Magav autojuht. Foto on illustreeriv.

Hiljuti jõustus Tartu maakohtu Võru kohtumajas tehtud otsus, millega karistati joobnuna autojuhtimise ning suures koguses narkootilise aine omamise eest 34-aastast siitkandi meest. Mehis kulistas läinud talvel enne autorooli istumist narkootilist ainet, mida keemikud teavad kui vägistamisuimasti ehk nn korgijoogi üht lähteainet. Või ka kui tööstuslikku lahustit.

Ööl vastu 29. detsembrit 2020 olid patrullpolitseinik Valeri ja välijuht Taisto töökohustusi täitmas, kui neile saabus Võru linnast Jüri tänavalt väljakutse seoses eeldatavasti joobes autojuhiga. Ränduri pubi ja külalistemaja ees seisis keset sõiduteed Peugeot’ kaubik.

„Sõidukis viibis üks isik, kes magas sõiduki juhi kohal ning oli kinnitatud turvavööga,” tõstis patrullpolitseinik oma ettekandes esile, et kõige kiuste oli keset teed uinunud juht taibanud vähemasti „traksid peale” panna.

Juhiuks oli lukus, kuid politseinikel õnnestus siiski masinasse pääseda, võtmed süütelukust välja võtta ja juht üles äratada. Roolis olnud Mehise jutt oli ebatavaliselt kiire, ümbruskonna tajumine segasevõitu ja pupillid ahenenud. Alkomeeter ei näidanud midagi ja nii toimetati juht Lõuna-Eesti haiglasse narkojoobe kahtlusega. Mehise toonasele tööandjale kuulunud kaubik pargiti enne küll kenasti Ränduri parklasse.

Aga mees, kes tol päeval politsei kutsus, kahtlustas hoopiski kaubikujuhi terviseriket. Tunnistaja Aleksander rääkis hiljem, et sõitis 28. detsembri hilisõhtul mööda Jüri tänavat Circle K tankla poole, kui fooriga ristmikul ehk Jüri-Vabaduse ristil märkas enda ees kahtlast sinist kaubikut.

„Sõiduk tegi imelikke manöövreid ja mul tekkis kahtlus, et sõiduki juhil võib olla terviserike. Kaldus vastassuunavööndisse jne. Seejärel peatus auto keset teed Ränduri pubi juures. Kuna arvasin, et ilmselt on inimesel halb, siis helistasin 112,” kirjeldas tunnistaja.

Sündmuskohal uuris Aleksander politseinikelt, kas autojuht on ikka elus. Saanud jaatava vastuse, ta lahkus.

Haiglas tehti Mehisele uriiniproov, lisaks klassikaline näpp-ninale-test koos ülejäänud tervisekontrolliga. Ekspertiis tuvastas, et Mehis oli tarvitanud gammabutürolaktooni (GBL, vt lisalugu). Mees toimetati haiglast kainenema ja peeti seejärel kahtlustatavana kinni.

Mehis tunnistas ausalt, et auto kindalaekas on väike pudel temale kuuluvat GBLi. Politsei otsis auto läbi ning leidiski väikse kortsus pudeli, mille sisu osutus kiirtesti põhjal GBLiks.

Kodust leiti padruneid
Mehise juhitud Peugeot kuulus tööstusettevõttele, kus ta töötas. Ringkonnaprokurör Terje Aleksašin andis välja läbiotsimismääruse, milles märgiti, et kuna on alust kahtlustada meest narkootiliste ainete ebaseaduslikus käitlemises, siis võib nii tema elukohas, autos kui ka töökohas isiklike asjade kapis leiduda narkootilisi aineid või nende käitlemisele viitavaid esemeid ning seetõttu on vaja teha neis kohtades läbiotsimine.

29. detsembril kella 15 paiku läkski läbiotsimiseks ning selle eel tehti Mehisele ettepanek anda läbiotsimismääruses nimetatud esemed vabatahtlikult välja. Mees tunnistas, et on „võimalik”, et töökohal on isiklike asjade seas GBLi, kuid autos ja korteris midagi keelatut pole.

Kahtlustava isiklikust Audist midagi keelatut ei leitud. Mehe elukohas vedeles riiulil kolm sportpüssi padrunit. Töökohal leitigi kapist kolmveerandliitrine Robertson Winery etiketiga klaaspudel, mille põhjas kaks sentimeetrit läbipaistvat vedelikku – see osutus juba tuttavaks GBLiks.

„Kas olete toime pannud kuriteo, milles teid kahtlustatakse?” küsiti Mehiselt ülekuulamisel 30. detsembril.

„Ütlen hetkel vaid, et kahetsen juhtunut ja ütlusi anda ei soovi,” vastas ta.

Karistusregister näitas Mehise kohta, et ta oli varem korduvalt maksnud 80−240 eurot trahvi narkootiliste ainete väikeses koguses käitlemise eest. Sedakorda oli kogus suurem, mees sai kriminaalasjas kaitsjaks endise kohtuniku Vambola Olli ning 22. veebruaril toimunud uuel ülekuulamisel tunnistas oma süüd.

