Foto: Urmas Paidre

Mullu augustis avati postiteel ehk vanal Tartu-Võru maanteel Mati Karmini kodutalus viiemeetrine miinidest valmistatud põder, mille tuntud skulptor enda sõnul kinkis tänutäheks kodukandile ja selle rahvale. Ent juba hilissügisel asendus hiigelpõder hoopiski lontis kõrvadega raudkoeraga. Kuidas nii?

Möödunud suvel kirjutas LõunaLeht, et riigikogu aseesimees, kohalik vallavanem, skulptor Mati Karmini sõbrad ja abilised ning kunstnik ise avasid viimase postiteel Ihamaru lähistel asuvas kodutalus võimsa skulptuuri – meremiinidest ja poidest valmistatud kuni viiemeetrise põdra.

„Vanasti nõukogude ajal kaunistati teeääri skulptuuridega ja toonase siinse põhitee ehk postitee ääres Karilatsi lähedal oli betoonist põdraskulptuur ühe kivi peal,” kirjeldas Karmin LõunaLehele raudpõdra sündimise tagamaid. „Kivi on siiani alles, kiri ka peal, et põdrakivi. Aga põder loomulikult lõhuti ära, betoon ei pea vastu. Seitse-kaheksa aastat tagasi oli mul rõõm ja õnn teha teeristi metallist „Rändaja”. Nagu põdrakuju asemel. Kuna kellelgi ärilist huvi polnud, siis mõtlesin, et teen ise selle uue põdra. Asub minu talu krundil, teest umbes 20 meetrit eemal ja kellelegi ette ei jää, aga kuna kuju on kuni viis meetrit kõrge, siis inimesed näevad mõlemalt poolt. Tegin selle tänuks kohalikule rahvale nende 20 aasta eest siin – ja tänuks ka kohalikule võrratule tammikule. Skulptuur on nagu väike remark nõukaaegsele põdrakujule, selline minupoolne panus.”

Karmin valmistas põdra meremiinikestadest. Jalgadeks, kaelaks ja peaks kasutas ta miinitraali ujuvpoisid.

Alles hiljuti sattus LõunaLeht nägema täpselt samas kohas tehtud fotot suurest metallist loomast. Ent üllatusena selgus, et metallpõder on vahepeal asendunud hiigelsuure metallist koeraga, kel kaelas skulptori reklaamsilt.

„No vahel juhtub jah,” naeris Karmin, kui LõunaLeht põdra koeraks muutumise kohta küsis. „Eks ta hüppas metsa ...”

Tekkis loominguline palang? Kuhu põder sai?

„Jah, loominguline palang tekkis,” tõsines skulptor. „Vahetasin koera vastu, sest koer on maja ees nagu asjalikum. Põder ... on kuskil kindlas kohas.”

LõunaLehel tekkis mõistagi versioon, et keegi hakkas uhket metallpõtra hirmsasti himustama ja tegi Mati Karminile ärilise ettepaneku, millest oli raske keelduda ...

„Noh, ka nii võib olla. Aga las ta praegu olla, nagu ma ütlesin,” ei soovinud skulptor põdra võimalikust müügist lähemalt rääkida.

Metallist koer sündis Karmini sõnul aga üsna samamoodi nagu põdergi – ikka keevitades. Tehnilise poole eest hoolitses nagu põdragi puhul meistrimees Raivo Lasting. Ka koer on valmistatud miinikestadest. Skulptor tõdes, et ajendiks oligi tõepoolest loominguline puhang – tekkis mõte, mis lihtsalt tuli teoks teha. Ning nii sündiski põdra asemele umbes neli meetrit kõrge lontkõrv-koer. Loom valmis kohapeal Ihamarus ning, nagu selgub, vahetas augustis avatud põdra üsna kiiresti välja.

„Mõned kuud põder sai seal olla. Koer ... järsku novembris sai valmis,” tõdes kunstnik.

Kui põdral oli seos postiteel paikneva põdrakivi ja seal kunagi seisnud betoonist põdraga, siis koerakuju taga pole sellist legendi ega ajalugu – Mati Karmini sõnul on tegu lihtsalt majavalvuriga.

Umbes samal ajal, kui postiteel asendus põder koeraga, vallandus seoses Mati Karmini loominguga üleriigiline skandaal. Nimelt avati Viljandis tema loodud Jaak Joala skulptuur, mille kunstilise taseme üle tekkis palju vaidlust, aga mida ometi kõik näha tahtsid. Pärast kuju ümbritsemist puitplaadist kastiga pole aga sellest enam eriti midagi kuulda olnud.

„Eks ta seisab seal kastis ja ootab aega, millal jälle avatakse,” sedastas poole ajast Põlvamaal elav Karmin. „Praegu on koroonaviirus ega olegi hea, kui rahvas palju liigub, on ühes kohas koos.”

Skulptor on optimistlik ning leiab, et autoriõiguste ja muu kiuste saab Joala monument avatud samasugusel kujul, nagu see oli enne kasti toppimist.

„Eks muidugi. Saavad need kired, mis juba enne lõõmasid, ühele poole ja eks suvel rahunevad inimesed maha,” sõnas ta. „Juuli lõpus on Jaagu sünniaastapäev, eks siis. Tõenäoliselt saab see park ka korda. Et noh, see kõik ju tehti kiirustades, enne kui haljastus ja heakord üldse olemas oli. Oli juba ette näha, et see asi on ... noh ebaõige niimoodi kiirustades midagi teha. Poliitikud selle peo püsti panid, eks nad ise peavad seda nüüd helpima.”

 

Autor: JANAR KOTKAS
Viimati muudetud: 23/04/2021 08:43:01