Pilt on illustreeriv. Foto: Pixabay

Kohalike elanike rahulolu-uuringust selgub, et Kagu-Eestis on oma koduomavalitsuse arengus kaasarääkimise võimalustega kõige rohkem rahul Tõrva valla rahvas. Mujal tundis vaid kuni kolmandiku ringis inimestest, et nad on normaalselt kaasatud oma koduvalla või -linna arengu kavandamisse.

Statistikaamet korraldas mullu enne koroonakriisi algust rahandusministeeriumi tellimusel uuringu, milles küsiti inimeste rahulolu kohta oma elu ja ümbritsevaga. Muu hulgas paluti hinnata ka kohalike omavalitsuste juhtimist ning sellesse elanike kaasamist. Ehk milline võiks olla inimese koduvalla juhtimis- ja kaasamisvõimekus.

11 000 vastanust keskmiselt 40% oli oma koduvalla arendamisse kaasatusega rahul. Kõige rahulolevamad inimesed elasid Muhu vallas, lisaks Hiiumaal, Sakus, Kiilis, Rakveres, Tartus ja Luunjas.

„Rahul” või „pigem rahul” ütles enda juhtimisse kaasamise kohta 41‒50% Tõrva vallas küsitletuist. Otepääl, Põlvas, Räpinas ja Võru vallas oli rahulolevaid inimesi märksa vähem: 21‒30%.

31‒40% ehk siiski vähevõitu olid koduomavalitsuse juhtimisega rahul Kanepi, Valga, Antsla, Rõuge ja Setomaa valla ning Võru linna inimesed.

Tõrva vallavanem Maido Ruusmann ütles kommentaarina uuringutulemustele, et oluline roll on kodanikel ja ettevõtjatel endil, kes oma tegevusega väärtust loovad. „Väga hea meel on tõdeda, et Tõrva valla elanike rahulolu oma kodukoha asjus on suur,” sõnas ta. „Rahulolev elanikkond on ühe omavalitsuse kõige suurem väärtus. Kohalikul omavalitsusel on oluline roll kvaliteetsete teenuste pakkumisel ning oleme oma asjaajamises püüdnud olla võimalikult läbipaistvad. Valla tegemiste kohta info jagamine ja inimeste kaasamine on meie prioriteet, näiteks alustasime kaasava eelarve rakendamist juba aastal 2015. Tundub, et meie tegevus on vilja kandnud.”

Võru vallavanem Kalmer Puusepp võttis tõsiselt LõunaLehe väljatoodut, et Võru vallas oli elanike rahulolu valla arengusse kaasatusega väiksem kui näiteks Võru linnas, Antsla, Rõuge ja Setomaa vallas. Ta tõstis esile, et Võru vald on rõngasvald ja uuringus osalenud vastajate tegelik elukoht pole teada ning seega pole omavalitsusele ka teada, kas rahulolematus on Võru valla kodanike või mujal elavate inimeste seas.

„On selge, et olenemata eelöeldust ei tohi vald jätta uuringutulemust tähelepanuta,” nentis ta samas. „Vallavalitsus asus uuringut osakondade lõikes analüüsima, korraldas koosoleku ning tegi uuringutulemustest omad järeldused. Analüüsides uuringutulemusi, jäi siiski selguseta, st ei tulnud välja konkreetsed põhjused, miks kaasatuse protsent on väike.”

Puusepp kinnitas, et Võru vallavalitsus on erinevate menetluste etappides kaasanud kogukonda, valdkonna spetsialiste ja erinevaid huvirühmi. Võru vallavalitsus on tema sõnul olnud seisukohal, et parima tulemuse ükskõik millises valdkonnas annab just ideede korje erineva eluvaldkonna inimestelt, järgides sealjuures ka avalikku huvi.

„Kuid siinkohal võib lisada, et erinevates valdkondades on arutelukohti, kus saab kaasamise kvaliteeti parandada,” sõnas ta. „Kuigi kui vaadata näiteks kaasava eelarve menetlust, siis valla elanike huvi oli väike.”

„Kokkuvõtvalt on selgunud, et teatud valdkondades tuleb ja saab kaasatust parandada, kuid samas on valdkondi, kus meie hinnangul uuringu tulemused ei vasta tegelikule kaasamisele,” ütles vallavanem lõpetuseks.

 

 

Autor: LÕUNALEHT
Viimati muudetud: 29/04/2021 09:48:53