Foto: Vidrik Võsoberg

Just praegu laiuvad paljudes kohtades võimsad ja kohati ääretud kollaste õite mered – Võru- ja Põlvamaa põllumehed eelistavad kasvatada talirapsi. Nimelt on see nii neile kui ka loodusele suvirapsist kasulikum: tulu on suurem ja mürgitamist vähem.

Väikemetsa talu asub Sõmerpalu kandis. Talu peremees Taavi Serv on enda sõnul rapsi kasvatanud ligi paarkümmend aastat. Praegu on rapsi all 175 hektarit ehk alla 20% haritavast maast.

„Kasvatan rapsi kahel olulisel põhjusel. Teraviljapõldudele on iga kolme aasta järel vaja vaheldust ja rapsiga saan vilja järjepidevuse põllul katkestada. Teine põhjus on hinnas, sest headel aegadel on rapsi tonnihind 400‒480 eurot,” rääkis Serv. Ta täpsustas, et rapsi hektarisaak jääb nelja tonni lähedale. Halvematel aegadel on tonnihind jäänud 320 euro kanti.

„Raps on börsikaup, mille hind kõigub seinast seina,” ütles Serv. Ta realiseerib saagi põllumeeste ühistu Kevili kaudu. „Ise viin sinna, kus laev parajasti on, kas Tallinnna, Pärnu, Kundasse või Sillamäele,” sõnas ta. Varem on Serv realiseerinud rapsisaagi ASi Baltic Agro kaudu.

Väikemetsa kasvatab ainult talirapsi, kuna see on suvirapsist palju saagikam ega vaja sitikamürke. „Taliraps on loodusele ja talunikule kasulik ning tal on vähem haigusi,” ütles peremees. Taliraps tuleb külvata augusti alguses ning sel ajal ei ole enam maakirpe, mis tähendab, et nende tõrjet ei ole vaja teha. Küll tuleb talirapsile teha valgemädaniku tõrjet.

Serva sõnul ei sobi talirapsile põllud, kuhu võivad talvel lombid tekkida, sest seal raps hävib. Kui talirapsipõllu ääres tunneb lõhna väga vähe, siis suvirapsipõldudelt levib sügiseti paari nädala jooksul ebameeldivat, justkui kapsatünnilõhna.

Talirapsist saab kasvataja rohkem tulu
Marika Parv on Võrumaa talupidajate liidu tegevjuht ja Kriguli talu perenaine. Tema Rõuge vallas asuvas talus on talirapsi kasvatud ligi 20 aastat, kuid praegu rapsipõldu ei ole. „Tänavu külvame taas rapsi,” sõnas ta.

Parve sõnul on maakonnas ülekaalus talirapsikasvatajad. Kuna talirapsil on pikem kasvuperiood, peab see augusti keskpaigaks maas olema. „See omakorda tähendab, et põllul, kuhu taliraps külvatakse, peab vili olema koristatud ja maa külviks ette valmistatud.” rääkis Parv. Ta lisas, et enamasti jõuavad põllumehed need tööd õigeks ajaks ära teha.

Hea saagikuse korral on taliraps kasvatajale kasumlik kultuur. „Kui kõik õnnestub, ei jää põllumees miinusse, kuid saagid sõltuvad ikkagi agrotehnika õigest kasutamisest ja ilmastikust,” märkis taluliidu tegevjuht.

Suvirapsiga on teine lugu. „Sõltuvalt ilmastikust ei pruugi põllumehed igal sügisel kõiki kultuure õigeks ajaks ära koristada. Kui suvirapsi koristus jääb hilja peale, tulevad neil kaunad lahti ning seemned pudenevad maha,” tõi ta välja ühe põhjuse, miks eelistatakse talirapsi. Suvirapsi tuleb ka rohkem pritsida, eriti siis, kui on sitikate-satikaterikas aeg. Talirapsi tärkamise ajaks on aktiivsete sitikate hulk vähenenud.

