Uus kooliaasta läheneb hirmuäratava kiirusega. Küllap panevad ülespoole rühkivad koroonanäitajad, karmid nakatumisprognoosid ja visalt edenev vaktsineerimine ärevalt põksuma enamike lapsevanemate ja ka väga paljude koolinoorte südamed. Kas koolid jäävad ikka sügisel avatuks või ootab taas ees distantsõpe? Kuidas pidada vastu, kui uuesti tuleb kogu kodune elu ümber korraldada? Kuidas hoida laste vaimset tervist ja täita nende hariduslikke lünki? Põhjust muretsemiseks on küll ja veel.

Juuli viimasel nädalal katkestas peaminister Kaja Kallas oma puhkuse ja nentis ilmselget tõsiasja, et vaktsineerimise tasemega ei saa kuidagi rahul olla. Ehk siis tunnistas, et valitsus ei ole hakkama saanud.

Üks suuremaid murepilvi laiub praegu laste kohal. Üha rohkem noori nakatub, aga samas ei ole valdav osa neist ikka veel ühtegi kaitsesüsti saanud. 12-aastaste ja vanemate võimalikult laiaulatuslik vaktsineerimine on võtmetähtsusega küsimus mitte ainult tavapärase õppe juurde naasmise, vaid kogu ühiskonna avatuna hoidmise mõttes. Kui uurida õpilaste vaktsineerimise statistikat, siis esirinnas on Tartu ja nii-öelda vaeslapse rollis maapiirkonnad. See on ka mõistetav, sest suuremates linnades on vaktsineerimist palju hõlpsam läbi viia. Segadust ja teadmatust on nii haridusinimeste kui emade-isade seas. On neid vanemaid, kes on saanud koolist kirja palvega tulla oma lapsega süstima, aga ilmselt veelgi enam on neid, kellega pole ühendust võetud.

Koolijuhid ja omavalitsused on pikalt oodanud riigilt tugevat ja ühtset sõnumit, mis puudutab õpilaste vaktsineerimist, aga veelgi enam on nad oodanud selle korraldamisel praktilist tuge. Kõige selle taustal hämmastab haridus- ja teadusminister Liina Kersna kaua kestnud leigus. Minister ärkas alles juuli viimastel päevadel, kui pahameel vaktsineerimise nigelate numbrite ja infopuuduse pärast päris suureks paisus.

Siinkohal tahan kiita Võru gümnaasiumi direktorit Karmo Kurvitsat, kes bürokraatlikke tõkkeid ja mitmeid eitavaid vastuseid – sealhulgas ka riigi vaktsineerimisjuhilt – trotsides võitles 9. augustiks välja suure vaktsineerimispäeva Võrus. Loodetavasti aitab see tublisti parandada Võrumaa noorte kaitstust nakatumise ja haigestumise vastu.

Läbimurre laste vaktsineerimise osas tuleb saavutada kõikjal Eestis. Samuti tuleb kiiremas korras tasandada piirkondlikke erisusi ja tõsta vaktsineerimise tempot iseäranis seal, kus seni on lapsi tagasihoidlikult süstitud. Vastasel juhul ähvardab meid oht, et septembris käib Tallinna ja Tartu koolides tavapärane õppetöö, aga väiksemates linnades ja maal elavad lapsed peavad jääma koju kaugõppele. Kõige muu kõrval suurendaks see hariduslikku ebavõrdsust. Laste huvihariduse kärpega lööb valitsus niigi just maaomavalitsuste ja maalaste pihta.

Et kõik lapsed saaksid koolis käia, et klassiuksed jääksid neile terveks uueks õppeaastaks lahti, tuleb ühiselt pingutada valitsusel, omavalitsustel, koolidel, meditsiinisüsteemil ja lastevanematel. Ilma viimaste nõusolekuta alaealisi ei süstita. Tunnustan kõiki õpetajaid, kes on end vaktsineerinud. Ja õnneks on valitsus aru saanud ka lasteaiaõpetajate vaktsineerimise tähtsusest.

 

Meie kõigi kätes on, et pandeemia kolmas laine mööduks võimalikult väikeste kannatuste hinnaga. Kordan üle vana tõe – massiline kaitsesüstimine on kõige tõhusam pandeemia alistamise viis.

Üleöö koroona- ja vaktsiinieitajate „kangelaseks“ kerkinud kultuuriminister Anneli Ott töötab praegu vastu kõigile neile õilsatele eesmärkidele. Ootan tänase koalitsiooni liidritelt Kaja Kallaselt ja Jüri Rataselt Anneli Oti korrale kutsumist. Ülipiinlik lugu sõgedat juttu ajava ministriga, kes on kogu valitsusele jala ette pannud, lausa karjub kiire lahenduse järele.

 

Autor: KALVI KÕVA, riigikogu SDE fraktsiooni aseesimees
Viimati muudetud: 05/08/2021 10:02:52