Peri külakeskuse parema tiiva tagantvaade. Foto: Vidrik Võsoberg

Kunstiajaloolased on mures, et Põlva vallas asuva Peri külakeskuse lammutamine tähendab väärtusliku seinamaali – Andrus Kasemaa Mahtra sõda kujutava pannoo – hukku. Vald aga kinnitab: hoonet on võimalik lammutada ka nii, et kunstiväärtus jääb alles.

„Kultuurimaastikule on kogunenud jälle mustad pilved: seekord Peri külakeskuse ja selles oleva Andrus Kasemaa pannoo „Mahtra“ kohale. Ajaloopildi uurijana, aga ka õpetajana, ei saa jätta reageerimata, ei saa mitte vaiki olla,” kirjutas sotsiaalmeedias kunstiajaloolane Tiina-Mall Kreem.

Ta lisas põhjaliku selgituse: „Esiteks – nagu me Linda Kaljundiga raamatus „Ajalugu pildis – pilt ajaloos. Rahvuslik ja rahvusülene minevik eesti kunstis“ kirjutasime, on Kasemaa seinapannoo Eesti Mahtra-teema kunstiliste arenduste seisukohalt peaaegu et murranguline: „Kunstniku fantaasiamaailm, ootamatud mõttekäigud ja -seosed ning varasem huvi (piibli)ajaloo ja mütoloogia vastu võimaldasid tal palju ekspluateeritud Mahtra-teemale värskelt läheneda. Kasemaa Mahtra lugu mõjub allegooriana, „reaalne“ on seotud unenäolisega [---] Pilku püüavad sakslaste-venelaste, eriti karistussalklaste maskitaolised näod, millele sekundeerivad hingestatud eesti näod, sealhulgas konkreetsete inimeste portreed: legendaarse Tartu kunstikoguja Matti Miliuse kõrval kohalikud Vilde-nimelise sovhoosi inimesed, kes kunstnikuga sõbrunesid ja tema töö valmimist vaatamas käisid ...“.

Teiseks – teist nii kõrgetasemelist ja kogu Eesti kunstiajaloo kontekstis erakordset teost kui Kasemaa „Mahtra“ Peri külas ei ole. Sellest teosest tuleks teha „küla nael“ – tutvustada/reklaamida seda kui vaatamisväärsust.

Kolmandaks – tahaks küsida, kus koolis õppisid inimesed, kes soovivad maja, kus Kasemaa pannoo on, maha lammutada ja kes olid nende ajalooõpetajad? Kas nad tõesti rääkisid oma õpilastele ainult sellest, kui väärtuslikud on Antiik-Kreeka ja -Rooma ajaloo mälestised ja unustasid mainimast, et ka Eesti ajaloomälestisi tuleb hoida ja kaitsta? Aga võib-olla neid lihtsalt ei kuulatud ...

Neljandaks – ja ma jälle kordan ennast: seni, kuni ruumiharidust ei seota keskkonnaharidusega, ei muutu midagi, ei levi elanik- ja ametkonna seas arusaam, et palju keskkonnasäästlikum kui vanad hooned lammutada ja uued nende asemele ehitada on renoveerida juba olemasolevaid maju.”

Kreemi postitust ja sellest ajendatud lugu Eesti Ekspressis märkasid ka Põlva valla inimesed, kes avaldasid sotsiaalmeedias muret maali tuleviku üle. Ja tõstatasid ka küsimuse: miks üldse on vaja Peri külakeskust maha lammutada?

Neid rahustas Põlva abivallavanem Martti Rõigas.

„Jah, hoone on plaanis perspektiivis lammutada, aga maal on plaanis säilitada,” teatas ta. „Selleks on mitu lahendust ja neid on ka muinsuskaitseameti nõunikuga arutatud. Milline lahendus lõpuks välja valitakse, selgub hiljem, aga seinamaal säilitatakse ühel või teisel moel.”

Kardetavasti tekitas see teade aga paljudes lihtsa talupojamõistusega inimestes veidi segadust: mismoodi saab lammutada maja niimoodi, et selle seintele maalitud teos alles jääb? Ehk millised need võimalikud lahendused on?

„Üks võimalik variant on, et on olemas tehnoloogia, millega maal võetakse seina pealt maha. Teine võimalik variant on see, et see maaliga sein jäetakse alles,” selgitas Rõigas LõunaLehele.

Kuidas see maali seinalt maha võtmine täpselt käib, seda oskab abivallavanema sõnul kindlasti põhjalikult selgitada kõrgem kunstikool – neil on vastav tehnoloogia olemas.

„Tehakse igasuguseid imesid,” nentis Rõigas.

Kui aga seinamaali aluseks olevad seinad alles jäetakse, siis korraldatakse kindlasti nii, et ilmastik uhket taiest rikkuma ei pääse. Aga mõlemad variandid nõuavad põhjalikku läbimõtlemist ja nii pole abivallavanema sõnul praegu võimalik öelda, kumb võimalustest peale võib jääda – kuid väärtuslik maal igal juhul säilitatakse.

Millal üldse külakeskuse lammutamiseks läheb?

„Need kuupäevad praegu teada ei ole. Nagu olen öelnud, perspektiivis on plaanis lammutada, aga selle aastanumbri sees seda kindlasti ei juhtu,” sõnas Martti Rõigas. „Enne on vaja leida ka Peri külakeskuse ja raamatukogu uus lahendus. Enne ei lammutata kindlasti, kui pole uus koht valmis. Aasta-paar ilmselt läheb sinna kindlasti.”

Renoveerimine on kahtlemata keskkonnasäästlikum kui vana hoone asemele uue ehitamine. Aga Põlva abivallavanem osutas, et tänapäeva nõuetele vastav rekonstrueerimine on paraku tunduvalt kulukam kui uue hoone ehitamine. Tema sõnul on külakeskuse – millest osa ka eraomandis – tuleviku teemal räägitud samuti kohaliku kogukonnaga ning inimesed pooldavad pigem uusi lahendusi.

 

 

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 17/06/2021 10:56:25