Eakate inimeste igapäevane toimetulek pole kaugeltki pensionäride enda asi, mitte ainult ka ta perekonna ja lähedaste küsimus. See teema puudutab meid kõiki, varem või hiljem ka igaühte meist. Me kõik saame vanaks. Oleks hea, kui ka tänased noored väärtustaksis neid küsimusi ja mõistaksid, et ema ja isa on omal ajal raske töö ja maksude näol oma pensioni endale ise välja teeninud. Ega arvaks, et praegused noored peavad vanadele pensioni kinni maksma. Täna on lihtsalt noorte kord omale tuleviku pension välja teenida.

Nagu vanemad inimesed mäletavad, siis taasiseseisvunud noores Eesti riigis taheti paljudest „endistest“, nagu ka pensionäridest, plats laia luuaga puhtaks pühkida. Meie vanaemad, vanaisad, emad, isad, pidid läbi ajama armetuväikese elatisrahaga.

Nüüd on tulnud aeg, mil „vabaduse lapsed“ ehk „edukate, võitjate ja noorusekultuse põlvkond“ hakkavad ise pensioniikka jõudma ja tundub, et pensionide tõstmise küsimustes on veidi kergem ühisele kokkuleppele jõuda. Usun, et koalitsiooni poolt esitatud eakate elu parandavatele eelnõudele enam pole vastuhääletajaid, nagu see on varem olnud, kui põhjendati, et raha pidavat tulema noorema põlvkonna arvelt. Eriti kui seisame silmitsi olukorraga, kus Eesti vanemaealiste vaesusriski näitajad on Euroopas esikohal.

Tänavune pensionitõus ligi 30 eurot
Statistikaameti andmetel oli 2019. aastal 65-aastaste ja vanemate seas suhtelise vaesuse määr 41,4%. Vanaduspensionäridest elab suhtelises vaesuses lausa 48,8% elanikest. See tähendab, et vaesusrisk on igal teisel pensionäril, üksi elavatest eakatest koguni 80% protsendil. Riigi kohus on nendele inimestele toeks olla.

Kõrge suhtelise vaesuse määr on tingitud kahest asjaolust. Meie pensionikulud on suhteliselt madalad, ühed madalamad võrreldes teiste Euroopa riikidega, ning teiselt poolt on meil pensionisaajate osakaal rahvastikust üks kõrgemaid. Kui võtame võrdluseks aga absoluutsummad, siis Eesti pensionid ei ole kõige madalamad. Euroopas jäävad kõige alumisse otsa Bulgaaria, Rumeenia ning ka Läti ja Leedu. Kuid küsimus on selles, kui kaugele jäävad pensionid võrreldes Eesti keskmise sissetulekuga. On ka selliseid Ida-Euroopa riike, mille elatustase ei ole meist oluliselt kõrgem, ent kus vanemaealiste vaesusrisk on palju madalam. Need on Tšehhi, Slovakkia ja Sloveenia. Need riigid paistavad silma sellega, et seal on tulujaotus palju ühtlasem.

Keskerakond on valitsuses olles alati seisnud seenioride igapäevaelu parandamise eest. See pole olnud kaugeltki lihtne, sest ka võimuparteide vahel on olnud selles küsimuses palju erimeelsusi. Siiski jõudsime eelmises valitsuses kokkuleppele ja tõstsime mullu keskmist vanaduspensioni 45 euro võrra. Kuigi Keskerakonna ambitsioon oli suurem, peab sellega keerulises majanduslikus olukorras rahul olema. Tagasiside näitas, et paljude jaoks tähendab 45 eurot nädala toidukorvi raha. Märgiline on ka asjaolu, et tegemist oli eelnenud 12 aasta suurima pensionitõusuga.

Oluline on, et panustaksime lisaks iga-aastasele tavapärasele pensionide indekseerimisele ka järjepidevalt erakorralise pensionitõusuga. Üksnes pensionide indekseerimine eakaid vaesusest välja ei aita.

Erakorraline pensionitõus tuli ka sel aastal ja võrreldes sügisel Jüri Ratase poolt juhitud valitsuse poolt välja käidud numbritele tõusis keskmine vanaduspension 1. aprillist isegi pisut enam. Koos erakorralise pensionite tõstmisega kasvas 44-aastase staažiga inimese vanaduspension 24,29 eurot, millele lisandub täiendava pensionilisa tõus +3,6 eurot iga lapse kasvatamise eest.

Arvuderea lõpetuseks saab öelda, et keskmine vanaduspension kerkis ligi 30 euro võrra 528-lt eurolt ca 557 euro peale. Rahvapensioni suurendati 30 euro võrra ehk 255,17 euroni, samuti arvutati ümber töövõimetoetused.

Väärtustame vanemat põlvkonda
Kindlasti ütleb nii mõnigi, et mis see keskmiselt 29 eurot kah ära ei ole? Kuid rõhutan, et erakorralise pensionitõusuta seisaksid eakate sissetulekud sisuliselt paigal. Seetõttu saame siiski rõõmustada, et ka nii erakordselt raskel aastal, nagu meile ja kogu maailmale on COVID-19 pandeemia kaasa toonud, oleme siiski leidnud raha vanemaealiste elujärje parandamiseks ja vaesusriski vähendamiseks.

Samuti on hea meel öelda, et tänasel valitsusel on plaan ja koalitsioonileppeski must-valgel kirjas, et erakorraline pensionitõus jätkub ka järgmisel aastal. Lisaks on kokku lepitud, et keskmine vanaduspension saab peatselt tulumaksuvabaks.

Olgu need väikesed sammud tänutäheks meie vanemale põlvkonnale, kes on üles ehitanud ja alles hoidnud kõik selle ühiskondliku väärtuse, millele saime rajada iseseisva Eesti riigi.

 

Autor: MARIKA TUUS-LAUL, riigikogu liige, Keskerakond
Viimati muudetud: 03/06/2021 09:19:24