President Kersti Kaljulaid, koos PPA juhi ja kaaskonnaga ratastel kagupiiri ääres. Foto: Reelika Riimand/PPA

President Kersti Kaljulaid ning politsei- ja piirivalveameti juht Elmar Vaher matkasid sel nädalal jalgratastel mööda Eesti kagupiiri. LõunaLeht vestles põgusalt presidendiga, kui matkalised olid jõudnud Setomaa vallas asuvasse Helbi külla.

Milline on presidendi ja PPA juhi eesmärk sel piiriäärsel rattamatkal, mis ilmselgelt polnud ette võetud puhtalt spordi huvides?
Ei, kindlasti mitte. Meil on lisaks Elmar Vaherile ka Egert Belitšev (PPA peadirektori asetäitja piirivalve alal – toim) kaasas, vaatasime, mis on saanud sellest meie piiri katselõigust, mida me oleme sealt õppinud, mida teha teisiti juba pikematel hangetel. Ja võib öelda, et see katselõigu tegemine on ennast ära tasunud. Kindlasti mitmedki tehnoloogilised probleemid, mis seal on tekkinud, on leidnud selles uues lõigus, mida praegu ehitatakse – lõppkokkuvõttes vist on hangetega kaetud veidi üle 30 kilomeetri – paremad lahendused. Silmnähtavalt on vahe sees. Seda nägime. Ja vaatasime siin veel ka üle täitsa sellise koha, kus on see nii-öelda vana klassikaline piiririba, nii nagu ta meil on 30 aastat olnud. Oleme vaadanud, kus on kiirem midagi välja ehitada, kus on veel aega ja kuidas see meie droonidega valvamise lõik toimib.

Ma arvan, et see on oluline, et Eesti piirivalve tuleks ka nii PPA juhile endale kui ka minule meelde mitte siis, kui asjad on halvasti ja meil on piiril väga palju probleeme, vaid ka sellel ajal, kui me saame tegelikult rahulikult oma piiri välja ehitada ja tunda ennast võrdlemisi kindlalt.

Kas PPA juht, piirivalvejuht ja vabariigi president ei peaks praegust olukorda – Valgevene ja Leedu piiril – arvestades pigem inspekteerima Eesti lõunapiiril, niivõrd-kuivõrd seal väga piiri on?
Esiteks me muidugi lausa ei saa öelda, et me patrullis oleme, eksole. See kindlasti nii ei ole. Aga ma arvan, et meil on nii Eesti, Läti kui ka Leedu piirivalvel omavahel koostöö tegelikult üha paremini toimiv kogu Euroopa liidu välispiiril ka Frontexi kaudu (Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet – toim). Ja niimoodi tuntakse üksteise piiritööd võrdlemisi hästi ja jagatakse ka teineteisega kogemusi, et kuidas keegi sellele piiri väljaehitamisele on lähenenud. Egert Belitšev oskab tuua palju näiteid, mida on lätlased teinud, mida on leedulased teinud. See infovahetus käib koguaeg.

Ma usun, et tegelikult tähtsam on ju mitte see füüsiline kohalolu piiril, vaid see töö, mida Eesti piiril on aastaid tehtud. Et neid võrgustikke, kes salakaupa või siis ilmselt vajaduse või tellimuse korral ka inimesi üle toimetaksid, nii-öelda vahele võtta ja lõpetada. Meil on siin kaasas ka inimesed, kes seda sõna otseses mõttes põllutööd teevad. Ka nende n-ö jahimehejuttude kuulamise peale on üksjagu aega läinud (president ja tema saatjaskond hilinesid ühte plaanitud vahepeatusse pea kaks tundi – toim). See on ainult jäämäe tipp, kui keegi juba üle tuleb. See töö, mis käib selleks, et seda seltskonda ei oleks, kes seda vahendaks, ka see on üsna oluline ja seda tehakse ka. Nii et traadist on tähtsamaid tänapäeval.

Kas selles Vene piiri lõigus, mis on juba valmis ehitatud, oleks võimalik Leedu-Valgevene piiril praegu toimuv?
Aus vastus on, et loomulikult, kui leidub mingisugune jõud, kes sellisel moel tahab tuua inimesi piirile ja neid siia piirile toob. Et siis ei saa seda mitte kuidagi välistada. Tegelikult, kui juriidiliselt korrektne olla, siis kui nad on üle piiri meie poole peal, isegi kui nad on ka teiselpool tara, aga ikkagi meie maa peal, siis neil on õigus paluda varjupaika, eksole. Ega siis rajatis kui selline tingimata ei lahenda kõiki probleeme. Tööd tuleb teha ikkagi selle nimel, et siia ei satuks ebaseaduslikke piiriületajaid.

Aga paneme selle siiski korraks ka konteksti. Meil on tänavu Eestis kuus ebaseaduslikku piiriületust selles lõigus.

Küsimus riigikaitse kõrgeimale juhile: kui Eestis peaks tekkima Leeduga analoogne olukord, siis kas oleks mõeldav erandkorras piiri kaitsele, olgu siis Vene või Läti suunal, relvastatud kaitseväe ja kaitseliidu üksuste toomine?
Meil on kokkulepitud kord, kuidas saab küsida abi kaitseväelt ja kaitseliitlasi kaasata sisekaitseoperatsioonidesse, ja kui on vajadust, siis on seda ju ka tehtud, ka muudel vähemdramaatilistel põhjustel. Nii et vastavalt sellele korrale kindlasti käitutaks, aga veelkord: tuletan meelde, et hetkel on meil sellel aastal selles lõigus olnud kuus ebaseaduslikku piiriületust. Praegu on olukord ikkagi väga rahulik. Aga see ei tähenda, et ametkonnad omavahel koostööd ei tee. Meil oli siin ka tehnoloogilistest lahendustest juttu, mis on ühel, mis on teisel ja kuidas neid ristkasutatakse ja on võimalik kasutada. Ma detailidesse ei läheks, aga see koostöö on väga hea tegelikult.

Küsimus Kersti Kaljulaidile: kuidas hindate oma võimalusi teha järgmisel aastal samasugune rattaretk, olles ise samal ametikohal?
Mis puudutab samasugust rattaretke, siis me oleme siin vaikselt juba talvisest piiri ääres suusatamisest peale idandanud mõtet, et tegelikult miks mitte pakkuda ka Eesti rahvale võimalust ühel päeval aastas korraldada sellist piki piiri sõitu. Et inimeste jaoks ei oleks see maismaapiir või Eesti-Vene piir selline müstiline olend, millest kõik räägivad, aga mida keegi ei ole näinud. Võiks ka sellist asja teha.

Aga presidendina ... see on see keeruline olukord. Kuna minul ei ole oma erakonda, siis vaatamata sellele, et ma oleksin muidugi nõus jätkama sellel töökohal hea meelega, ei saa ma täna kuidagi öelda, et millisel moel see võiks olla võimalik. Ma olen sama tark kui ilmselt teie, kes olete ka lehest lugenud, et Kaja Kallas hea meelega minu jätkamist toetaks, ka sotsiaaldemokraadid on valmis seda tegema, aga Keskerakonnal ei ole täna seda valmisolekut. Täpselt samapalju oskan ju ka mina öelda selle kohta. Ei midagi enamat ega ka midagi vähemat. Selles mõttes on olukord läbipaistev.

 

Autor: Küsis VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 22/07/2021 10:34:52