Peaminister Kaja Kallas Võru keskplatsil, taamal LõunaLehe toimetus. Foto: Elina Allas

Selle nädala kolmel esimesel päeval külastas peaminister Kaja Kallas Valga-, Võru- ja Põlvamaad. Millised olid kahe esimese päeva muljed, küsis LõunaLeht teisipäeva õhtul Võrus pärast seda, kui Kallas oli just lõpetanud New Yorgis toimunud ÜRO julgeolekunõukogu koosoleku juhtimise veebi vahendusel otse Võru linnast.

Alustame teemast, mis inimesi praegu muretsema paneb. Kas maksud ja aktsiisid tõusevad?
Maksutõusu ei tule, sest oleme praeguses koalitsioonis kokku leppinud maksurahu, mis kestab veel kaks ja pool aastat. Kõik otsused, mis eelmine valitsus on maksude suhtes teinud, jäävad jõusse. Eelmine valitsus otsustas, et aktsiiside langetamine on kriisiaegne meede, mis kehtib ajutiselt ja lõpeb 2022. aasta mais, ning siis tõusevad aktsiisid kriisieelsele tasemele tagasi. Toonane rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk ütles, et aktsiisid peaksid tõusma siis, kui majanduskasv on 2%. Praegu on majanduskasv 5,4% ja me ei tõsta aktsiise enne, kui eelmise valitsuse otsus ette näeb.

Kagu-Eesti visiidi käigus kohtusite n-ö tavaliste inimestega. Mida nad teilt küsisid?
Eks neid küsimusi tuleb alati seinast seina. Oli küsimus presidendivalimiste kohta: kas üks või teine kandidaat on sobiv. Ütlesin, et kõik on väga lugupeetud inimesed, praegu ei ole veel kokkulepet, kelle taha kõik võiksid joonduda. Küsiti just Tarmo Soomere kohta, kes on igati hea kandidaat. Veel küsiti laenude ja riigi rahandusliku seisu, riigikogu käitumise ja neljarealiste maanteede kohta. Oli ka küsimusi Venemaa käitumise kohta.

Kas inimeste küsimused on kogu Eestis enam-vähem samad?
Ei ole päris. Mingid küsimused kattuvad, aga näiteks paar nädalat tagasi käisin Läänemaal ja seal küsiti samuti riigikogu käitumise kohta. Inimesi huvitab, miks riigikogus on kiusamised, solvamised ja ründamised, laulmine ja raamatulugemine.

Mida oskate rahvale vastata, kui osa saadikuid niimoodi käitub?
Ega olegi midagi vastata. Ma ise olen ju koostanud riigikogu liikme eetikakoodeksi. Seal on üks paragrahv, mis ütleb, et riigikogu liige käitub viisakalt ja lugupidavalt nii oma kolleegide kui ka kõigi ühiskonna liikmete suhtes.

Kas tööpuuduse kohta ei küsitud, sest siin ääremaal on ikkagi väga palju töötuid?
Kusjuures huvitav on see, et ettevõtjad kurdavad, et on tööjõupuudus. Kõik on kurtnud seda, nii põllumajandus- ja tootmisettevõtjad kui ka turismisektor. Tööpuudus on, aga tööandjad ja töötajad kuidagi kokku ei saa.

Eks paljud ei taha ka 600 euro eest tööle minna.
Ma ei ole süvaanalüüsi teinud, mis need tööpakkumised on. Kui käisime OÜs Hummuli Agro, siis seal öeldi, et nende palgatase ei ole sugugi madal. Meie plaan on siduda töötu abiraha tööpuudusega. Juhul kui selles sektoris, kus sa oled töötanud, on suur tööjõupuudus, on töötu abiraha väiksem ja seda makstakse lühema aja jooksul, sest saab kiiresti uue töökoha leida. Aga neis valdkondades, kus ei ole võimalik tööd leida, saab töötutele raha maksta pikemalt ja pakkuda koolitusi, et saaks ümber õppida.

Mis teile Võru-ja Valgamaal enim muljet avaldas?
Väga muljetavaldav oli Hummuli Agro põllumajandusettevõte, mis soovib saada süsinikneutraalseks. See oli kõik väga põnev. Inimesed tõesti silmade särades rääkisid, kuidas nad tulevikku vaatavad ja kuidas olla konkurentsivõimeline. Võrus avaldas muljet puidukompetentsikeskus Tsenter: mis võimalused neil on ja kuidas neil on tipptasemel teadmised puidutöötlemises.

