Eestis ei näi kedagi peale loodusesõprade väga häirivat olukord, kus põllumajandustoetust kasseeriv traktorist võib rohumaad niita ning heina purustada loomade ja lindude jaoks kõige hukatuslikumal viisil.

Võrumaa Krabi kandi mees Peeter tunneb tõsist muret rohumaade niitmise üle, mida tehakse „mittetehnoloogiliselt”. Nimelt maksab PRIA põllumeestele poollooduslike koosluste hooldamise toetust ja väga sageli lähevad traktoristid oma niidukite ja purustitega tööd tehes kõige lihtsama vastupanu teed.

Peeter demonstreeris LõunaLehe aknalaual, kuidas võimsad niidumasinad ei tee oma tööd mitte siilude kaupa, vaid alustavad väliservast ning liiguvad siis spiraalselt sissepoole.

„Nii purustavad nad kõik loomad, linnud ja pesad ära – need põgenevad äärest keskele,” kurtis loodusesõber.

Peeter on juba mitu aastat püüdnud probleemile tähelepanu juhtida ja ta on sel teemal võtnud ühendust erinevate ametkondadega. Paraku tulutult.

„See ei huvita kedagi. Miski pole muutunud. Helistad, räägid – aga kellegi asi pole,” oli maamees nukker. „Niitmine läks jälle 5. juulist ametlikult lahti ja varsti tulevad kombainid peale, mis teevad samamoodi.”

Peeter on ametilt bussijuht, kes sõidab Võru- ja Põlvamaa põldude vahel ning näeb bussiaknast kurvastavalt selgelt, mis seal toimub: paljudes kohtades spiraalitavad võimsad masinad põllul, selmet viisakalt ribaviisi niita.

„Elusloodus läheb selle purusti nahka. Röövlinnud ja toonekured istuvad seal taga ja saavad pidevalt nokatäie. Väikesed jänesepojad võetakse ära ...” oli mees nukker.

Peeter on pahane, et PRIA juba aastaid sellisel olukorral toimuda laseb – ja üldse oma toetustega igasugust rehepaplust soodustab. Ta tõstis esile, et paljud põllumehed rullitavad niidetud heina ära, jätavad selle kuhugi põllu äärde lihtsalt vedelema ja lükkavad järgmisel aastal kui ebavajaliku üleüldse kuhugi kraavi. Heina ei vajata, tööd tehakse vaid PRIA toetuse saamiseks.

Elukogenud mees ei ütle mõistagi, et nõukogude ajal oli elu kaunis, muru rohelisem ja lumi valgem, aga ta kinnitab, et toona oli kõikvõimalikus põllumajanduses kord märksa rohkem majas.

„Siis niideti siiluti ja aeti loomad metsa. Traktor ei tohtinud niidetud aladele isegi tagurdada. Kui agronoom või keegi nägi, siis oli sõda majas ja traktoristile see hektar kirja ei läinud,” rääkis võrumaalane. Tagurdamisjutule viitas ta seepärast, et puhas loogika ütleb: spiraalselt niitev traktorist põrutab töö lõppedes masinaga keskpaigast otse üle niidetud alade.

Keskkonnaamet: kontrollime niitmisviisi kaitsealadel
Keskkonnaameti maahoolduse büroo peaspetsialist Gunnar Sein ütles LõunaLehele alustuseks, et keskkonnasäästlik ja elurikkust säilitav viis on niita rohumaad kas keskelt lahku või servast serva. Kõige parem oleks tema sõnul, kui viimane niidukilaius jääks vähemalt samal päeval üldse niitmata. Selliselt toimetades pääsevad kõrge rohu sisse peitunud väikeloomad turvaliselt uude elupaika ja väheneb risk, et nad ka niiduki terade all hukkuvad.

