Valgamaa metsafirma pidi hiljutise linnurahupretsedendi valguses sadakond töötajat koju sundpuhkusele saatma. Võrumaa firma aga imestab, et keskkonnaamet peatas ühel juhul raie sellest hoolimata, et metsast linnupesi ei leidnud.

Valgamaa metsandusettevõtted pöördusid abipalvega Valgamaa omavalitsuste liidu (VOL) poole, et otsida lahendust lindude pesitsusaegse raierahu tekitatud kahjule metsandussektoris. Suvise raietegevuse ootamatu keelamine paneb raskesse olukorda nii maapiirkondade tööandjad, töötajad kui omavalitsused, teatas VOL.

„Meie kandi ühe olulise tööandja OÜ Valga Puu tegevus on raierahu tagajärjel tänaseks seiskunud, sundpuhkusele saadeti 120 töötajat,” rääkis VOLi esimees Agu Kabrits. „Juba on mitmed puidutööstused teada andnud raskustest vajaliku toorme hankimisel. On oht, et kui olukord selliselt jätkub, siis seiskub peagi ka puidu järeltöötlemisega seotud ettevõtete tegevus. Ettenägematu tööseisak mõjutab tuhandete inimeste töökohti. Oleme kohtunud kohalike metsa- ja puiduettevõtjatega ja mõistame nende muret.“

„Metsandussektor moodustab 20 protsenti Lõuna-Eestis loodavast lisandväärtusest ning on üks olulisemaid tööhõive allikaid, tegevuse seiskumine mitmeks kuuks annab kohalikule majandusele samasuguse hoobi nagu turismiettevõtete sulgemine koroonaajal,“ selgitas Tõrva vallavanem Maido Ruusmann tekkinud olukorda. „Keegi ei alahinda looduskaitselisi vajadusi, kuid niivõrd olulise sektori piiramisel peab sellega kaasas käima mõistlik üleminekuperiood, et ettevõtted jõuaksid oma töö ümber korraldada. Samuti on vaja kompensatsioonimehhanisme tegevuse katkemisega toimetulekuks. Kui riik toetas üleöö uksed sulgenud turismiasutusi, tuleb sel ka metsanduses solidaarne olla.“

„Praegu tunnevad nii metsa- ja puiduettevõtjad kui kohalikud omavalitsused, et neid pole raierahu arutellu kaasatud ja otsused on läbimõtlematud ning tehtud tagaselja,“ lisas Ruusmann. „Suvise raierahu mõju on tunduvalt laiem kui ainult keskkonnaküsimus. Lisaks ettevõtjatele puudutab küsimus ka kohalike omavalitsuste toimetulekut, sest kui tööstus satub raskustesse, kaovad piirkonnast kõrgepalgalised töökohad ja maksutulu. Rääkimata puidu, ehitusmaterjalide ja kütte hinnatõusust, mis piirangutega paratamatult kaasneb ning millel on vahetu mõju maaelanike toimetulekule.“

Valgamaa omavalitsusi ja ettevõtjaid ühendavad liidud otsustasid koostada ühispöördumise peaminister Kaja Kallasele, keskkonnaminister Tõnis Mölderile, riigikogu keskkonnakomisjonile ja keskkonnaametile, et juhtida riigi tähelepanu raierahuga seotud probleemidele ning teha võimalike lahenduste ettepanekuid.

Valga Puu peatas raietööd ligi 80 kohas, seiskas 40 metsamasinat ja hindas Postimehele, et võib riigilt kohtu kaudu nõuda kuni 1,5 miljoni euro suuruse kahju hüvitamist.

Võrumaa firma: ettekirjutus tehti juba siis, kui suurt pesitsemist ei olnud
Võrumaa metsafirma Võlupuu mastaabid on märksa väiksemad: metsamasinaid neli ja töötajaid seitse. Pesitsusajal pealesunnitud raierahu tõttu tuli koju saata pooled metsamehed – need, kes masinate peal töötasid. Istutajad töötasid edasi.

OÜde Võlupuu ning OstanMetsa juhatuse liige ja viimase taksaator Kaimo Laht ütles LõunaLehele, et esimese ettekirjutuse raie peatamiseks sai Võlupuu 10. mail, objekt oli Põlvamaal Kanepi kandis.

„Ametnikud käisid metsas, panid raie neljaks päevaks kinni ja siis pidi kutsutama spetsialist,” kirjeldas Laht. „Aga spetsialist ei võtnud toru ja siis needsamad keskkonnametnikud tulid esmaspäeval tagasi, siis nad olid ise spetsialistid ja tegid seda tööd ise. Ja ettekirjutuse peal on täpselt kirjas: linnupesi me ei leidnud, kuid sellises metsaliigis peaks neid niipalju olema, jälgisime binokliga, linnud lendasid, lindistasime Samsungi telefoniga linnulaulu.”

Ametnikud peatasid Kanepi raie 15. juulini, kuigi Lahe teatel on soovitatav raierahu 15. juunini. Siis liikus firma ühele objektile Võrumaal, aga peatselt tulid ametnikud ka sinna ja tegid ettekirjutuse sealgi raie peatamise kohta, seda küll 15. juunini.