Te kohtusite Valgamaal ka metsatöösturitega. Teatavasti on olukord praegu selline, et kõik näevad, et metsi võetakse justkui liiga palju maha, aga paradoksaalselt annab see siin piirkonnas töökohti...
Metsatöösturid rääkisid muredest oma sektoris. Metsi on ju alati majandatud. Metsadega seonduv ongi väga emotsionaalseks läinud ja ratsionaalselt-argumenteeritult vaielda on väga keeruline. Nagu te ka ütlete: ühel pool on metsatööstus ja töökohad, teisel pool on looduskaitse ja keskkonnahoid. Kus on võimalik kesktee leida? Kui vaadata Soomet, siis Soome on selle kesktee kenasti leidnud. Soome põhilised ekspordiartiklid on puud ja pead ehk targad ettevõtmised.

Kohtusite ka kohalike omavalitsuste juhtidega. Millised olid nende suurimad mured?
Üks murekoht on see, et kohaliku omavalitsuse (KOV) ülesanded ja saadav raha ei ole tasakaalus. Üks teema, mida kõik on nimetanud, on see, et võiks olla mingi kohaliku kasu element: kui keegi tahab oma ettevõtte rajada mingisse omavalitsusse, et siis KOV ka sellest midagi saaks. Meil on ka koalitsioonilepingus, et me sellise asja välja töötame. Teine mure on KOVide pakutavad seadustest tulenevad teenused – et sellega tuleks kaasa ka rahastamine. Keegi ei taha mingeid armuande, vaid seda, et suudaks ise majandada. Kolmas suurem teema on ikka veel seotud haldusreformiga. Üldiselt on suuremad omavalitsused hakanud paremini tööle, sest nad saavad pakkuda inimestele paremaid teenuseid, aga on veel terve hulk kohti, kus saaks teha paremini koostööd.

Külastasite Hargla kandis kodanikualgatuslikku võrgustikku Kotus. Kuidas see teile tundus: vaesus on ju maal päris suur, aga inimesed vist päris rõõmsad?
Seal olid erakordselt rõõmsad inimesed ja rääkisid sellest, kuidas nad kõik koostööd teevad ja kuidas tegelikult järjest rohkem inimesi tuleb maale elama ja kuidas nad saavad ise kogukonna elu korraldada. Näidati kogukonna kööki. Näiteks kui kellelgi on mingi hea mõte, siis saab seda seal hakata proovima, ei pea ise seadmeid ostma.

Praktika näitab samas, et mingil ajal inimesed väsivad vabatahtlikust tegevusest.
Jah, eks see on nii. Aga üks sõnum Kotuselt oligi see, et kogukonna projektijuhil peaks siiski olema palk, et ta saaks oma peret toita.

Lõpetuseks küsin, kuidas te sellise elutempo juures vastu peate. Teil oli ÜRO koosolek Võrus, külastate ettevõtteid ja inimesi ning lõpuks tuleb Tallinnas päris tööd ka teha.
Kõike muud tööd tuleb teha autos. On väga pingeline, aga samas ka väga huvitav. Eks need päevad on keerulised. Täna [teisipäeval] ilmnes uus jama, et terviseameti laos pole vaktsiinide külmkapp pidanud vajalikku temperatuuri.

Mulle öeldi, et 100 000 doosi läks raisku. Need ei olnud ainult AstraZeneca COVIDi-vaktsiinid, aga ka näiteks lastevaktsiinid. Sellega me praegu tegeleme, mis juhtus ja kui suur on kahju.

Positiivne on aga see, et tänu COVIDile sain ma täna juhtida näiteks ÜRO julgeolekunõukogu ajaloo esimest küberjulgeolekuteemalist koosolekut siit Võrust. Muidu oleks läinud mitu päeva, et sõita New Yorki.

Aga siiski, kuidas te puhkate ja lõõgastute, et vastu pidada?
Eks nädalavahetuseti ma ikkagi üritan olla perega ja juuli lõpus tahaks ka võtta vaiksemalt: minna suvekoju ja mitte midagi väga tarka teha, käia ujumas ja süüa marju.

Olete suur raamatulugeja. Kas nüüd on olnud aega ka ilukirjandusteoseid lugeda?
Selleks, et töömõtteid eemale peletada, suudan enne magamaminekut paar lehekülge lugeda. Just lõpetasin Mudlumi „Mitte ainult minu tädi Elleni” ja nüüd alustasin Robert Kurvitza raamatut „Püha ja õudne lõhn”. Aga lugeda soovitan Andrus Kivirähki raamatut „Sinine sarvedega loom” kunstnik Oskar Kallisest. See on kirjutatud üliägedasti kunstniku vaatenurgast . Mulle see väga meeldis.

 

 

Autor: Küsis ELINA ALLAS
Viimati muudetud: 05/07/2021 08:37:13