Pereisa Ove, kolmeaastane tütar ja nelja-aastane poeg ning pereema Gelly. Gelly Needo käib Võru linnaga kohut tõlketeenuse pärast. Foto: erakogu

Kurdid on pahased Võru linnavalitsuse peale, mis väidetavalt ainsa Eesti omavalitsusena koonerdab viipekeeletõlgi teenuse kinnimaksmisega. Võrulane Gelly Needo käib kodulinnaga kohut, sest tahab teada, mida räägitakse lapsevanemate koosolekutel tema laste teemal – ja ilma, et ta peaks tõlki ise oma taskust kinni maksma.

„Sest nad ei toetanud mind rahaliselt viipekeele teenuse eest,” põhjendas võrulanna Gelly Needo LõunaLehele, miks ta kodulinna vastu kohtusse pöördus. „Kurtidel on õigus seaduse järgi saada tasuta viipekeeleteenust, iga kohalik omavalitsus peaks maksma kurdi eest.”

Beebieast saati kurt Gelly on kahe lasteaialapse ema ja tahab olla kursis sellega, mida räägitakse lasteaia koosolekutel ja arenguvestlustel. Selleks vajab ta aga mõnel korral aastas viipekeeletõlki, vastav teenus maksab 40‒140 eurot. Gelly on korduvalt taotlenud linnavalitsuselt teenuse kompenseerimist. Enda sõnul ta ühel korral kompensatsiooni ka sai, teistel kordadel aga tekkisid takistused.

Võru linnavalitsuse andmetel on naine viipekeele tõlketeenuse sooviga linnavalitsuse poole pöördunud neljal korral ja iga kord on linnavalitsus tõlketeenust ka korraldanud. Linnavalitsus on kahel korral hüvitanud kogu tõlketeenuse kulu, ühel korral pool ja ühel korral keeldunud kompenseerimisest. Otsus tehti linna teatel arvestades nii riiklikke sotsiaaltoetusi puuetega inimestele kui ka pere sissetulekut.

„Saame väita, et Võru linnas puuduvad takistused teenuse kättesaadavusele juhul, kui teenus on ette tellitud,” teatas linna esindaja Marianne Mett EPLile ja LõunaLehele. „Teenuse mahule ja korduste arvule piire seatud ei ole. Teenust on võimalik saada vajaduspõhiselt. Vaidlusküsimuseks on kujunenud hoopis see, kes ja millises mahus peaks maksma viipekeele tõlketeenuse eest.”

Gelly tõdes, et sellest „vajaduspõhisuse” jutust võib aru saada nii, et peret peetakse toetuse saamiseks liiga rikkaks.

„See on ebaõiglane,” leidis ta olukorra kohta, kus pere peab sisuliselt maksma, et saada infot oma lastega seonduva kohta – kuulvatel vanematel ju sellist vajadust pole. „Üle Eesti on probleem number üks Võruga, kes ei toeta üldse.”

Pereema viitas Eesti kurtide liidu esimehe Tiit Papi öeldule. Viimase sõnul on just Võru linn n-ö viimane mohikaanlane, kes keeldub viipekeele tõlketeenuse rahastamisest.

Võru linnavalitsuse teatel ei ole see väide täpne: suurtes linnades on teenus küll tasuta, aga piiratud mahus. Näiteks Saaremaal aga arvestatakse teenuse kompenseerimisel samuti perekonna enda majanduslikku olukorda.

„Kui tahame olla väheke aktiivsed ja ka väheke olla kaasatud, siis pidev tõlketeenuse eest maksmine koormab majanduslikult väga,” selgitas Gelly Needo LõunaLehele, kuidas oma rahakotiga tõlgi palkamine peret mõjutab.

„Siin on ainult kaks teed: kas tõmbuda vaikusesse ja eneseisoleeritusse ehk avaliku elu ja maailma väljalülitamine või aktiivselt kaasa minna, kulutades meeletult oma pere eelarvet sellepärast, et me ei kuule. Kas see on õige tee, kui meie ei saa tavainimestega võrdselt igapäevaelust osa võtta?” nentis ta. „Teiseks, meie ei saa leppida sellega, et teised linnad ja vallad saavad jõudumööda rahastada viipekeele tõlketeenust, nii et see ongi põhimõtteline vaidlus. Meie ei vaja iga päev tõlketeenust, vaid vajame tõlketeenust olulisteks sündmusteks ...”

