Maratoni start Tamulal. Foto: Võhandu Maraton

Võru- ja Põlvamaal kulgeva Võhandu maratoni korraldaja Hillar Irves peab absurdseks olukorda, kus inimestel on lubatud reisida ning isegi suusasarja lubati erandkorras teha, aga praeguse seisuga ripub 22. mail toimuma pidanud aerutamismaratoni kohal veel küsimärk. Irves rõhutab muu hulgas, et aerutamispeol on inimestevaheline distants suurem kui kusagil mujal, loodab piirangute leevendamisele ning esitas sel nädalal igaks juhuks valitsusele taotluse eriloa saamiseks.

Möödunud laupäeval pidanuks plaanide kohaselt toimuma 16. Võhandu maraton: aerutamisvõistlus, mille käigus läbitakse Tamula järvel ja Eesti pikimal jõel kokku 100-kilomeetrine distants. Populaarne võistlus toob igal aastal Kagu-Eestisse tuhandeid inimesi: süstaga tippsportlastest kummipaadiga sõpruskondadeni, saatemeeskondade liikmeid, sõpru, uudistajaid. Võistlus pakub leiba paadirentijatele, toitlustajatele, majutusettevõtetele ja paljudele teistele. Mullu lükati aprillikuine spordisündmus septembrikuusse. Tänavu on seni otsustatud, et aprilli asemel peaks Võhandu maraton tulema 22. mail.

Maratoni algusepanija ja peakorraldaja Hillar Irves sõitis läinud laupäeval koos elukaaslase Tuuli Taaberiga distantsi siiski täies pikkuses läbi. Tamulalt väljus lisaks tema süstale Võhandule viis-kuus paatkonda. Teiste seas proovisid rada näiteks Eesti arutamisföderatsiooni president Martin Ilumets ning Eesti tuntuimaid triatleete Marko Albert.

„Võhandu jõgi kui sporditrass on avatud jäävabal ajal aasta ringi, sõita võivad, kes iganes tahavad,” selgitas Irves möödunudlaupäevast sportlikku retke. „Kahjuks, jah, 17. aprillil ei saanud toimuda päris Võhandu maraton, teadagi mille pärast. Aga et päev raisku ei läheks, siis oli hea võimalus ise läbi sõita. Ja mis saab olla veel parem kogemus, kui peakorraldaja ise on ka jooksval aastal raja läbi sõitnud. Lisaks sellele, et käime jõge kogu aeg puhastamas, siis ühe jutiga läbisõit annab ikka parema pildi, et mis ja kuidas. Juba teist korda kahjuks oli see võimalus, et sai ise õigel päeval sõita. Loodan väga, et seda võimalust rohkem kunagi ei tule ja kõik Võhandu maratonid toimuvad tulevikus õigel päeval.”

Kõik, kes trenni mõttes Võhandu jõe Tamulast Võõpsuni läbi sõitsid, on lubanud ka päris maratonil osaleda. Ning jõel oli näiteks Paidras ja Leevil ehk kiiremate ja põnevamate lõikude paigus näha veelgi aerutamishuvilisi. Aga praeguse seisuga 22. maile edasi lükatud Võhandu maratoni tol laupäeval toimumise kohal on veel küsimärk. Hillar Irves sõdib totaalsele spordiürituste keelule tulihingeliselt vastu.

Distantsid mistahes õuest toimuvatel spordiüritustel on kordades suuremad kui poes
„Aerutamine on kõige ohutum liikumisviis koroona kontekstis,” on ta veendunud. „Distants on juba ette hajutatud. Kui me räägime näiteks kahesest süstast, siis istutakse seal sees juba distantsil. Ja teiseks, ega kaks paati ka ei saa väga lähestikku olla. Kahene süst on 6,4 meetrit pikk, pane teine samasugune otsa ja saad vahemaaks 12 meetrit – sellist distantsi me poes riiulite vahel ei leia. Mina leian, et täiesti vabalt oleks võinud Võhandu maraton toimuda 17. aprillil täies mahus – selles poleks praeguses olukorras mingit probleemi.”

Irves tõi näiteks veel Meenikunno laudtee ja Haanja kandi suusarajad (kus veel neil päevilgi saab suusatada) – sealgi kipub inimestevaheline distants olema napim kui Võhandu jõel.

„Eks ootame ära, mis ideed valitsuselt tulevad. Loodame, et mingid lahendused tulevad,” oli maratonikorraldaja teisipäeval lootusrikas.

Ta pidas absurdseks olukorda, kus valitsuse tasandil on soovitatud turvaliselt reisida, aga samas on praeguse seisuga keelatud Võhandu maraton, kus juba kasvõi osalejate rivi on ühel hetkel 75 kilomeetrit pikk.

„Tuhat paati 75 kilomeetri peale ära jagada – mis kontaktist me räägime seal!” tõstis ta esile. „Esimene finišeerib kell kaks päeval, viimane järgmisel hommikul kell seitse. „Esimene on jõudnud juba Tallinnas öö ära magada ja hakkab ärkama, kui viimane on jõudnud finišisse. Ja kui vaatame ürituse iseloomu, siis see pole selline maraton, kus jooksid tund aega ja tahad veel afterparty’le minna. Võitja lõpetab kaheksa tunniga ja tahab kiiresti puhkama saada. Kondid on nii valusad, et ei taha midagi näha ega kuulda.”

