Foto: Pixabay

Politsei hoiatab kolme viimasel ajal aktiveerunud kelmusskeemi eest: end pangatöötajatena esitlevad kurikaelad petavad välja raha, teised pakuvad kiiret võimalust raha teenida või on nõus tasu eest vabastama väidetavast eneseisolatsioonist.

Läinud nädalal nädalal aktiveerusid taas Eesti inimestele helistavad kelmid, kes tutvustavad end panga töötajana ja petavad välja raha. Politsei kutsub inimesi üles tähelepanelikkusele.

Ida prefektuuri kriminaalbüroo juhi Rainet Juuse sõnul rauges veebruaris end pangatöötajana tutvustavate kelmide tegevus, kuid on nüüd taas aktiveerunud. „Kelmid viisid oma tegevuse mõneks ajaks mujale. Näiteks kuulsime kolleegidelt Lätis, et sealseid inimesi on rohkem sihikule võetud. See võib olla seotud sellega, et Eesti inimesed olid teadlikumad ja kelmidel oli vähem õnne. Pärast väikest pausi üritatakse nüüd jälle Eesti inimestelt raha välja petta,“ rääkis Juuse.

Kui varasemalt jäljendasid kelmid panga infotelefoni numbrit, siis nüüd saabuvad kõned eri suunakoodidega või hoopis tundmatult numbrilt. „Võõrale numbrile vastates tuleb igal juhul olla tähelepanelik ja säilitada kriitiline mõtlemine, mis tahes juttu teisel pool räägitakse. Kui kelm ütleb, et teie kontol on tehtud kahtlasi tehinguid, siis tasub ise internetipanka sisse logida või helistada panga ametlikul numbril ja paluda seda infot kontrollida,“ hoiatab kriminaalbüroo juht.

Kelmid üritavad inimestelt välja petta ligipääsu pangakontole. „Selleks palutakse inimesel kinnitada oma isikukood või panga kasutajatunnus. Seejärel palutakse sisestada Smart-ID paroolid. Kelm selgitab, et seda on vaja pangakontol turvalisuse tagamiseks, tegelikkuses saadakse reaalajas ligipääs inimese pangakontole ning sealt kantakse üle raha oma kontrolli all olevatele kontodele,“ selgitas Juuse petuskeemi. Kelmid vestlevad vene keeles.

Politseile teadaolevalt sai möödunud nädalal sellise petukõne ligi 40 inimest. Enamasti ollakse teadlikud ega lasta ennast petta.

Politsei teeb koostööd pankadega, et neid kelmusi tuvastada ja ennetada. „Siiski peab iga inimene ise olema äärmiselt tähelepanelik ja teadlik tehingute osas, mida ta internetipangas teeb. Kui olete sellise kõne saanud, siis kontrollige üle, kes teile helistas, vajadusel helistage tagasi panga ametlikul numbril,“ soovitas Juuse.

Taoline petuskeem hakkas levima 2020. aasta juulis. Mullu pöördus sellise kelmuseskeemi tõttu politseisse 193 inimest, kellele tekitati kahju kogusummas üle 624 000 euro. Jaanuaris registreeris politsei veel 50 sellist kuritegu, kahjusummas üle 239 000 euro. Veebruaris teatati politseile kaheksast juhtumist, mille kahju oli ligi 31 000 eurot.

„Tule tasuvale tööle, aga anna kaart ja paroolid”
Taas on aktiveerunud ka kelmid, kes pakuvad inimestele võimalust lihtsalt teenida lisatulu. Politsei tuletab meelde, et oma andmete avaldamisega tuleb olla ettevaatlik.

Politsei sai sel kuul Pärnumaalt teate pettuse kohta, kus kelmid pakkusid inimesele tasuvat tööd. Selleks, et inimene tööle vormistada, küsisid kelmid enda kätte tema ID-kaardi koos paroolidega. Pärnu politseijaoskonna piirkonnapolitseiniku Janek Saharenko sõnul tekitavad kelmid inimestes petliku mulje, nagu neil oleks õigus inimeselt neid andmeid saada ja tehinguid teha.

„Inimene lubatakse suure tasu eest tööle vormistada, ent tegelikult petetakse seeläbi temalt välja ID-kaart koos PIN-koodidega või internetipanga kasutajatunnus ning neid andmeid kasutades võetakse inimese nimele laenu. Pettusest ei pruugi inimene algul aru saada, sest sageli tagastatakse mõne aja möödudes inimesele tema dokumendid,“ selgitas Saharenko.

Politseisse pöörduvadki inimesed enamasti pärast seda, kui neid tabab ebameeldiv üllatus – nende nimele saabub teade laenu tagasimaksmise kohustusest.

„Ettevaatamatus annab kelmidele võimaluse kellegi teise arvelt tulu teenida. Kelmide kätte usaldatud dokumenditega sõlmitakse peamiselt laenulepinguid või võetakse kiirlaenu,“ rääkis Saharenko. Politseinik paneb inimestele südamele, et isikut tõendavate dokumentidega tuleb olla väga hoolas ning kindlasti ei tohi võhivõõra kätte oma dokumente usaldada.

Politsei soovitab olla tähelepanelik ja kriitiliselt suhtuda kõikidesse pakkumistesse, mis lubavad kiiret rikastumist. Kindlasti tuleb kelmide tegutsemisest rääkida oma eakate sugulastega. Veenduge, et nad on petuskeemidest teadlikud ning vajadusel selgitage neile, et enda dokumente ei tohi mitte kellelegi kergekäeliselt anda. Kummalistest pakkumistest tuleb teavitada oma piirkonnapolitseinikku või helistada 112.

Viimasel ajal on politseile teada antud veel ühest petuskeemist. Inimestele saadetakse lühisõnum, kus väidetakse, et ta peab jääma eneseisolatsiooni, sest on koroonapositiivse lähikontaktne. Eneseisolatsioonist lubatakse inimene vabastada raha eest ning makse sooritamiseks antakse juhised. Nii sõnumi sisu kui ka konarlik ülesehitus annavad koheselt aimu, et tegu on pettusega. Politsei avaldas kiitust inimesi, kes on sõnumisse kriitiliselt suhtunud ning sellest koheselt korrakaitsjaid teavitanud.

 

Kuidas kaitsta ennast pettuste eest?
* ID-kaarti ei tohi mingil juhul hoida või kaasas kanda koos PIN-koodidega. Pahatahtlikul inimesel on neid lihtne kuritarvitada.
* Pakkumisse, mis lubab kiiret lisatulu, tuleb suhtuda ettevaatlikult. Kui pakkuja on tundmatu ning pakkumine tundub liiga hea, et olla tõsi, siis on enamasti tegu pettusega. Otsustamisega ei tohi kiirustada, võta endale aega mõtlemiseks.
* Hoolitse, et sinu fotod või andmed PIN-koodidest, krediitkaartidest ning isikut tõendavatest dokumentidest ei satuks võõraste kätte.
* Tõsta oma lähedaste ja tuttavate teadlikkust – hoiata neid petuskeemi eest.
* Kui oled petta saanud, siis pöördu esimesel võimalusel politseisse.

 

Autor: LÕUNALEHT
Viimati muudetud: 25/03/2021 08:54:21