõstmine. Teisalt peab kindlasti seksuaalhariduse teemaga väga mõistlikult, süvendatumalt tegelema.”

Isamaalane Priit Sibul oli eelkõnelejatega sama meelt või isegi rangem.

„Minu arvates tuleks seksuaalse enesemääratlemise õigus tõsta 14 eluaastalt vähemalt 16 eluaastale, et täiskasvanud inimesel ei oleks võimalik olla seksuaalvahekorras nii noore inimesega,” leidis ta. „Minu hinnangul on täiskasvanud inimese seksuaalvahekord lapseealisega lubamatu ning peaks olema ka seadusvastane.”

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esindaja Merry Aart meenutas, et tema koduerakond on juba ammu soovinud seksuaalse enesemääratlemise iga tõsta.
„Jah, usun, et suguküpsuse seaduslik vanus võiks olla 16 eluaastat,” kinnitas Aart. „EKRE on olnud seda meelt kogu aeg – juba 2017 ja 2018 soovis erakond seksuaalse enesemääratluse ea tõsta 16 aastale. EKRE tegi sellise ettepaneku ka koalitsioonis olles, selle vastu olid keskerakondlased. Hiljuti esitas EKRE uuesti selle eelnõu riigikogu menetlusse – see ei leidnud poolthääli. Usun, et meil oleks vaja ka pedofiilide registrit.”

Samas nentis ekrelane, et ta ei usu, et ea tõstmine ja ka registri loomine probleemi lahendaksid, sest ikka on ühiskonnas mõni, kellel puudub arusaamine eetikast ja kellel on südametunnistusega probleeme. Küll aga usub Aart enda sõnutsi, et korralekutsuv on selline seadus kindlasti – nii on ju loodud eeldus, et tegija võib saada karistuse, ja saada karistatud kutsub vähemalt mõnedki korrale.

„On toodud argumendina, et ea tõstmine piirab laste omavahelist suhtlemist – kas ikka piirab ja millist suhtlemist?” küsis konservatiiv. „Kas 14-aastane on nii küps, et ta oskab võtta vastutuse seksuaalse käitumise eest, või miks me tahame olla kindlad, et 14-aastane on suguküps. Õigustega peab kaasnema ka vastutus. Kas 14-aastane on valmis võtma ka vastutuse? 14-aastasele on seksuaalelu sageli asendustegevus muude probleemide lahendamiseks, näiteks üksindus, kuuluvustunde puudumine vm.”

Merry Aart tõdes, et on lugenud nii kohtu kui ka prokuratuuri arvamusi selles küsimuses ja teda need ei veena.

„Oleme õppinud ja oskame alati argumenteerida seda ja nii, nagu meile sobib,” sõnas ta. „Peaksime lähtuma mõistlikkusest ja inimlikkusest, inimeseks olemine on aga suur kunst.”

Tema parteikaaslase Uno Kaskpeidi sõnul oli tema jaoks isegi üllatav teada saada, et vanusepiiri on 16-lt langetatud 14-le. EKRE liige nentis, et temale jääb arusaamatuks, miks selline muudatus tehti ja kellele oli 16 aasta vanusepiir häiriv. „Kui oleks jäänud 16 – millised olid argumendid vanusepiiri langetamiseks? Minu jaoks on see moraalselt vastuvõetamatu,” tõdes ta.

Kaskpeit leiab, et 14-aastane on veel laps, kelle välismaailm on kujunemas ning arengutasemelt ei ole ta veel nii küps, et mõista seksuaalvahekorras olemise tähendust ja sellega kaasneda võivaid riske ja tagajärgi.

„Olen selle poolt, et vanusepiiri tuleb tõsta, kuid kas see hoiab ära minu jaoks n-ö „kommionu“ hoiakut alustada seksuaalvahekorda 14-aastasega – ilmselt mitte!” nentis riigikogulane. „Minu hinnangul tuleks seaduse muutmisel käsitleda ka selliselt, et kui vanadele inimestele tohivad täiskasvanud seksuaalselt läheneda. Riik peaks rohkem ressurssi suunama ennetustööle, selge sõnumiga, et seksuaalsuhted nooremate lastega (alla 16-aastased) ei ole normaalsed ning täiskasvanu vastutus on alati suurem, kui ta alustab seksuaalsuhteid alaealistega. Me kõik näeme probleemi, aitame ohvreid, kuid riigina sellesse ei panusta.”

 

 

Autor: LÕUNALEHT
Viimati muudetud: 20/03/2021 08:51:35