Foto: LL arhiiv

Praegu on kooskõlastusringil jäätmete sorteerimismäärus, mis muudab tublisti põhimõtteid, kuidas prügi koguda ja sortida. Märksa suurem roll ja vastutus pannakse jäätmete tekitajale ehk inimesele – ehk siis oodata on, et prügi sorteerimine muutub märksa sunnitumaks ja keerukamaks.

2007. aasta lõpus esitas LõunaLeht küsimuse: kas jaanuaris 2008 hakkame prügi üheksasse hunnikusse sortima? „Kui keskkonnaministri määrust täht-tähelt täita, siis tuleb kõigil majapidamistel 1. jaanuarist 2008 hakata jäätmeid koguma ja üle andma üheksas eraldi kategoorias ning prügilad ei tohi enam sorteerimata jäätmeid vastu võtta,” kirjutasime toona ehk 14 aastat tagasi. Aga nii rangelt pole süsteem teadupärast vähemalt seniajani käima läinud.

Praegu on kooskõlastusringil keskkonnaministeeriumi koostatud täiesti uus sortimismäärus, mis muudab seniseid põhimõtteid prügi eluringi korralduses. See asetab põhilised kohustused prügitekitajale ehk inimesele kodus või kontoris. Sisuliselt kaob prügisortimine ahela lõpus ära, sest see on ressursimahukas ja ebaefektiivne: kord juba kokku kallatud jäätmeid naljalt enam liikideks sorteerida ega päästa ei anna, sest biolagunevad jäätmed on selle sorteerimatuks ja taaskasutamatuks muutnud, sõnastas ERR.

Edaspidi peaks prügi eluring käima nii: inimene kogub oma jäätmed kohe liigiti ja annab need käitlejale ka liigiti üle – nii, et too seda hiljem ise tegema ei pea. Puhtad pakendid eraldi, plast ja metall eraldi, biolagunevad jäätmed eraldi, tekstiilijäätmed eraldi, paber-papp eraldi, segaolmejäätmed eraldi, vanad ravimid eraldi. Edaspidi pole näiteks biojäätmetel enam tavaprügikastis ehk olmejäätmete seas kohta.

Võrus asuva Kreutzwaldi 22 korteriühistu juhatuse liige Toomas Kreitsberg leidis, et seadusandja läheb kodanikele pandavate kohustustega liiale. „Ühelt poolt ei täida inimesed praeguseidki nõudmisi ning teisalt ei ole lahti saadud veel sellest, et juba sorteeritud prügi autos või jäätmejaamas taas ei seguneks,“ rääkis ta Õhtulehele.

Ning mõistagi on inimestel küsimus: kas edaspidi peaks igaühel pisikeses köögis olema viis prügikasti? Mida see määrus praegusel kujul inimeste jaoks muudab ning miks oli see tarvilik? Kuidas kommenteeritakse juba kõlanud väiteid, et seadusandja läheb selles määruses kodanikele pandavate kohustusega liiale?

Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna nõunik Made Saadve selgitas LõunaLehele, et määrust oli vaja, kuna jäätmeseadust muudeti ja sellega võeti uusi kohustusi. Nii tekkis vajadus muuta jäätmete liigiti kogumise nõuded konkreetsemaks.

„Jäätmeseaduse kohaselt tuleb alates 2025. aastast olmejäätmeid korduskasutuseks ette valmistada või ringlusse võtta vähemalt 55%, viie aasta pärast juba 60% ning 2035. aastaks peab olema ringlussevõtt suurenenud 65 protsendini, samuti lisandub seadusega kohalikele omavalitsustele kohustus korraldada biojäätmete tekkekohalt liigiti kokku kogumine või alternatiivina tekkekohal kompostimine,” sõnas ta.

„Inimeste jaoks ei teki määrusega juurde tegelikult uusi kohustusi, kuna liigiti kogumise kohustus on meil kõigil juba varasemalt. Küll aga tekib eeldatavalt juurde võimalusi, et liigiti kogutud jäätmeid mugavamalt jäätmekäitlejale üle anda,” leidis Saadve.

Ministeeriumi esindaja jäi enda juurde, et elanikele pandavate kohustustega liiale ei minda, sest vastavad kohustused oli tegelikult juba keskkonnaministri 2007. aasta määruses kirjas.

„Tekkekohal tuli ka varem jäätmeid liigiti koguda, nii elanikel kui ettevõtetel, kuid kohalikul omavalitsusel puudus kohustus kõiki liigiti kogutud jäätmeid tekkekohalt kokku korjata, mis tähendas, et jäätmetekitajal tuli üsna tihti endal lähim jäätmejaam leida, kuhu jäätmed viia,” selgitas Saadve. „Selline lahendus aga ei taganud ringlussevõtuks sobivate jäätmete koguste osakaalu olulist vähenemist segaolmejäätmete koostises. Edaspidi tuleb kohalikel omavalitsustel rohkem panustada liigiti kogutud jäätmete tekkekohalt või sellele lähemalt kokku korjamisele, mis ühelt poolt muudab elanikele liigiti kogumise mugavaks ja teiselt poolt annab panuse olmejäätmete ringlussevõtu sihtarvude saavutamisse.”

Elanikel tuleb aga Saadve sõnul üle vaadata oma harjumused jäätmete liigiti kogumise korralduses ja vajaduse korral teha vajalikke korrektiive. Seda, kuidas on korraldatud jäätmete liigiti kogumine ja nende kokku korjamine, tasub uurida oma omavalitsuselt.

Teisisõnu: kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskiri sätestab, mismoodi jäätmete üleandmine käib, millised konteinerid peavad olema jne – ehk üsna suur vastutus pannakse linnale või vallale, kes ilmselt delegeerib suure osa sellest omakorda kodanikele.

Kuidas saab tulevasest prügisorteerimise korrast aru näiteks Põlva vald?

Põlva vallavalitsuse keskkonnaspetsialist Reelika Raig ütles, et kõnealune eelnõu „Olmejäätmete liigiti kogumise ja sortimise nõuded ja kord ning sorditud jäätmete liigitamise alused” kehtestab olmejäätmete liigiti kogumise ja sortimise nõuded ja korra ning sorditud jäätmete liigitamise alused. Eesmärk on suurendada taaskasutatavate ja ringlusesse vastuvõetavate olmejäätmete kogust, saavutada sihtarvude täitmine ning vähendada põletatavate ja prügilasse ladestatavate olmejäätmete kogust.

„Määruse vastuvõtmisel leiavad aset jäätmemajanduses mõningad muudatused nii omavalitsusele kui kodanikule,” sõnas ta. „Tuleb üle vaadata ja korrigeerida jäätmekava, jäätmehoolduseeskiri ning sellest tulenevalt ka korraldatud jäätmeveo temaatika. Kuna määrus on veel eelnõu tasemel, siis praegu ei tooks konkreetseid muudatusi esile.”

 

 

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 27/05/2021 10:25:00