Olukord parem kui jaanuaris
Hillar Irves nentis samas, et korraldusmeeskond püüab olla „positiivne negatiivses mõttes”. Teisipäeval ootas ta valitsuse uusi seisukohti ning teisipäeval pidi ka teele minema avaldus Võhandu maratonile eriloa taotluseks – et see ikka saaks 22. mail toimuma.

Irves märkis, et hetkel on ju olukord märksa parem, kui see oli jaanuarikuus, mil valitsus andis eriloa Tartu suusamaratonile ja Estoloppeti sarjale. Peale Haanja maratoni said need üritused toimuda ja president ise osales mitmel suusamaratonil. Ning mitte midagi koroona osas ei juhtunud. Irves rõhutab, et kõik näitab, et koroona on haigus, mis levib ventileerimata ruumides, aga mitte väliüritustel.

Ta avaldas lootust, et valitsus on mõistlik ja arvestab sedagi, et haigestumistrend on langev. Irves kinnitas ka, et kui registreerunute nimekirju vaadata, siis suurema koroonalevikuga piirkondadest ei paista inimesi Võhandule tulevat. Lisaks tulevad sõpruskonnad üldjuhul ühes autos. Nii avaldas aerutamismaratoni eestvedaja imestust, et inimesed, kel on lubatud sõita ninapidi koos ühes autos, ei tohi korraga istuda samas paadis.

„Isegi stardihetk ehk see kõige kriitilisem olukord, kus suurim kontsentratsioon inimesi on koos – start toimub kahel täiesti erineval alal, mille vahe on 800 meetrit. Kolmandik paatidest läheb otse jõele ja ülejäänud viiekilomeetrisele järveringile,” selgitas Irves. „Kui me vaatame Sven Začeki mullu tehtud pilti Võlsi tee otsast, siis näeme, et 15 minutiga on paatidel juba nelja-viiemeetrised vahed sees – esimese mõne minutiga tõmmatakse juba selline vahe sisse, et seal pole probleemi.”

Hillar Irves argumenteeris veel, et maraton on lineaarne ehk start ja finiš asuvad eri kohtades, võistlejad ja saatemeeskonnad hajuvad kiiresti ja kuna enamik jõeääri on eramaal, siis ei kogune ka sadu inimesi kurvidesse, nagu näiteks Rally Estonial.

„Me räägime ikka väga piiratud ja kontrollitud seltskonnast, nimed ja telefoninumbrid on teada,” lisas Irves. „Ja teine asi on see, et keskmine läbimise aeg Võhandul on 14 tundi. Kui inimene tunneb end natukenegi halvasti või haiglaselt, siis tema terve mõistus ütleb, et ta ei lähe 14 tundi märga pingutust nautima.”

Zimbabwe oleks esindatud
Teisipäeval oli end Võhandu maratonile registreerinud 1203 paatkonda 24 riigist enam kui 2400 osalejaga. Irves nentis, et suure tõenäosusega tuleb näiteks Venemaale ja Skandinaaviale „jutt peale tõmmata”. Ehk välismaa osalejaid ilmub starti ilmselt 10 protsendi ringis registreerunuist. Küll aga oleksid esindatud näiteks Türgi ja Zimbabwe – põhjusel, et nende riikide kodanikud on praegu juba Eestis.

Mis puutub võimalusse maraton veel kord edasi lükata, siis on asjaolusid, mis räägivad selle vastu. Mõistlikku sooja aerutamishooaega on Eestis vaid neli kuud ja nädalavahetustele on juba registreeritud muid sündmusi. Kui Võhandu maraton lükataks näiteks 5. juuni peale – mis veel kuidagi veetaseme suhtes lubaks jõge läbida –, siis kannataksid nii Võhandu maraton kui ka juba mullu novembris sellele laupäevale paigutatud Boschi maastikurattasarja võistlus Rõuges. Kaotaksid kõik – sponsoritest paadirentijateni välja.

„Siiamaani pole keegi suutnud mulle ära seletada, miks aianduspoed ja ehitusmaterjalide kauplused on kinni, aga reisida võib igale poole,” pahandas Irves. „Raske on saada kruvikeerajat aiamaja kokkukruvimiseks, aga reisile – palun, andke minna. Näen Facebookist ise inimesi, kes postitavad pilte Egiptusest või kust iganes. Kust need lisatüved tulevad? Ikka välismaalt. Aga spordivõistlus, kus kõik reeglid ja konkreetne kontroll on peal, on keelatud. Arusaamatu.”

Irves kinnitas veendunult, et 16. Võhandu maraton toimub 2021. aastal. Halvimal juhul tuleks üritus korraldada septembris, siis aga on takistuseks näiteks madal vesi, taimestik, pime aeg ja eeskätt ilm, mis kipub sel ajal tavaliselt vilets olema.

„Ma ei tahaks sellele isegi mõelda,” tõdes Võhandu maratoni eestvedaja. „Võib küll kevadel ka samamoodi vihma olla, eks on tulnud isegi lund ja lörtsi, aga kevadel on ikka lootust, et päike tuleb kiiresti uuesti välja ja käib kõrgemalt.”

„Olen väga optimistlik, et 22. mail selle ikka ära korraldame, ja ma loodan, et valitsusel on piisavalt mune, et see otsus ära teha: et sport vabas õhus on tegelikult okei,” sõnas Irves.

 

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 22/04/2021 10:09:42