Kessu. Foto: FB

Põlvamaal Räpina lähistel on teada mitu koera kadumise ja tapmise juhtumit ning viimati langes esmalt röövi ja vangistuse ning seejärel püssilasuga hukkamise ohvriks prantsuse buldog Kessu. Kuna aga koerakese omanikud ei soovinud politseiuurimise algatamist, siis võib arvata, et jõhkard jääb välja selgitamata ja karistamata.

„Sa südametu, kes hoidsid 23. märtsil Köstrimäelt kaduma läinud 1,4-aastast Kessut vangistuses ja siis temalt elu võtsid (koerakest oli tulistatud otse pähe). Kas sa saad öösel rahulikult magada? Oled sa rahul oma teoga? Karma saab su kätte nii või naa!” hüüatas sotsiaalmeedias emotsionaalselt räpinlanna, kelle lähedase prantsuse buldog läks kevadel kaduma ning siis surnuna leiti. „Täname kogu südamest inimesi, kes koerakese leidsid. Teadmiseks rahvale, see on meie oma kandi inimene, kes tapab süütuid loomi.”

Kessu surnukeha leiti 16. mail Võhandu jõest ning eeldatavasti oli ta tapetud vaid mõni päev varem. Loomakest oli lähedalt pähe tulistatud.

Õhtuleht kirjutas, et Kessu jooksis märtsis oma sõbra, samatõulise koeraga kodulähedases metsas ringi. Kessu koju ei jõudnud, teine aga tuli koju täiesti hirmununa.

Köstrimäe elanikud on kindlad, et julma teo pani toime keegi kohalik. Sügisel kadus piirkonnas bernhardiinikutsikas. Mõne nädala pärast ilmus ta kodu juurde tagasi – vihma kiuste kuivana, kuid paraku raskelt haigestununa. Teada on seegi, et piirkonnas on varem veel üks koer maha lastud. Ning ka on varem üks koer sealtkandist kaduma läinud – teda ei leitudki.

Sotsiaalmeedias Kessut leinanud räpinlanna ei soovinud juhtunust rohkem rääkida. Samas ütles ta LõunaLehele, et politseile pole avaldust tehtud.

„See kõik on nii kole ja kurb, et raske rääkidagi,” ohkas ta.

„Vahetult politseile sellest juhtumist teada ei antud, ent sotsiaalmeediasse ilmunud postituse järel võttis piirkonnapolitseinik juhtunu täpsemate asjaolude selgitamiseks ühendust selle autoriga,” selgitas PPA pressiesindaja Ragne Keisk. „Omavahelises vestluses ilmnes, et pere lemmik oli juba mulda sängitatud, mistõttu puudus politseil võimalus vahetult selgitada, kas looma oli julmalt koheldud, või täiendavates ekspertiisides selgitada, mis looma surma tingis. Et me perelt ka lisaselgitusi selle kohta ei saanud ning perel puudub soov süüteomenetluse alustamiseks, siis praegu menetlust ka alustatud ei ole.”

Põlva piirkonnapolitseinik Janno Sild rõhutas, et juhtumitest, kus kellegi looma on julmalt koheldud või kui loom on jäetud abitusse seisundisse, tuleb politseile asjaolude selgitamiseks ning teo toimepanija väljaselgitamiseks vahetult teada anda.

„Sellise teo eest saab võtta inimese vastutusele ning see võib sõltuvalt asjaoludest olla kas väärteo- või kriminaalkorras karistatav. Politsei suhtub sellistesse teadetesse väga tõsiselt ning kui uurimises õnnestub teo toimepanija ja tahtlus looma julmalt kohelda kindlaks teha, võetakse ta ka vastutusele. Nii on rahaliste karistuste kõrval looma väärkohtlejatele mõistetud karistusena ka vabadusekaotust. Igal aastal alustab politsei kümneid menetlusi loomade väärkohtlemise asjus, et selgitada juhtumite täpsemaid asjaolusid,“ märkis Sild.

Tema sõnul on loomade väärkohtlemise märkamisel suur roll ka kogukonnal, nii naabritel kui ka juhuslike inimestel, kes satuvad juhtumit pealt nägema. „Kui inimene näeb, et kusagil looma piinatakse või väärkoheldakse, tuleb esimesel võimalusel helistada hädaabinumbril 112 ja teavitada sellest politseid, et saaksime kohe reageerida. Sündmuskohal kontrollime kõiki asjaolusid ning hindame olukorda. Väärkohtlemise tõestamisel on suureks abiks fotod või videosalvestis,“ lisas ta.

 

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 29/05/2021 09:00:11