Pokukoda aastal 2008. Foto: LL arhiiv

Jaanipäeva eel tekitas paljudele muret meedias ilmunud info, nagu ohustaks Võru- ja Põlvamaa piiril asuvat Pokumaad järjekordselt sulgemine. Lühidalt öeldes seda ohtu praegu pole, kuid Edgar Valteri loomingu ainetel loodud muinasmaa soovib edukamaks toimimiseks siiski muudatusi teha.

„Pokumaa otsib teemapargi säilitamiseks riigi toetust,” teatas juunis ERR. „Võru- ja Põlvamaa piiril tegutseva Pokumaa Sihtasutuse juhid pöördusid nelja ministeeriumi poole palvega leida riigipoolset toetust kunstniku ning lastekirjaniku Edgar Valteri pärandile rajatud Pokumaa teemapargi säilitamiseks.”

Kes Pokumaa tegemistel silma peal hoidnud, see teab, et teemapargi sünd ja elu on algusest peale kulgenud üsna raskelt, nagu kontskingadel tarnamätastega niitu ületades. „Edgar Valter lööb Pokumaale käega,” kirjutati 2002. aasta kevadel. Nädal hiljem järgnes uus pealkiri: „Pokumaa lõpetab tegevuse”. „Pokumaa taasavamine on „suure musta küsimärgi all”,” kirjutas LõunaLeht aastal 2011 – kolm aastat pärast teemapargi esimese rajatise ehk Pokukoja avamist.

Kõige kiuste – muu hulgas on teemapargi juhidki sageli vahetunud – tegutseb Pokumaa tänapäevani.

Rahvusringhäälingu kajastus tekitas seega paljudes muret. Kui konkreetne pöördumine aga üles otsida, siis sealt nii murelikku muljet ei jää. SA Pokumaa juhatuse liige Tuuli Meremaa, nõukogu esimees ja ühe asutajaomavalitsuse Antsla vallavanem Avo Kirsbaum ning Kanepi vallavanem Piret Rammul panid 24. mail kirja oma mõtted asutuse tuleviku kohta. Pöördumine saadeti kultuuriministeeriumile, keskkonnaministeeriumile, haridusministeeriumile ja teadmiseks rahandusministeeriumile.

Selles meenutati 2000. aastal loodud sihtasutuse sündi ning kirjeldati tegevusi väga erinevates valdkondades laste silmaringi laiendamisest kuni metsamajandamiseni välja. Ehk tegevustes, mis puudutavad nii haridus-, kultuuri- kui ka keskkonnaministeeriumi haldusala.

„Pokumaa Sihtasutuse tegevus on Eesti haridust, loodust ja kultuuri toetav ega saa kunagi olla kasumlik ettevõtmine,” on üks esimesi lauseid, mis mõnevõrra rahutust tekitab. Aga peatselt jõutakse põhisõnumi juurde, mis kindlasti pole nõudmine toetusi tõsta või muidu pannakse uksed kinni:

„Seni on meie tegevust tegevustoetusega toetanud rahandusministeerium ja sellest aastast lisandus
kultuuriministeeriumi poolt antav tegevustoetus. Suur tänu! Kultuuriministeeriumi tegevustugi aitab meil aastaringselt jätkata kultuurilist tegevust. Saadud toe abil suudame edukalt jätkata Edgar Valteri pärandi säilitamist ja rahva vaimse arengu toetamist kunsti, kirjanduse, hariduse ning õige looduskäitumise juurutamist erinevatel loodust väärtustavatel teemadel. Parema koostöö ja huvide sidumise saavutamiseks näeme, et Pokumaa tulevik peaks rahandusministeeriumi asemel olema seotud keskkonnaministeeriumi, kultuuriministeeriumi ja/või haridusministeeriumi eesmärkidega ning tegevusi jätkatakse kas ühe või mitme eelmainitud ministeeriumi egiidi all.”

Niisiis jääb pöördumisest mulje, et Pokumaal pole asjad tingimata halvad, asutus tahaks lihtsalt saada ühe katusministeeriumi alt mõne teise alla. Kuidas kommenteerib seda Pokumaa juht Tuuli Meremaa? Ja kuidas Pokumaal praegu üldse läheb?

„Pokumaa püsimajäämisega ei ole probleemi,” kinnitas Meremaa LõunaLehele. „Pokumaa SA asutamisel nähti ette, et üheks nõukogu liikmeks on maakonnavalitsuse esindaja. Valdade ühendamiste ja senise maakondade juhtimismudeli kadumisega sattusime rahandusministeeriumi juurde, mis kuidagi ei lähe kokku meie tegevuste sisuga. Kuna seadus näeb ette, et asutamisotsust tuleb järgida, siis tuleks säilitada nõukogu asutajaliikmete struktuur. Seetõttu pöördusimegi keskkonna-, kultuuri- ja haridusministeeriumi poole. Seega ei ole meil muret püsimajäämisega, vaid soovime nõukogusse liiget, kes sobiks meie tegevusprofiiliga paremini kui rahandusministeeriumi esindaja.”

„Pokumaal läheb praegu kenasti,” lisas Meremaa. „Meid külastatakse hästi, korraldame kontserte ja etendusi, sügisel ja kevadel on ohtralt keskkonnahariduslikke programme külastavaid klasse ja lasteaiarühmi ning talviti pakume rahvakultuurilist programmi.”

Vähemasti kultuuriministeerium ise on märkinud pöördumise juurde: „Lahendamise tähtaeg 28.06.2021.” Esialgu lahendust siiski veel pole. Meie kandi inimese Anneli Oti juhitavast ministeeriumist öeldi LõunaLehele, et eile pidi minister minema Pokumaale selle teema üle aru pidama.

„Hetkel küll ei näe ühtegi probleemi, et me peaksime muret tundma,” ütles Meremaa Pokumaa tuleviku kohta lõpetuseks.

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 01/07/2021 10:12:42