Foto: Pixabay

Kõigile on mõistetav, et koroona vastu vaksineerimata teise riiki ei saa. Lõunanaabrid nõuavad 72 tundi enne lendu tehtud PCR-testi sertifikaati ning maski kandmist lennukis ja lennujaamas. Eesti väikelinnade elanikud saavad tasulisi teste teha kuues suuremas linnas, kagunurga elanikud peavad selleks Tartusse sõitma.

Saanud mai teisel poolel käsivarde teise BioNTech vaktsiini, seejärel meilile vaktsineerimist tõendava sertifikaadi, olin kindel, et reisiks Islandile sellest piisab, kuna saareriik on vaktsineeritutele vaba.

Kuid, seoses koroonaga ei või milleski kindel olla. Mõni aeg enne väljalendu sain teada, et airBaltic nõuab koroonatesti. Loeb ainult Synlabi laboris või Tallinnas Qvalitase arstikeskuses tehtud test. Saatsin mõlemasse kirja lootuses, et ehk saan testi Võrus teha. Esimene vastas, et tasulist testi saab teha vaid kuues Eesti suuremas linnas, mille hulgas on Synlabi Tartu labor. Viimases öeldi 4. juunil, et testide tegemine väikelinnades ei ole firmale kasulik.

Teguri tänava laboris kallati kurku vedelikku, mis tuli mõnekümne sekundi pärast analüüsimiseks plasttopsi sülitada. Kõik. Test maksis 60 eurot, lisaks sõidu- aja ajakulu.

Järgmise päeva hommikul sain vastuse kätte, kuid sertifikaati arvutit hästi tundvate inimeste abita mitte. Mul oli arvutis süsteem uuendamata. Sellest tulid sekeldused juba testile registeerimisel. Tundub, et Synlabis arvatakse, et iga viimane kui üks Eesti elanik, olenemata east ja huvidest, tunneb arvutit ülihästi.

7. juuni hommikutundidel oli Tallinna lennujaamas harjumatult vähe reisijaid. Üks kena ametnik ütles, et varajased lennud on läinud. Riiga suunduva lennuki pardale astudes ulatati kohe mask, mis tähendas, et see peab olema lennu ajal ees.

Riia lennujaamas, kus pikkades koridorides kõnnivad üksikud, tuli kõigil maski kanda.
Keflavikki suunduva lennuki väravas küsiti muu hulgas ka PCR-testi sertifikaati ja lennukis ulatatati kohe roheline ümbrik, kus kilesse pakitud mask ja desovahendite pakikesed. Vabu kohti oli lennukis piisavalt.

Keflavikis sooviti koroonaga seotud pabereid näha ja ametnikule tuli telefoninumber anda. Seejärel suunati testimise telki, kus ühe pulgaga torgati ühte ninasõõrmesse, teisega kõditati kurku. Hilisõhtul saabus telefoni n-ö rõõmusõnum. Testimise kulud kandis Islandi riik.

Vahepeal kuulime giidilt, et Läti on piiranguid leevendanud, kuid nad muutsid ruttu meelt. 11. juunil pidime taas Islandil testi tegema, sest airBalticu pardale negatiivse testita ei oleks lubatud.

Ei meenu enam, milliseid pabereid Keflavikis lennukisse viiva värava ees peale dokumendi ja pardakaardi kõrval veel näha sooviti. Tundus, et info paari päeva tagusest testist oli neile neti teel saabunud. Lennuki pardal ulatati taas roheline ümbrik. Personal oli ülitähelepanelik, juhtides kohe tähelepanu, kui mask oli näo eest libisenud.

Kui ümberistumise järel vastu esmaspäeva Tallinna lennujaama jõudsin, viskasin kohe maski prügikasti. Siin ei soovitud Islandilt tulnuilt ühtegi paberit näha.

Synlabis tehtud testi kõrge hind ja teised koroonaga seotud vintsutamised on seljataga, kuid küsimus, miks vaktsineerimist siin-seal ei usaldata, on alles.

 

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 17/06/2021 10:41:03