Koroonaviiruse kolmas laine on viimasel ajal hakanud endast järjest tugevamalt märku andma, see on teinud ka vaktsineeritud inimesed ettevaatlikuks. Lõuna-Eesti haigla ravijuht Agnes Aart soovitab kõigile, kes veel ei ole vaktsineeritud, seda teha, kuna kaitsepookimine on uks vabadusse.

Pensionieas võrulanna Malle sai teise vaktsiinisüsti mai teisel poolel, kuid läinud nädala nakatumisarvud Eestis on teda veidi murelikuks teinud. „Muidugi kardan, sest ennegi on juhtunud, et vaktsineeritud on haigestunud,” sõnas Malle. Ta ei mõista, miks me ida poolt tulijatelt alles esmaspäevast hakkasime koroonatesti nõudma, aga mitte varem.

„Külaelanike hulgas on nii neid, kes kardavad väga koroonat, kui ka neid, keda koroona üldse ei sega,” ütles Eva Heliste, Voki külaseltsi juhatuse liige Võrumaalt.

„Vanemad inimesed kardavad rohkem, sest neil on ilmselt ohutunnetus suurem, ning kartjate seas on vaktsineerituidki,” sõnas Heliste.

Ta märkis, et kui ta nädal tagasi hakkas haigestumise tõusust kuulma, pani see mõtlema: „Ma ei ole veel vaktsineeritud, kuna põdesin koroonat läinud aastal, kuid tänavu sügisel lasen endale vaktsiini süstida.”

Samuti pani see teda arutlema selle üle, kas külaselts saab ikka tänavu plaanitud üritusi korraldada või mitte. Voki külaselts on niigi koroona tõttu üritusi koomale tõmmanud, tänavu korraldasid nad ühiselt „Teeme ära!” talgud ja pidasid jaanipäeva.

„Kas me suvelõpupeo ja hiljem teised plaanitud üritused saame pidada, sõltub koroona levikust,” oli Heliste tuleviku suhtes ettevaatlik.

Ta soovitas immuunsüsteemi tugevdada: „Olge meile sobiva ilmaga palju õues, liikuge samuti võimalikult palju ja sööge vitamiinirikast toitu.”

Hooldekodu palub külastajate kontakte
EELK Räpina Miikaeli koguduse hooldekodu tegevjuht Ene Mölder märkis, et hooldekodu läheb koroona delta tüvele rahulikult vastu.

„Kõik meie töötajad, isegi puhkuseasendajad, on vaktsineeritud, 36 hoolealusest vaid kolm on vaktsineerimata, sest nende omaksed ei soovinud vaktsineerimist,” rääkis tegevjuht. Ta meenutas, et praeguste vaktsineeritute hulgas oli algul ka kahtlejaid, kuid lõpuks leidsid nemadki, et vaktsineerimine on siiski õige samm. Kui keegi tõesti peaks haigestuma, põevad nad tänu kaitsepookimisele koroonat kergemalt.

Mölder tunnistas, et hooldekodu tunneb veidi hirmu vaktsineerimata külaliste ees, sest viimased võivad tahtmata viiruse majja tuua.

„Kõigil külastajatel möödame temperatuuri ja laseme deklaratsiooni täita, viimase sel eesmärgil, et kui midagi juhtub, on meil kerge tuvastada, kes kelle juures ja millal käis,” kõneles tegevjuht.

Kui varasematel aastatel on osa hoolealustest suveks oma koju viidud, siis tänavu hoiavad omaksed oma eakaid lähedasi ja ennast koroona eest ega vii neid koju, vaid käivad ise hooldekodus lähedast vaatamas. Hoolealused saavad maja õues vabalt jalutada.

Mölder märkis, et Räpina Miikaeli koguduse hooldekodu on siiani üks vähestest, kui mitte ainus hooldekodu Eestis, kus ükski hoolealune ega töötaja ei ole koroonasse haigestunud. „Jumal hoiab meid,” sõnas ta.

Haigla ravijuht: vaktsineerimine on uks vabadusse
Lõuna-Eesti haigla ravijuht Agnes Aart ütles, et kuna möödunud nädalal on mõnel päeval olnud nakatunuid üle poolesaja, võib nakatunute arv augustis ületada tõesti 100 piiri. Viimase mõtte ütles läinud nädalal välja teadusnõukogu liige professor Krista Fischer. Läinud laupäeval teatati, et ööpäevaga lisandus 64 nakatunut, paar päeva varem oli 58 koroonapositiivset.

Nakatunute arvu kasvu tõttu nii meil kui ka maailmas tuli teadusnõukoja liikmeil suvepuhkus katkestada.

„Igaüks saab reeglites kinni pidada, nagu käte desinfitseerimine, ning kes veel ei ole vaktsineeritud, peaks seda tegema, sest vaktsineeritud saavad ennast vabalt tunda ehk vaktsineerimine on uks vabadusse,” rääkis Aart.

Tema sõnul kardavad inimesed asjatult vaktsineerimise kõrvaltoimeid. „Vaktsiine on aastasadu välja töötatud, mis tähendab, et tehnoloogia on vana,” märkis ravijuht. On neid, kellel peale vaktsiinisüsti saamist on tekkinud väike palavik, selles ei tasu tonti näha, sest see on reaktsioon immuunsüsteemi aktiveerimisele organismis.

Aarti sõnul on koroonasse haigestunu kõige nakkusohtlikum päev enne sümptomite tekkimist ja ka esimestel haiguspäevadel. Paraku käivad haigestunud tihti ringi ega teagi, et nad annavad viirust edasi. „Haigestunu peab kõigile, kellega ta sel ajal kokku puutus, oma haigestumisest teatama,” rõhutas haigla ravijuht.

Maski kandmise kohta märkis Aart, et kui haige inimene kannab maski, on sellest tervetega kokkupuutel abi.

Vaktsineeritute arv kerkib kagunurgas paraku tagasihoidlikult. Põlva valla sotsiaalosakonna juhataja Helen Metsma sõnas, et maakonna elanikud suhtuvad vaktsineerimisse nii nagu mujalgi Eestis: ühed lasevad ennast esimesel võimalusel vaktsineerida, teised võtavad mõtlemiseks aega. Tema teada on suurem osa Põlvamaa eakatest vaktsineeritud.

„Vaktsineerimine ükskõik millise vaktsiiniga on parem kui üldse mitte vaktsineerida,” sõnas ta. „Kui inimene on vaktsineeritud, põeb ta haiguse läbi kergemini, mis omakorda tähendab seda, et vähem inimesi vajab haiglaravi ja nakatumiste arvu tõusuga ei suurene koormus meditsiinisüsteemile nii suurelt, nagu see seni viiruspuhangute perioodil on olnud.”

Temagi soovitas immuunsüsteemi tugevdada: normaalse õhutemperatuuriga palju õues olla, liikuda, stressist hoiduda, tervislikult toituda ja piisavalt magada.

 

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 15/07/2021 10:00:01