„Ja siis me otsustasime, et rohkem ei lähe. No mis sa kolid neid masinaid ja metsa jätad, niikuinii pannakse [raie] kinni. Neid kaebusi hakkas siis just rohkem tulema ja me loobusime,” nentis metsafirma juht.

„See esimene raie peatamine oli naljakas,” leidis Laht. „Siis oli üldiselt veel külm, puud raagus, linnud veel ei pesitsenud, mul kodus kuldnokk isegi mitte. Ja ametnikud ka linnupesi ei leidnud.”

Maikuus said Võlupuu mehed veidi masinatele remonti teha, aga jaanipäeva kanti planeeritud puhkus algas sundkorras varem. Firmale tähendab see lisakulusid. Pereinimesed tahavad palka saada, masinate liisingud tiksuvad ja igapäevane kahjum ulatub Lahe hinnangul sadadesse eurodesse.

Ootab õigusselgust
Sealjuures pole firma juht linnukaitsjate peale kuri, aga soovib riigilt suuremat õigusselgust.

„Ega ma olegi pahane,” sõnas ta. „Kui see [raierahu] oleks seaduslikult paigas, et saaks planeerida, aga see tuli kõik nii ootamatult. Ma ei ole ka linnurahu vastu, aga kui mingi seadus on, siis sa tead ette planeerida, meestega ja masinatega, ja mõelda, kuidas need tööd korraldada. See tuli ikka niimoodi, et ... ükski aasta pole olnud ja nüüd lihtsalt tulevad ja panevad kinni, keegi midagi ette ei ütle.”

Valga Puu kavatseb esitada riigile kahjunõude. Kaimo Laht hindab, et esimese raie peatamise puhul võiks ka Võlupuul olla šanssi kohtus võita, aga paraku tähendab kohtuskäimine väikesele firmale liiga suuri kulusid ja teadupärast jahvatavad riigi veskid aeglaselt. Nii ei usu metsafirma juht, et tema riigi vastu kohtuteed ette võtma hakkab.

Kust sai alguse pealesunnitud raierahu erametsas?
Keskkonnaamet viitas Võlupuule tehtud ettekirjutuses raie peatamiseks kohtu kevadisele pretsedendile:

„Tallinna Ringkonnakohtu 29.04.2021 kohtumääruse (haldusasja number 3-20-2652) punktis nr 26 on kirjas, et esialgse õiguskaitse kohaldamine on metsateatiste kehtivuse peatamise osas põhjendatud kuni 31. juulini 2021, sest sellele eelnevalt on raiutaval alal eelduslikult linnupesi.”

Riigimetsas lõppes raierahu
Ehkki raierahu lõpeb 15. juuniga, kehtib linnupesade ja -poegade hävitamise ning pesitsevate lindude tahtliku häirimise keeld riigimetsas edasi, teatas sel nädalal RMK.

„Pesitsevate lindude häirimise keeld on küll kirjas ka seaduses, aga tegelikult teab iga õpetatud ja vastutustundega tööd tegev metsamees isegi, et linnupesi ei lõhuta ja linnupoegadele viga ei tehta,“ lausus RMK juhatuse liige Tavo Uuetalu.

RMK on lisaks tavapärasele seadusest tulenevale praktikale juba 20 aastat pidanud kõige intensiivsemal pesitsusperioodil, 15. aprillist 15. juunini, raierahu. See tähendab, et raieid tehakse minimaalselt ning ainult neis metsatüüpides, kus lindude pesitsemine on vähetõenäoline. „Tänavu peatasime raied kõigis metsatüüpides ning uuendasime riigimetsa rekordilise arvu taimedega – 22 miljonit,“ lisas Uuetalu.

Alates 16. juunist alustas RMK järk-järgult raietöid. Kuiva suveperioodi püütakse ära kasutada just nendes metsatüüpides, kus muul ajal tooks raiete tegemine endaga kaasa ulatuslikke pinnasekahjustusi. Peamiselt mõjutab see niiskete ja märgade muldadega kõdusoo ja angervaksa tüüpi majandusmetsi. Nendes metsatüüpides saab pinnast kahjustamata raiet teha talvel korraliku külmaga ja suvel pikema põua korral. Kuna viimasel kümnendil on talvised külmaperioodid jäänud lühikeseks või puuduvad sootuks, siis ainus võimalus neid metsi majandada ongi suvel, juulis ja augustis.

„Olen kõigile oma meestele öelnud, et vaatamata raierahu perioodi lõppemisele tuleb pesitsevate lindude ning nende pesade suhtes ikkagi väga hoolas olla. Kui kusagil avastatakse pesa koos munade või juba koorunud poegadega, tuleb raietöö langil kohe peatada,“ selgitas Uuetalu. Edasi hindab juba RMK enda või kohale kutsutud organisatsiooniväline spetsialist, millal ja millises ulatuses on võimalik ses kohas raietööd jätkata.

 

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 19/06/2021 09:23:10