Parv tunnistas, et raps kurnab maa korralikult ära, sest suudab maast välja võtta kõik, mis talle kasvuks vaja, seetõttu võib rapsi kasvatada ühel ja samal põllul kolmeaastase vahe järel ehk igal neljandal aastal.

Mullu jäi talirapsi keskmiseks tonnihinnaks 365‒375 eurot. Talirapsi tonnist saab kasvataja rohkem raha kui suvirapsi omast, sest esimeses on õlisisaldus suurem ja just õlisisaldus tõstab hinda.

Põlvamaal eelistatakse samuti talirapsi
Põlvamaa põllumeeste liidu juhatuse esimees Diana Salf märkis, et statistikaameti andmebaasi järgi on maakonnas nii tali- kui ka suvirapsi/rüpsi all ligi 4200 hektarit, mis on ligi üheksa protsenti maakonnas kasutatavast põllumajandusmaast.

„Nagu mujalgi, eelistavad meiegi põllumehed talirapsi kasvatada, mullu oli talirapsi/rüpsi all 4200 hektarist 3500 hektarit,” sõnas Salf.

Aastatega on Põlvamaal rapsialune pind olnud erinev. 2004. aastal oli rapsi ja rüpsi all 2500 hektarit, tippaasta oli 2009, mil külvipind oli 6600 hektarit, kuid viimasel viiel-kuuel aastal on külvipind jäänud 3900‒4400 hektari vahele.

Salf märkis, et raps on mulla suhtes üpris nõudlik kultuur. „Sobivamad on hea niiskusrežiimiga toitainete- ja huumusrikkad mullad, mille pH on kuue-seitsme kandis. Sobivamad on saviliiv- ja liivsavimullad, turvas ja põuakartlikud mullad ei sobi.” Rapsile hea kasvukeskkonna loomiseks tuleb põldu enne külvi korralikult harida.

Kui võrrelda talirapsi/-rüpsi suvirapsi/-rüpsiga, on kasvatajatele kasulikum taliraps. Salfi edastas, et sarnaselt teraviljadega on talirapsi saagipotentsiaal suvirapsi omast tunduvalt suurem, kui ei ole suuri talvekahjustusi, sest taime kasvuperiood on pikem. Talirapsi kimbutavad vähem ka mitmesugused kahjurid, näiteks suvirapsi suureks probleemiks on soojal kevadel maakirpude rünnak.

„Augustis, kui talirapsi külvatakse, on maakirpude populatsioon palju väiksem või puudub üldse. Sõltuvalt aastast võivad kulutused taimekaitsele, eelkõige kahjuritõrjele, olla väiksemad,” sõnas ta.

Rapsi saab koristada sama kombainiga, millega koristatakse teravilju, hernest, uba, heinaseemneid jms. Üldjuhul monteeritakse rapsi koristuseks heedri külge spetsiaalsed külgvikatid, mis vähendavad saagikadu ning hõlbustavad koristamist.

Realiseeritakse Eestis
Salfi sõnul on igal kasvatajal äriline kokkulepe talle sobiva ettevõttega, kuid enamik müüb saagi vahendajatele nagu AS Scandagra Eesti, AS Baltic Agro, TÜH Kevili, OÜ Avena Nordic Grain jt. Jõgevamaal Painkülas asuvas ASis Scanola Baltic valmistatakse muu hulgas rapsiõli ka toiduks.

„Teadupärast kuulub AS Scanola Baltic AS Baltic Agrole, seega osa rapsi liigub otse õlitehasesse,” sõnas Salf. Kui palju tehas kasutab Eestis kasvanud rapsi, teavad nad ise kõige paremini. Salf usub, et Scanola Baltic kasutab kindlasti palju Eestis kasvatatud rapsi.

