Luikjärve kindlustalu kahe hoone katused on lagunenud. Foto: erakogu

Setomaa muuseumite alla kuuluv ajalooline Luikjärve kindlustalu ootab juba vähemalt kaheksa aastat kabedamaid katuseid või kasvõi ajutist avariilahendust, sest mitut hoonet ootab senisel kursil jätkates ees ilmselt häving. Valdaja loodab siiski, et nii kaugele asi ei lähe.

„Setomaa valla omandis olev Luikjärve kindlustalu ehk muuseum on hävimisohus – kahe hoone katused jooksevad läbi,” teatas LõunaLehele anonüümseks jääda soovinud setomaalane, kes ise sai info teiselt sama madalat profiili hoida soovinud kodanikult. „Inimene juhtis ka tähelepanu, et vald ei leia raha isegi hädapäraselt hoonete katuste lappimiseks kasvõi kile või presendiga, kuid leiab 300 000 raha enne valimisi uue külahoone ehituseks ...”

Setod viitasid sellele, et Luhamaal käib praegu uue külamaja ehitus. Raamatukogu, valla teeninduspunkti ja külarahva ettevõtmisi majutama hakkav hoone lähebki maksma viidatud summa ringis, lisandub ka kulu maja sisustusele.

„Setomaa on üsna vaene arhitektuurimälestistest, siin vallas suurt midagi nagu polegi, mida saaks turistile näidata,” kritiseeris lehe poole pöördunu seto Luikjärve talu unarusse jätmist. „On mõned kivikirikud, mõis Mikitamäel ... Olgu, nn tsässonaid on samuti, ja neid on juurdegi tehtud, kuid enamikul pole neist ajalooga midagi pistmist ja lihtsalt suvalist laudehitist vaevalt turist vaatama tuleb, ja miks peakski.”

Kodanik on kuulnud väidet, et kindlustalu taastatakse projektirahaga. Ehk teisisõnu: kui projektimeistrid projektiraha ei saa, siis midagi ka ei tehta.

„Minu arvates on selline asjaajamine ja suhtumine lausa kuritegu piirkonna ajaloo vastu,” pahandas ta.

Kui vaadata Wikipediast kindlustalust 2013. aastal tehtud pilti ja võrrelda 2021. aastal kodaniku tehtuga, siis torkab silma, et tõepoolest pole vähemalt kahe hoone katuseid kaheksa aasta jooksul lapitud. Sissepääsu juurde jääval eterniitkatusega hoonel on ammu amortiseerunud kelba osa ja üks sisehoovi hoone on aastatega kaotanud suure osa laastukatusest.

Setomaa Muuseumide (Setomaa valla ametiasutuste hallatav asutus) direktor Ivo Posti tunnistab probleemi.

„Kõigepealt on mul suur rõõm näha, et kogukonnal ei ole ükskõik, milline on seto vanade talude praegune käekäik,” sõnas ta alustuseks. „Seda enam, et vaadates Setomaal ringi, on halvas, väga halvas ja sisuliselt hävinud seisus vanu talusid küllaga. Kogukonna toetus nende seisundi parendamiseks on väga oluline.”

Posti selgitas, et Luikjärve talu omandati mõni aeg tagasi Obinitsa muuseumile ning on nüüdseks jõudnud Setomaa muuseumide ühendamise järel Setomaa Muuseumide valdusesse. Üldine talukompleksi seisund on muuseumijuhi sõnul kesine, kuigi elumaja on saanud omal ajal korralikult restaureeritud.

„Kõrvalhooned on seevastu kas kesises või päris halvas seisundis ning olid osaliselt seda juba siis, kui talu muuseumi valdusesse jõudis, sest endise omaniku jõud paraku ei käinud samuti kompleksist üle,” tõdes ta.