Narkouima hägusad mälestused
„Ma ei mäleta seda, mis asjaoludel tarvitasin 28. detsembri õhtul GBLi, ju siis tarvitasin, kui veres seda ainet leiti,” nentis ta. „Mäletan, et sõitsin töösõidukiga mööda Jüri tänavat Statoili suunas. Ju ma tahtsin sõidukit ära parkida, aga kõiki asjaolusid ei mäleta. Järgmiseks mäletan, et tuli politsei, mul paluti sõidukist väljuda.”

Mehis tunnistas, et plastpudelid GBLiga kuuluvad talle, kuid ta ei soovinud avaldada, kust ta oli seda saanud.

„Kahetsen seda, et ma murdusin, et tarvitasin ainet ja sõitma läksin,” pihtis mees. Ta kinnitas, et kogu narkoaine oli mõeldud enda tarbeks ehk kolme milliliitri kaupa manustamiseks.

Mehist süüdistati selles, et ta teadmata ajal omastas suures koguses ehk vähemalt kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks piisaval hulgal narkootilist ainet GBLi ning hoidis seda ebaseaduslikult tööandja autos ja oma töökohas. Autos olnud kortsus pudelis oli narkoainet ca 7 grammi, tööl kapis aga pea 79 grammi.

Süüdistaja ja Mehis koos oma kaitsjaga sõlmisid kokkuleppe, mille kohaselt pidi mees saama karistuseks kokku kahe aasta, kaheksa kuu ja 28 päeva pikkuse vangistuse kolmeaastase katseajaga. Seda kõike kriminaalhooldaja järelevalve all, kohustusega mitte tarvitada narkootikume ega psühhotroopseid aineid. Lisaks pidi Mehise kanda jääma 1219 euro ulatuses kohtukulusid ja sundraha ning ja ta pidi lisakaristusena kaotama kolmeks kuuks autojuhtimise õiguse. Mehe kodust leitud püssipadrunite lugu eraldati väärteoasjaks.

Kohtunik ei jäänud selle kokkuleppega esimese hooga nõusse, sest sundraha oli tema meelest ebapiisav ja lisaks jäetud arvestamata ca 50 euro suurune joobehinnangu maksumus.

Pooled ei hakanud kohtunikuga vaidlema, vaid sõlmisid täpselt kohtuniku näpunäidetega arvestades uue kokkuleppe.

Kohus kinnitas 6. aprillil kokkuleppe, mille kohaselt jäi Mehise kanda 1125 eurot menetluskulusid (maksta ühe aasta jooksul), sundraha 730 eurot jäi riigi kanda – põhjuseks see, et ilmselt sama narkoasja pärast oli mees oma töökohast ilma jäänud ja tal puudus sissetulek. Muus osas jäi kehtima varem märgitu ehk tingimisi vangistus kolmeaastase katseajaga. Otsus jõustus 22. aprillil.

Kohtutoimikus märgiti ka, et kriminaalasjas on asitõenditeks tühi plastpudel ja klaaspudel, mis asuvad hoiul PPA Lõuna prefeketuuri asitõendite laos ning mis tuleb kriminaalmenetluse seadustiku alusel omanikule tagastada.

Mehis neid oma kuriteo häbiväärseid asitõendeid mälestusesemena tagasi ei tahtnud ning palus pudelid hoopiski hävitada.

FOTO
Magav autojuht. Foto on illustreeriv.

BOKS
Mis on GBL ja GHB?
Riigikogu võttis 2013. aastal vastu seadusemuudatuse, millega lisati keelatud ainete nimekirja gammabutürolaktoon (GBL) ja 1,4-butaandiool (1,4-BD), mida kasutatakse narkootilise aine GHB ehk korgijoogi lähteainetena.

Eestis on olnud probleemiks keemiliste ühendite GBL ja 1,4-BD suukaudne tarbimine narkojoobe tekitamise eesmärgil ning GBList narkootilise aine GHB (gammahüdroksübutüraat) valmistamine. GHB on rahvusvaheliselt kontrollitav psühhotroopne aine, mida seostatakse rahva seas kõige enam just seksuaalse kuritarvitamise juhtumitega, näiteks pannakse seda ööklubis ohvrite joogi sisse (nn korgijook).

Korgijook ehk GHB on kesknärvisüsteemi halvav aine. Suuremas koguses korgijooki manustanu jääb magama ega mäleta ärgates, mis temaga on vahepeal juhtunud.

GBLi ja 1,4-BD käitlemine on keelatud üksnes narkojoobe tekitamise eesmärgil. Samu aineid kasutatakse ka tööstuslikul eesmärgil, eelkõige kummi ja plastide sünteesis, samuti värvitööstuses ja tööstusliku lahustina. Tööstuslikul eesmärgil on GBLi lubatud kasutada ka edaspidi.

Allikad: Õhtuleht, LõunaLeht

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 20/05/2021 10:00:44