Rapsipõldudel on mitu ohutegurit: ilm, kahjurid, haigused, loomad ning linnud. Lumeta külm talv tekitab põldudel külmakahjustusi, liigvesi jätab taimed ummuksisse, põud tekitab oma kahjusid. „Kui kõik muu on üle elatud, võib tulla suvine äikesetorm suure tuule ning rahesajuga, mis võib tekitada väga suurt kahju,” märkis Salf.

Talirapsipõldudel on üpris suureks probleemiks metskitsed, kes kraabivad lume alt taimikut välja, aga ka linnud. „Kui haned kimbutavad peamiselt teravilja- ja hernepõlde, siis luigeparvedele meeldivad rapsipõllud. Isegi kui nad rapsi ei söö, siis seal peal kõndides võivad nad teha samuti kahju,” edastas Salf.

Kui rääkida haigustest ja kahjuritest, on suurim probleem kahjurid: maakirp, hiilamardikas, varre-peitkärsakas, kõdra-peitkärsakas, lina-tähtöölane, nälkjad jt. Eks kasvatajad proovivad leida lahendusi kahjuritega võitlemiseks: külviaja muutmine, kahjuritõrje, rohumaaribade rajamine jne, kuid ootusi pannakse ka looduses olevatele kasuritele.

Uusi sorte aina lisandub
Raps on Eestis noor kultuur, mis jõudis meile läinud sajandi lõpus. Parve sõnul hakati meil suvirüpsi ja -rapsi kasvatama 1990ndate alguses. Käesoleva sajandi alguses kasvatati rapsi juba suuremal pinnal, kuid saagid olid veel suhteliselt pisikesed, hea, kui hektarilt saadi tonn rapsi. 2014. aastast hakati rohkem kasvatama ning mullu oli Eestis rapsi all ligi 71 000 hektarit, tänavune pind ei ole veel teada.

Parv ütles, et kogu aeg lisandub uusi sorte, mis on suurema saagikusega. Uute sortide lisandudes täiendavad ka põllumeeste nõustajad pidevalt oma teadmisi. „Kuid hea saagi saamiseks peab ka agrotehnika olema tasemel ning põllumees peab kõik vajalikud tööd, nagu väetamine, õigel ajal tegema,” kordas ta.

Uute talirapsi sortidega on tehtud põldudel katseid ja tulemuste põhjal taluvad neist mitmed hästi ka külma talve. Nendeks on DK Sequal ja Allicante. DK Sedona on turul olnud aastaid ning talvitub samuti hästi. „Tootmiskatses oli DK Sedona ainus, mis 2015/2016 aastavahetuse külma hästi talus ehk selle üle elas,” tõi ta näite.

Algas Madalmaadest
Eesti Maaviljeluse Instituudi poolt eelmise kümnendi alguse avaldatud põhjalikus kirjutises talirapsist on muu hulgas märgitud, et talirapsi ajalugu algas 15. sajandil Madalamaades, mil raps sai seal kultuurtaimeks.

Järgmisel ja ülejärgmisel sajandil laienes talirapsi kasvatamine Saksamaa rannikualadele ning 19. sajandil juba üle Saksamaa. Laienemine oli seotud õlipressimistöökodade arenguga Saksamaal. Kirjutises märgitakse ka, et rapsiõli kasutati alguses toiduks vaid kriiside ajal. Selle toiduks kasutamisel sai otsustavaks margariini leiutamine 19. sajandi teisel poolel.

Raps on nii õli- kui ka söödataim. „Eesti entsüklopeedia” andmetel kasvatati rapsi, eelkõige talirapsi, Eestis algul söödakultuurina haljasmassiks. 20. sajandi viimasel kümnendil suurenes rapsi tähtsus õlikultuurina ja selle kasvupind laienes. Käesoleval sajandil kasvatatakse rapsi õli tootmiseks. Rapsiõli kasutatakse nii toiduõli kui ka mootorikütuse valmistamiseks, rapsikooke aga loomade ja lindude söödaks.

 

 

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 03/06/2021 09:33:15