„Sellise talukompleksi taastamine ja isegi konserveerimine võtab nii aega kui raha,” nentis Ivo Posti. „Lisaks vajab iga niisugune ettevõtmine korralikku ettevalmistust. Siinkohal ongi hea meel öelda, et muuseumis käib hetkel Luikjärve talule ajaloolise õiendi koostamine, selle alusel saab koostada juba edasise tegevusplaani ja taastamisprojekti. Loodetavasti õnnestub õiend koostada juba selleks sügiseks. Ühtlasi soovib muuseum kindlasti kuulda kohaliku kogukonna arvamust, kui projekt sealmaal, et oleks, mille üle arutada.”

Muuseumijuht kinnitas, et suve lõpuks püütakse säilinud hoonestust mingil moel konserveerida, mis ei laseks seisukorral halveneda.

„Suuri konserveerimistöid paraku ei ole muuseumil hetkel võimalust teha, kuna seda lihtsalt ei luba finantsolukord. Kogu kompleksi taastamine nõuab aga kindlasti kümneid tuhandeid eurosid, mille jaoks tuleb muuseumil taotleda raha nii omavalitsuselt, riigilt kui erinevatest fondidest ja rahastustest,” tõdes ta, et murel Luikjärve kindlustalu tuleviku üle on alust.

Luikjärve talu
Luikjärve talu on Setomaa Muuseumide vabaõhufiliaal Setomaal Tobrova külas. Tegemist on algupärasel asukohal paikneva traditsioonilise seto kindlustaluga. Talu iseloomustab hoonetest, kõrgest väravast ja vahetaradest moodustunud suletud kinnine hoov, mille kompaktsus annab õuel viibijaile erilise kogemuse.

Talu asub Obinitsast 4 kilomeetri kaugusel Obinitsa-Meremäe tee ääres Tobrova külas, looduskaunis paigas Tuhkvitsa oja kõrgel kaldal. Talu sai oma tarbe- ja joogivee Tuhkvitsa ojast. Talu vanimad hooned on ehitatud 19. sajandi lõpus ning kompleksis on säilinud palju vanapäraseid arhitektuurseid detaile.

1995. aastast on jäädvustatud filmina hetk Luikjärve talu pererahvaga ‒ „Kodo mu kullanõ”.

Talu vahetus naabruses asub ka Tobrova tsässon. Tsässonad on seto külades paiknevad väikesed palvemajad.

Luikjärve talu on planeeritud avada muuseum-elamustaluna, kus on võimalik osaleda mitmesugustes elava ajaloo hõnguga programmides ja üritustel.

Luikjärvel on filmitud ka stseene Hardi Volmeri filmi „Johannes Pääsukese tõeline elu” tarbeks.

Allikad: setomuuseum.ee, LõunaLeht

Instituudi juht: sukõrmani olukord on komplitseeritud
Luikjärve talu olukorda kommenteerib Seto Instituudi direktor Ahto Raudoja:

„Jah, tean ka mina, et seal on ühel hoonel (sukõrmanil) katus läbi ja vaja vahetamist. Aga seda pole mõtet enne teha, kui saab ka vundamendi renoveerida, sest hoone vaja lahti võtta. See hoone paikneb kallakul ja seega on ka komplitseeritud, mis ja kuidas selle hoonega edasi teha. Ja nõuab suuremat investeeringut. Eks muuseum peab mingi ajutise lahenduse sellele katusele leidma ja ma arvan, et seda lähiajal ka tehakse.

See on üks tore traditsiooniline kinnise hooviga talukompleks, mis on päris hästi säilinud. Eks kõiki vanu hooneid ja komplekse võiks ja peaks võimalusel säilitama. Samas, jah, tänapäeval paljud hooned ei kanna enam oma esialgset funktsiooni (laudad, rehed) ja neid enam ei vajata sellisena, nagu nad omal ajal olid.

Ei tea küll, et lähiajal mingit sellist programmi oleks käimas või käivitumas [mille raames saaksid taluhooned paremasse seisu]. Mingi traditsiooniliste katuste toetamise projekt on käimas, kui ma õieti mäletan, siis kas Eesti Vabaõhumuuseumi või maaarhitektuuri keskuse kaudu.”

 

 

 

Autor: JANAR KOTKAS
Viimati muudetud: 08/07/2021 09:37:59