Foto: Vidrik Võsoberg

Õuealade ja selle ümbruse niitmine on kevadest sügiseni osale inimestele nii oluline, et nende õu on niitmise järel laudsile, teised võtavad asja arukalt, jättes kohti looduslikele lilledele ja putukatele. Viimastega ühte meelt on ka keskkonnaameti töötajad, kes soovitavad aeda jätta kohti elurikkusele ning muru mitte roheliseks asfaldiks niita.

Lembit (nimi muudetud – toim) esindab neid, kes kogu õueala pea iga nädal laudsiledaks niidavad. „Meeldib sile muru ja ma ei taha, et keegi näpuga näitab, et olen hooletu,” põhjendas ta.

Nurgakest loodusele jätmist ei pea mees vajalikuks, sest see rikuks tema õuelapi üldpilti. „Mõned nagunii jätavad osa pinnast niitmata või niidavad harva,” lisas Lembit, kes elab kuuendat aastat ühes Võru valla suvilarajoonis.

Põlva vallas Kauksi külas elaval Tiiu Marranil on koduõue kõrval ka hektarisuurune ala, mida ta kevadest sügiseni hooldab. Ta on tänavu juba paar korda õue ja ümbrust niitnud, kuid sel alal on mitu paika ja hekiääred, mida naine kunagi ei niida, lastel neis kohtades põllulilledel ja heinal kasvada ning putukatel ja teistel elusolenditel toimetada.

„Suuremat platsi traktoriga niites lasen esmalt ääred lahti, siis keskelt riba, sest nii on putukatel ja konnadel koht, kuhu traktori eest minna,” selgitas Marran, kes hooldab õue niidukiga, sest sellega jääb muru ühtlane ja murutaimed saavad tihedalt kasvada.

Naisel on lapsepõlvest meeles, et taluhoov oli alati niidetud. „Mulle meeldib paljajalu niidetud alal kõndida ja niidetud õu on silmale ilus vaadata,” ütles ta.

Tal on kahju, et õues ei kasva enam lõhnavaid taimi, nagu kummel, mis olid omal ajal tema vanemate koduõues. Kuid see-eest kasvab tal valge ristik, millel laseb alati lõpuni õitseda, sest õitsevat ristikut on kena vaadata ja mesilastel on koht, kuhu lennata.

Marran sõnas, et kui kodus ei oleks niidukeid, murutraktoreid ja trimmereid, niidaks ta vikatiga õueala, kuid ümbruse hooldamine oleks keeruline.

Võru vallas Mõksi külas elav Astrid Org ütles, et temal on õues esimene niide tehtud, kuid valikuliselt. „Millalgi avastasin, et meelespead tahavad meie maal väga kasvada, samuti karikakrad ja teised põllulilled, ning need kohad jätame juba aastaid lillede õitsemise lõpuni puutumata,”
rääkis ta.

Ta lisas, et peale seda, kui aeda oli jäänud vähe rohuliblesid, kuid palju sammalt, nad enam liiga tihti ja väga madalalt ei niida.

Keskkonnaamet: omavalitsused kehtestavad reeglid ise
Keskkonnaameti (KA) keskkonnahariduse ja kommunikatsiooni osakonna spetsialisti Margit Turbi sõnul on tulenevalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest igal omavalitsusel õigus kehtestada oma territooriumil heakorra eeskiri, kus on heakorrast kinnipidamise reeglid kirjas.

Võru vallas on hajaasutusega alade kõrval ka kümmekond nõukogude ajal rajatud suvilate piirkonda, mis on tiheasustusega alad. Hajaasustusega aladel paiknevate eramute omanikele ei ole Võru vald muru niitmise reegleid kehtestanud, vaid soovitanud seal niita vähemalt kaks korda hooajal, ning vähemalt kaks korda kohustab vald ka suvilarajoonides õueala niitma.

„Eeskuju tasub võtta Tartu linna kureeritud elurikkuse programmist, mille üks eesmärke on suurendada parkide ja haljasalade elurikkust,” tõi Turb näite.

Ta lisas, et KA saab omavalitsustele jagada soovitusi, kuidas luua paremaid võimalusi elurikkuse hoidmiseks. „Omavalitsused saavad keskkonnasäästlike ja elurikkuse hoidmise põhimõtetega avaliku ruumi planeerimisel arvestada,” sõnas ta.

Võru valla avalike suhte spetsialist Birgit Pettai märkis, et kuigi loodust säästvad lahendused koguvad enam populaarsust, mõistetakse vallamajas, et pindade hooldajate eesmärgid on erinevad ja sellest tulenevalt ei ole võimalik valla territooriumi loodust säästvate lahendustega katta.

Olematu muruga plats kui roheline asfalt või kõrb
Võru vallavalitsus soovitab kevadel lasta murul päris kõrgeks kasvada, et talveunest tärkavad taimed saaksid piisavalt jõudu koguda, ning niita võiks harvem, kuid suve jooksul sagedust suurendada.

„Ühtlaselt lühikeseks pügatud muru on võrreldud rohelise kõrbega,” ütles Turb. KA soovitab jätta koduaeda ruumi nii elurikastele osadele kui ka harvemini niidetavaid laigukesi. Viimastel saavad taimed õitseda ja need on selgrootutele, lindudele, kahepaiksetele ja teistele elusolenditele toitumis- ja varjepaikadeks.

„Mesilastele ja teistele tolmeldajatele on oluline, et neil oleks palju erinevaid õitsevaid taimeliike,” edastas Turb. Ta lisas, et kui niita seemnete valmimise järel, saavad taimed levida ja seemneid jagub ka lindudele.