Kohus andis esimese õiguse linnale
Gelly Needo pöördus enda õiguste kaitseks Tartu halduskohtusse.

„Kaebaja ei nõustunud sellega, et talle on linnavalitsuse korraldusega viipekeele tõlketeenuse kulud hüvitatud vaid osaliselt, ning palus korralduse tühistada teda puudutavas osas, et kohustada Võru linna tõlkekulud täies ulatuses hüvitama,” selgitas kohtu esindaja Annett Kreitsman kaebuse sisu. „Ühtlasi palus kaebaja tunnistada [Võru linnavolikogu sotsiaaltoetuste teemalise 2016. a] määruse põhiseaduse ja Euroopa Liidu õigusega vastuolus olevaks osas, mille kohaselt viipekeele tõlketeenuse osutamisega seonduv on võimalik jätta taotleja kanda. Kaebuses toodi välja, et tegemist on võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumise ja kaebaja diskrimineerimisega ning kulude osaliselt tema kanda jätmine on õigusvastane.”

Linn asus seisukohale, et viipekeeletõlgi teenus ei kuulu selliste sotsiaalteenuste hulka, mille kulude osalist katmist ei võiks sõltuvalt taotleja majanduslikust olukorrast jätta tema enda kanda. Võru linn selgitas kohtule, et ei ole kaebajat diskrimineerinud ja on kaebaja taotlust viipekeele tõlketeenuse eest hüvitise saamiseks menetlenud kooskõlas kehtivate õigusaktidega.

Tartu halduskohus asus sel kevadel tehtud otsuses seisukohale, et vaidlustatud korralduse tühistamiseks puudub alus ning kaebaja tõlkekulude osaline tema enda kanda jätmine on proportsionaalne.

„Riigil ja kohalikul omavalitsusel on kohustus tagada viipekeele tõlketeenuse kasutamise võimalus ja see, et teenus ei jääks saamata, kui inimese majanduslik olukord selle eest tasumist ei võimalda,” vahendas Kreitsman kohtu seisukohti.

Kohtu hinnangul on Võru linn korraldanud viipekeeletõlke vajadusega inimestele tõlketeenuse saamise. Teenuse tellimine käib linnavalitsuse vahendusel ning teenuse eest tasumiseks on võimalik taotleda toetust. Kulude osaline enda kanda jätmine on abinõuna vajalik, et tagada avalike vahendite otstarbekas ja õiglane jaotus ühiskonnas laiemalt.

Kohus tõi ka välja, et Võru linnavalitsus on kaebajale selgitanud, et viipekeeletõlgi vajaduse korral tuleks esmalt pöörduda sooviga linnavalitsuse poole. Praegusel juhul ei tellinud kaebaja tõlget linnavalitsuse vahendusel, vaid pöördus otse teenuseosutaja poole.

Kohus leidis, et Võru linnavalitsus pole rikkunud võrdse kohtlemise põhimõtet ja diskrimineerimiskeeldu ning olukord pole põhiseadusvastane.

Halduskohus jättis seega kaebuse rahuldamata, otsus on aga ringkonnakohtusse edasi kaevatud ja teise astme kohus on selle menetlusse võtnud. Gelly Needo sõnul soovib pere edasi võidelda.

Abilinnapea: kui abivajadus on ilmselge, siis linn aitab
„Ainuüksi fakt, et linn esimeses kohtuastmes õiguse sai, võiks panna mõtlema, kas asi on ikka niisama lihtne, et paha linnavalitsus tahab puudega pereema kiusata,” teatas Võru abilinnapea Sixten Sild. „Ei Gelly Needol ega ühelgi teisel vaegkuuljal ei ole viipekeele tõlkeabi saamata jäänud, kui linnavalitsuse poole on pöördutud. Linnavalitsus on selle tõlke alati korraldanud. Linn ei ole ka piiranud tõlkeabi mahtu mingi tundide arvuga kuus, nagu on mõned teised omavalitsused teinud, sest seadus ütleb, et lähtuma peab abivajadusest, mis võib ju alati olla suurem kui kaks-kolm tundi kuus.”

