Aasa tänaval valmib uue kortermaja vundament. Foto: Vidrik Võsoberg

Põlva linnas alustati sel kevadel üle 31 aasta taas uue kortermaja ehitamist. Bussijaama piirkonda Aasa tänavale kerkivad lähitulevikus Eesti esimesed ristkihtpuidust kortermajad.

LõunaLehele teadaolevalt asuti Põlvas viimati uut kortermaja ehitama aastal 1990. Tarbijate ühistu rajatava Uue tänava maja ehitus jäi aga pooleli ning tondiloss sai lõpuks päris majaks 15 aastat hiljem. 2021 kevadel aga löödi Aasa tänaval kopp maasse: OÜ R.K.P Invest arendab seal Aasa Kodude projekti ning juba talvel peaks valmima neljakorruseline 14 korteriga kortermaja.

„31 aasta koha pealt ei oska kaasa rääkida, aga niipalju kui ma olen kuulnud, siis paarkümmend aastat pole küll täiesti nullist kortermaja ehitatud,” jäi R.K.P Investi juhatuse liige Raido Peedomaa veidi kõhklema.

Iseenesest Põlvas korterelamutest puudust ei ole, kuid ettevõttes tekitaski ehitamisjulgust tõik, et täiesti uude korterisse pole põlvakad väga ammu kolida saanud.

„Kui inimestel pole võimalust, siis pole ilmselt ka tahtjaid. Nüüd on võimalus tekitatud ja hetkeseisuga on 14 korterist kuus bronni all. Lähiajal hakkame vaikselt ka müügilepinguid vormistama. Hetkeseisuga võib päris rahul olla,” leidis Peedomaa.

Algul soovis Peetri Puidu ja Arcwoodiga seotud kinnisvaraarendaja Aasa tänavale püsti panna kolm kortermaja. Lõpuks leiti siiski, et seda on 5400 elanikuga linna jaoks paljuvõitu. Esialgu aga valmib üks neljakorruseline ning tulevikus üks kolmekorruseline kortermaja. Tolle ehitusprojekt on suuremalt jaolt valmis ja varsti asutakse ka ehitusluba taotlema.

„Esimese maja vundament hakkab vaikselt maast välja tulema. Gramm enne jaanipäeva või kohe pärast seda tahaks CLT-karbi montaaži alustada. Lepingu järgi selle aasta lõpul, 20. detsembril võiksid inimesed sisse kolida,” kirjeldas Raido Peedomaa hetkeseisu ja tulevikku.

CLT tähendab ristkihtpuitu ja valmiv hoone on Eesti esimene sellest materjalist kortermaja. Peedomaa toob selle materjali valiku puhul välja puidu keskkonnasäästlikkuse ja maja hea sisekliima: väidetavalt ei tekita see materjal allergiat ning sellest ehitatud haiglates paranevad patsiendid kiiremini kui muidu. Ehitaja seisukohalt on materjali plussiks kiire ehitusaeg: neljakorruseline maja peaks kerkima kolme nädalaga, plokkidest sama kõrge maja aga pea kaks korda pikema ajaga.

Kuidas aga on juhtunud nii, et varem pole Eestis ühtki CLTst kortermaja ehitatud?

„Arcwood on seda tootnud alates aastast 2014. Siis sai ka plaani võetud, et võiks kortermaju teha. Kinnisvaraarendajad on küll jutul käinud, aga jutu tasandile on asi millegipärast ka jäänud. Siis tuli ise härjal sarvist haarata ja ära teha. Inimesed tahavad vaadata ja katsuda, kas on ikka toimiv lahendus. Et saada kindlust, peab ise selle esimesena ära tegema ja näitama, et [ristkihtpuit] on väga hea ja mõnus materjal, millest maja ehitada,” selgitas kinnisvaraarendaja Peedomaa, kes ise muidu ametis Arcwoodi juhi abina.

LõunaLeht hindas, et ilmselt on see uus ehitusmaterjal küllalt kallis, ja avaldas kahtlust, kas Põlva inimesed ikka jaksavad endale täispuitmajja korterit osta. Peedomaa aga kinnitas, et talle teadaolevalt on esimesed ostjad kõik Põlva inimesed, ning märkis, et kallis on suhteline mõiste. Kuna kodu ostetakse aastateks, siis on elukeskkond ja elamistingimused kindlasti olulised – ning seda loodushoidlik puit materjalina pakub.

„Oskan öelda, et kivimajaga võrreldes on puidust ehitamise hind 100–120 eurot ruutmeetri kohta kallim,” tõi ta välja konkreetsed arvud. „50 ruutmeetri puhul on vahe seega ca 5000 eurot. Kui kohe välja käia, siis paneb mõtlema. Aga kui taandad 20–30 aasta peale ehk pangalaenule ära, siis pole väga suur summa, mõeldes ka tervisele ja elukeskkonnale.”

Esimese Aasa Kodude maja korterid on kahe- kuni neljatoalised, 53–88 ruutmeetrit suured ning maksavad 94 000 kuni 172 000 (37-ruutmeetrise rõduga neljatoaline katusekorter) eurot.

 

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 27/05/2021 10:58:47