Tinistamise ohver võib hiljem leida, et on suure summa eest ostnud odavaid ja nigela kvaliteediga lauanõusid. Foto. Pixabay

Lõuna-Eestis on esinenud mitmeid juhtumeid, kus hea jutuga sullerid on vanemaid kodanikke justkui ära nõidudes või hüpnotiseerides sokutanud neile kalli hinna eest väheväärtuslikke sööginõusid. Politsei soovitab sellistest pakkumistest otsekoheselt keelduda ning kauplejate eest ka eakaid lähedasi hoiatada.

„Kas kellelgi teist võib olla kokkupuudet inimese-inimestega ehk petistega, kes müüvad vanuritele lauanõusid?” uuris hiljuti sotsiaalmeedias põlvamaalane Tõnu. „Eile käidi minu vanavanemate juures Taevaskojas ja peteti suur summa raha välja.”

Kommentaarides meenutati, et vanasti käisid romad ehk mustlased sageli ukselt uksele potte ja panne müümas, ning uuriti, kas sedakorda tegutsesid raha väljapetjatena mehed või naised. Tõnu nentis, et väidetavalt oli tegu ühe mehega, kuid kummaline on juhtunu puhul see, et ta muidu hea mäluga vanaisal on kelmuselugu justkui peast pühitud.

„Kas sa lubaksid oma emal või isal osta 1000 euro eest kahvleid?” kirjutas oma samateemalises postituses Jaanus, kes kuulis oma lähikonnas sellisest juhtumist. „Nugasid? Muud tavaari? Nugasid? Muud tavaari? Või 200, 500, 2000 eest? Piire tegelikult pole, sest tullakse väravasse ja sinult võetakse tahe ja mõistus ähmastatakse. Kas see on kuskilt filmist, küsid? Ei, see võib juhtuda sinu eaka vanemaga või ka sinu endaga?”

Jaanus märkis, et ohvrile pakutakse hea jutu kõrvale mõnikord ka näiteks sigaretti või lonksu rüübet. Tema sõnul tundub, et inimese psüühikat mõjutatakse mingil moel nii, et talle pole enam oluline, mis hinda küsitakse asjade eest, mida ta tegelikult ei vaja. Samuti võib juhtuda, et ohvri mällu jääb auk nende hetkede koha peale, mil ta viidi näiteks linna pangaautomaadi juurde oma kontot tühjendama.

Jaanus soovitas teavitada oma eakaid vanemaid sellest, et Põlvamaal ja tõenäoliselt ka Tartumaal sellise kelmusskeemi järgi toimetatakse, ning igaks juhuks uurida, ega majapidamisse pole tekkinud – või pakutud – uusi lauanõusid. Kui midagi sellist on juhtunud, tuleks eakatelt välja uurida kõik, mida kahtlaste külastuste kohta on võimalik teada saada. Ning enne, kui eakas inimene läheb väravale juttu ajama või sõbralikule võõrale oma toaukse avab, võiks ta oma lähedasele helistada. Nii on Jaanuse sõnul ehk lootust, et odava kraami sajakordse hinnaga pähemäärijad õnnestub tabada.

Kommentaarides on tõdetud, et paraku pole politsei menetlust alustanud, sest kelmuse ohvrid andsid odavkauba vastu raha täiesti vabatahtlikult.

Petuskeemid seinast seina
Põlva politsei juhtivuurija Signe Saarepuu ütles LõunaLehele, et politsei on Jaanuse postitust näinud, kuid keegi pole seni ühegi süüteoavalduse või muu tähelepanekuga ses osas korrakaitsjate poole pöördunud.

„Kuid varem on politsei üle Lõuna-Eesti erinevatel ajaperioodidel saanud ikka teateid kelmidest, kes püüavad kurbadele stsenaariumidele rõhudes heausksete käest raha petuskeemidega välja petta,” nentis ta. „Küll müüvad nad võltsitud saagisid, pakuvad olematut hästitasustatud töökohta välismaale, kauplevad suveniirrahaga, pakuvad väärtusetuid ehteid hinnaliste pähe, kaubitsevad varastatud tehnikaga, püüavad sisse pääseda korteritesse, esinedes erinevate ametkondade spetsialistidena, tühjendavad heausksete inimeste pangakaarte, koguvad annetusi lastele, loomadele ja haigetele ning esinevad nii libapolitseinike kui ka libainspektoritena. Selliste koduukse taha ilmuvate, telefonis asju pähe määrivate või tänaval ligi tikkuvate varrukakaupmeeste, lillemüüjate või rahaküsijatega hakkamasaamisel on kõige lihtsam moodus neid lihtsalt eirata ja tänaval neist sirge seljaga mööduda. Oma koduuksest ka selliseid kauplejaid sisse lasta ei maksa.”

Saarepuu sõnas, et õnneks on inimesed muutunud järjest teadlikumaks ega lähe enam sedavõrd kergelt õnge. Üle Lõuna-Eesti on varem olnud üksikuid juhtumeid, kus heausksed on siiski vabatahtlikult oma raha annetusena loovutanud või kaheldava väärtusega esemeid ostnud ja hiljem siiski kahtlema hakanud, ent neilgi puhkudel ei ole õnneks loovutatud summad olnud suured.

Ära osta rämpsu
„Üks on aga kindel, sellistelt tänaval ligi tikkuvatelt kauplejatelt ei tasu midagi osta, sest praktika näitab, et pakutav kaup ei pruugi olla kvaliteetne ning kauplejate eesmärk on lihtsalt heausksetelt inimestelt suuremat summat raha välja petta,” märkis ta. „Vältige kontakti pealetükkivate tänavakauplejatega ja keelduge pakutavast otsustavalt.”

Politseiuurija selgitas, et kui annetuse või raha küsimine muutub inimesele häirivaks, tüütavaks või pealetükkivaks või võõra käitumine suisa agressiivseks, siis tuleks sellest teada anda politsei numbrile 112. Viimasel juhul saab segaja võtta vastutusele avaliku korra rikkumise eest.

„Kui keegi käib pakutava kauba eest vabatahtlikult raha välja, ei ole hiljem paraku suurt midagi teha,” tunnistas Saarepuu. Seetõttu soovitame sellistest varrukakaupmeestest juba eos kaarega eemale hoida ning nendega kontakti vältida. Tuleb otsusekindlalt pakutavast kaubast ja suhtlusest keelduda, välistada võimalus, et keegi teie autosse midagi sokutab või kaubaga tuppa pressib. Üks mis kindel, sellistelt kauplejatelt ei tasu midagi osta, sest praktika näitab, et pakutav kaup ei pruugi olla kvaliteetne. Hoiatage selliste libekeelsete kaupmeeste eest kindlasti ka oma eakaid lähedasi!”
 

 

Autor: JANAR KOTKAS
Viimati muudetud: 03/06/2021 09:43:52