„Kaitsealadel asuvate poollooduslike koosluste hooldamist korraldab keskkonnaamet ja seal nõutaksegi toetuse saajalt just selliseid niitmisvõtteid,” sõnas Sein. „Seal käime ka pisteliselt kontrollimas, kas hooldaja niidab rohumaad kõige loodushoidlikumal viisil.”

„Paraku moodustavad kaitsealadel asuvad poollooduslikud rohumaad üliväikese osa PRIA rohumaade niitmise toetuse saajatest ja valdavalt ei käi niitmistoetusega kaasas mingisuguseid nõudmisi niitmisviiside kohta,” tõdes ta. „Neil puhkudel tuleb lootma jääda põllumeeste heale tahtele ja mõistmisele, et elurikkus on meie ühine rikkus ja väärt väikest lisaliigutust ka siis, kui keegi seda paberites näpuga järge ajades kontrollimas ei käi.“

PRIA kontrollib vaid, kas töö on tähtajaks tehtud
PRIA meediasuhete juhtivspetsialist Tiia Tamm-Suik täpsustas, et rohumaade niitmise toetust pole olemas ning ilmselt peetakse silmas ühtset pindalatoetust (ÜPT). Toetust makstakse siis, kui talunikul on vähemalt hektar põllumaad ja sellel peab toimuma kas põllumajanduslik tootmine või hooldus (niitmine, hekseldamine, karjatamine). Rohumaa peab olema hooldatud 20. augustiks ja toetus oli mullu 115 eurot hektari kohta.

Mullu taotleti ÜPT-d Kagu-Eestis ca 65 000 hektarile, taotlejaid oli umbes 3100 ja lõviosa taotlusi rahuldati.

Kas toetuse saamise puhul on PRIA reeglistikus ka mingid looduskaitselised piirangud? Kas niitmine siiludena on kohustuslik, soovitatav? Kas või kuivõrd PRIA ise seda kontrollib?

„PRIA-l eraldi reeglistikku ei ole, rakendusasutusena lähtume maaeluministeeriumi poolt kehtestatud õigusaktidest tulenevatest nõuetest,” sõnas Tamm-Suik.

„Selgituseks, et niitmise osas peab PRIA kontrollima, et rohumaa oleks niidetud ja niide peab olema kokku kogutud samaks tähtajaks ehk 20. augustiks. PRIA kohustus on kontrollida nimetatud tegevusi,” lisas ta. „Keskkonnahoiu seisukohast on üks lisatingimus – kui püsirohumaad hooldatakse hekseldamise teel, on see lubatud alates 5. juulist, et säilitada elurikkust ja mitte ohustada erinevate loomade, lindude ja putukate elupaiku.

ÜPT puhul niitmise/hekseldamise meetodit ette ei kirjutada, seda võib teha nii servast serva, keskelt lahku, kui servast ringiratast keskpunkti suunas.”

Ministeeriumi vastava määruse seletuskirjas on PRIA esindaja sõnul öeldud: „Rohumaade niitmine erinevatel aegadel muudab maastiku mosaiikseks ja võimaldab vältida olukorda, kus niitmistähtaja tõttu niidetakse kõik rohumaad samal ajal, mille tulemusena kaovad seal elutsevatel putukatel, lindudel ja loomadel toiduressurss ning elu- ja varjepaigad. Keskkonnahoidlikkuse seisukohalt tuleks rohumaad niita vastavalt taimekasvule, kuid 20. august on niitmise lõpptähtaeg põllumajanduslike otsetoetuste taotlemisel.“

Kodaniku mure osas on Tamm-Suigu sõnul asutuse seisukoht järgnev: „PRIA on maaeluministeeriumi alla kuuluv rakendusasutus, kes lähtub kõigis oma tegevustes maaeluministeeriumi poolt vastu võetud määrustest ning nendes kehtestatud tingimustest ja reeglitest.” Ehk teisisõnu: loodusesõpradel tuleks oma murega ilmselt pöörduda otse Urmas Kruuse juhitava ministeeriumi poole.

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 15/07/2021 10:06:01