Puhkev kevad on maagia. Foto: Sirje Holstein / LL arhiiv

Võrumaa ilmavaatleja Peedu Palm usub oma kogemuste ja loodusmärkide järgi, et tänavune kevad tuleb vaheldusrikas ning tänase seisuga tuleb korralikku soojust veel umbes kuu aega oodata.

Raiste kandi ilmavana Peedu Palm ennustas läinud hilissügisel LõunaLehe lugejatele, et talvised ilmad algavad jõulude paiku ja see prognoos läks täppi. Veel hindas ta, et kõige krõbedamaid külmakraade saab termomeetril näha jaanuarikuus ning seegi läks tema hinnangu järgi. Kuid muus osas ületas talv märgatavalt Palmi ootusi: lund jagus märksa rohkem ja pikemaks ajaks, kui pehmet talve oodanud ilmatark ennustas.

„Seda küll, jah – mul on meeles, et kui prognoosi tegin, siis arvasin, et talv saab rutem läbi,” tunnistas Palm esimesel kevadnädalal.

Vähemasti aitas jahedam talv kaasa loodusesõbra ootusele, et külm aitab taimehaigusi ja -kahjureid ära näpistada. Maapinna läheduses talvituvatele putukatele ja tigudele aga kardetavasti talv piisavalt ei mõjunud. Palmi rõõmustab, et hilistalvel pole esinenud öise krõbeda külma ja päevase terava päikese vaheldumist – see lööb õunapuud lõhki. Sealjuures soovitabki mees õunakasvatajatel kindlasti kas katteloori kasutada või vanal kombel õunapuude tüvesid lubjata, see aitab leevendada ka meie kandis levinud mulla lubjapuudust.

Tänavuse kevade kohta ütles Palm muiates, et see saab ilmselt olema vaheldusrikas.

„Kui oli kevadine pööripäev, siis tuul pööras. Oli põhjast, pööripäeval puhus edelast ja siis pärast läks uuesti põhja,” selgitas ta seda ennustust. „Üpris vaheldusrikas tuleb. Kustkandist tuleb soojemat ja kust külmemat, seda minusugusel väikesel inimesel pole võimekust ette näha. Aga ma arvan, et tuleb ilusat ilma, aga saame ka vihma ja tuult.”

Palmi sõnul on lähiajal tunda ilma soojenemist, aga aprillikuu saab olema heitlik nagu aprill ikka: esimese dekaadi lõpul või kuu keskel võib taevast ka lörtsi või isegi lumekruupi pudeneda. Aga kuufaasid näitavad, et murrang võib saabuda jüripäeva paiku.

„Siis ehk tulevad esimesed kaugemad linnud ka juba, näeb pääsukesed ära,” vaatas Peedu Palm 23. aprilli poole ja uskus, et just siis saab ehk särgiväel ligi 20-kraadises õuesoojas peesitada.

Põllumeestel ei soovita ilmatark kiirustada, eriti neil, kes viljelevad mahepõllundust. Kartulit on ta ise maha pannud toominga õitsemise või männi tolmlemise aegu ehk tavaliselt mai keskpaigas. Kes tahavad enne jaanipäeva värske kartuliga turule minna, need ilmselt istutavad kartulit juba jüripäeva soojalaine ajal, aga Palm ei soovitaks seda teha.

„Varajast suhkruhernest olen küll esimese soojalainega külvanud – siis saab varasemat,” rääkis ta. „Hilisemat olen pannud mai lõpu poole, et kui üks otsa saab, siis on kohe teist võtta. Aga teravili ja kartul – oleneb põllumeestest, et kes ja kuidas majandab, aga mina ei kiirustaks enne mai keskpaika suurt.”

Ajakirjanik nentis siinkohal, et viis äsja lumelabida kuuri ära, aga targu mitte liiga kaugesse nurka. Palm hindas selle teo õigeks, nentides, et aprill võib veel lumiseid üllatusi pakkuda, isegi viie-kuue sentimeetri jagu. Tõsi küll, sellise lumega teeb päike enamasti üsna kärmelt oma töö.

„1988. aasta 23. ja 24. aprillil oli Eestimaal selline tihe lumetuisk olnud, et olid ligemale poolemeetrised hanged,” illustreeris ilmatark aprillikuu heitlikkust. „Mina olin küll vene kroonus siis ja ei näinud, aga kodust kirjutati. Vennas kirjutas, et 23. aprillil pööras tuul kirdesse ja läks tugevaks, hakkas lund sadama ja tuisk kestis 24. aprilli pärastlõunani, lõppes loodetuulega. Ligi 30 sentimeetrit tuli kahe päevaga sademeid. Aga see oli kevadine lumi – kaks-kolm päeva ja kadunud ka.”

Ilmavaatleja avaldas lootust, et vähemasti maikuus ilmataat enam vingerpussi ei mängi.

„Kuufaaside järgi aprilli keskpaigas teeb jahedama üllatuse ära ja ehk on maikuus siis natuke leebem tänavu,” hindas ta. „Öeldakse kevade kohta nii, et kui aprill tuleb hästi soe, siis maikuus on kindlasti tagasilööke. Aga kui aprillis on ilm paras, siis maikuus ka ei ole nii tugevaid öökülmi.”

Vaheldusrikast kevadet ennustasid Palmile ka paavlipäeva ja taliharjapäeva vaheldusrikkad ilmad. Nii usub mees sedagi, et ka vihma poolest tuleb kevad vahelduv ehk pikemat teid tolmama löövad kuivaperioodi ehk ei anta. Raiste ilmavaatleja hindab, et vihmavaba aega, mis metsades tuleohtu tekitab, näeb samuti jüripäeva paiku. Ta loodab aga, et mitte nii pikalt, kui näiteks 2004. ja 2008. aastal.

 

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 25/03/2021 10:01:41