Põlvamaal elav ja töötav KA sama osakonna peaspetsialist Mari Kala on keskkonna valdkonnas töötanud paarkümmend aastat. Ta tunnistas, et inimestel ongi raske niitmisest loobuda, nii nagu ka pildist, kus maja ümber on hektarite viisi niidetud muru. „See niidetud ala on nagu roheline asfalt, kus erinevaid liike kasvab väga vähe ning putukatele ja lindudele elukohta ei leidu,” tõdes ta.

Kala toonitas, et muru peab ikka roheliseks jääma ja putukatele jääma võimalus rohelusse varjuda, sest väga madalalt niitmine, eriti põuasel ajal, hävitab nii murus kasvavaid liike kui ka putukaid.

„Tegelikult ei ole ju vaja kogu aeda lasta metsikuks kasvada, vaid jätta sinna niitmata kohad, kus iga päev ei käida, ning lillemuru sisse saab madalamad käiguteed niita või raamida õiteväli niidetud muruga,” soovitas Kala. Ta rõhutas samuti, et lillemuru taimed peavad nii õitsema kui ka nende seemned valmima. Õied meelitavad aeda taimi tolmeldavaid putukaid, liblikaid ja kimalasi.

„Lugesin äsja, et Inglismaal on käimas kampaania „Mais muru ei niida“, sest ollakse kimalaste kõhutäie pärast tõsiselt mures. Seesama mõnedele tülikas võilill on kevaditi kimalaste toidulaual ülioluline, kuna kunagised heina- ja karjamaad oma õiterohkusega on nüüdseks kadunud ning tolmeldajatel toiduga kitsas käes. Aga just tolmeldajate usin töö tagab meile hea õuna- ja marjasaagi,” jutustas KA peaspetsialist.

„Ma ei ole laisk – hoian siin elurikkust”
Kuid õnneks on Mari Kala just viimasel paaril aastal märganud väikest muutust. „Keskkonnaameti infotelgiga suurematel üritustel olles ja inimestega vesteldes olen järjest rohkem kuulnud neid julgeid, kes tunnistavad, et niidavadki muru vähem ja mitte laiskusest, vaid just tarkusest,” ütles ta.

KA on elurikkuse teemat oluliseks pidanud ning muru vähem niitmise soovitus on üks paljudest, mis elurikkuse suurenemisele kaasa aitab.

Kala tunnistas, et see teema toob alati kaasa erinevaid arvamusi ja tuliseid vaidlusi. „Teema aktuaalsena hoidmine on igati teretulnud, sest iga võõras mõte vajab harjumist. Elurikkuse hoidjatele pakub keskkonnaamet võimaluse teavitada ka naabrit ja möödakäijat elurikkuse hoidmisest ja oma metsiku välimusega aianurka saab lisada sildi „Hoian siin elurikkust!“ või „Ma ei ole laisk – hoian siin elurikkust!“,” rääkis ta.

Kala sõnul saab selles asjas ka omavalitsus kaasa rääkida, kui muudab oma heakorraeeskirja elurikkust soosivaks. „Saue vald Harjumaal otsustas sel kevadel muru kõrguse reguleerimisest loobuda ja edaspidi tuleb asulates muru niita neli korda suve jooksul, maal piisab kahest korrast,” tõi ta positiivse näite.

Võilill ja naat on paljude meelest nuhtlus, kuid Kala sõnul on need tolmeldajatele ja teistele putukatele olulised ning neid saab toidulaual kasutada. Varajased naadivõrsed on kevadel esimene salat, mida aiast võtta. Mitmes riigis kasvatatakse võilille kultuurtaimena salatiks. Võilillede õitest saab siirupit, nn võilillemett, või hoopiski võililleveini teha. Võilille juur toob mitme vaevuse korral leevendust ning juurtest on võimalik võilillekohvigi teha.

Kala ütles nädala alguses, et tema ei ole veel õueala niitmiseni jõudnud. „Tegelikult jääb suur osa aiast suviseks heinateoks. Niidetud heina riisun viljapuude alla ja jätan kompostiks. Maja ümber olevat käidavamat osa niidame tihedamalt, kord-paar kuus,” rääkis ta.

Vikatiga niitmine on tänapäeval kaduv oskus, seda oskavad juba vähesed. Kala sõnul paneks käsitsi töö oma ressursse hindama ja loobuma suuremate maalappide iganädalasest niitmisest. „Hetkeolukord on paraku selline, et muruniidukid ja -traktorid asendatakse robotitega, mis toimetavad omaette ega vaja inimjõudu,” sõnas ta.

Enim ostetakse murutraktoreid ja robotniidukeid
Mehka Eesti OÜ Võru kontorist öeldi LõunaLehele, et tänavu on enim ostetud murutraktoreid ja robotniidukeid ja seda mitmel põhjusel. Ammu ostetud murutraktorid on oma aja ära elanud ja vajavad väljavahetamist. Osa inimesi ei jaksa aastate lisandudes enam niidukiga töötada, ajaga kimpus olijad kasutavad robotniidukeid ning oma osa muru hooldustehnika ostu suurenemisel on ka pandeemial, mille ajal on rohkem inimesi maakohtadesse kolinud.

Murutraktor on mõttekas muretseda neil, kelle hooldatav ala on suurem kui 0,25 hektarit. Kõige vähem minev kaup on mootorita käsiniiduk, mis sobib väikeste pindade niitmiseks. Käsiniidukiga saab küll madalalt niita, kuid temaga töötamiseks on vaja rohkem füüsilist jõudu.

 

 

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 29/05/2021 09:05:28