Võru linnavolikogu kinnitatud korra järgi on see sotsiaalteenus sissetulekust sõltuv ja seepärast käsitletakse seda alati juhtumipõhiselt, rõhutas Sild. Tema sõnul on Needo saanud Võru linna korraldatud viipekeele tõlkeabi korduvalt. Kohtuvaidlus käib juhtumi üle, kus linn kattis kulud 50% ulatuses.

„Iga juhtumi puhul oleme hinnanud taotleja abivajadust ja kui see vajadus on ilmselge, siis on linn seda abi ka osutanud ning teeb seda edaspidigi,” sõnas abilinnapea. „Kuna toetus on sissetulekust sõltuv, siis on linnal otsuste langetamisel iga kord oluline arvestada leibkonna sissetulekuga ja erinevate riiklike toetustega, mida makstakse puuetega inimestele. Esimese astme kohtuotsus näitab vähemalt seda, et Võru linn on käitunud pigem igati seaduste järgi.”

Sild avaldas arvamust, et selles küsimuses suurema selguse saamiseks ongi vaja juhtum kohtus lõpuni vaielda. Tema sõnul soovib ka Võru linnavalitsus selles küsimuses suuremat selgust ega kiusa kedagi taga.

„Peame käituma seaduste järgi ja kui vaja, siis tuleb seadusi muuta,” märkis Võru abilinnapea.

Kommenteerib kurtide liidu juht Tiit Papp:
Saaremaa Puuetega Inimeste Koda, kes korraldab Saaremaal viipekeele tõlketeenust, kuuleb esimest korda suurt uudist, et Saaremaal võib võtta teenuse eest tasu sõltuvalt mahust, hinnast ja teenust vajava leibkonna majanduslikust olukorrast. See ei päde. Viimastel aastatel pole linnaga sõlmitud lepingu kohaselt seatud tõlketeenuse mahule piirangut. Siin tuleb tõdeda, et tõlketeenuse eelarve mahtu on natuke vähendatud, seda tänu SKA Skype kaugtõlketeenuse üleeestilisele rakendamisele, see vähendas survet kohalike omavalitsuste osutatud teenustele.

Tallinnas, Tartus ja Pärnus on küll üleval avalik info tõlketeenuse mahupiirangust kliendile kuus, kuid viimastel aastatel pole olnud vajadust piirata mahupiirangut, tänu SKA Skype kaugtõlketeenusele. Loomulikult tuleb esitada lisatundide taotlus, mis rahuldatakse suhteliselt kiiresti.

Mina korraldan näiteks Tallinnas viipekeele tõlketeenust ja saan sellepärast kummutada Võru linna väidet, et Tallinnas saab klient kasutada kuus 2 tundi, see pole päris täpne. Lastega saab klient kuus 3 tundi, näiteks saab pere kokku 6 tundi kuus. Vajadusel antakse kiiresti taotlusega lisatunde juurde.

Niipalju kui sain äsja infot mõnest KOV-ist, võin tõdeda, et Viljandis ja Tõrvas ei nähta probleeme tagada viipekeele tõlketeenusele rahastust (nad tasuvad arved probleemideta), lihtsalt klient peab oma KOV-i vajadusest teavitama.

Mina ei usu, et Võru linnavalitsus ei saaks viipekeele tõlketeenuse korraldamisega hakkama, saavad küll hästi hakkama. Nad poevad konkreetse seaduselõike taha ja ei soovi lihtsalt toetada või tunnustada kurtide inimese õigust kommunikatsioonile.

Küsisite Põlva ja Valga kohta, siin tuleb tõdeda, et hetkel meile teadaolevalt ei ole Põlvas kurti, seega ei saa öelda, kas selles vallas võimaldatakse tõlketeenust probleemideta. Valgas on küll üks vanapoolne kurt, tema vist pole kunagi andnud teada tõlketeenuse vajadusest, seega meie ei tea, kuidas selles linnas suhtutakse tõlketeenuse vajadusesse ja rahastamisse.

Elvas, Rõngus ja Tõrvas tagatakse viipekeele tõlketeenust maksimaalselt kokkuleppe ulatuses. Sealsed kurdid leiavad, et nad on teenuse kättesaadavusega rahul.
 

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 24/07/2021 09:02:02