Foto: LLi arhiiv

Läinud nädala keskpaigaga lõppes loodetavasti erakordne kuumus, mis ei jätnud mõju avaldamata kartuli- ja teraviljasaagile, samuti ei anna köögiviljade ega isegi vaarikate saaki mullusega võrrelda. Hooldekodude elanikud turgutasid ennast jäätisega ning aknad hoiti öösiti lahti nii hooldekodudes kui ka turismitaludes.

Üle 20 aasta kartulit kasvatanud Ants Muld Võrumaalt Raistest ütles, et tänavu tuleb kartulisaak tunduvalt väiksem kui varasematel aastatel. „Minu kartulikasvatamise ajal ei ole nii pikka kuumaperioodi veel olnud. Kartul kuumaga kasvada ei taha ja kui sooja on üle 25 kraadi, läheb kartul stressi,” rääkis ta.

Varajase kartuli saak oli mullusest poole väiksem, hilise saaki ei osanud ta juuli viimasel nädalal veel öelda, kuid selle saagi võib vihm veel päästa. Muld ütles, et vihmata jääb hilise kartuli saak olemata, sest kartul hakkab suurust kasvatama juuli lõpust ja teeb seda ka augustis. „Praegu on hilised kartulid vutimuna suurused,” sõnas Muld läinud kuu lõpus.

Ta märkis, et 30 millimeetrit sademeid päästaks saagi, kuid kaks korda 30 millimeetrit oleks kartuli kasvule veelgi parem. „Kui vihma ongi vahepeal tulnud, siis nii, et põllu üks ots saab kastetud, teine mitte. Raistes tuli veidi vihma 12. juulil, kuid lähedal Navil kallas samal ajal kuni 36 millimeetrit,” meenutas ta.

Kartuli hind ilmselt kerkib ning sellist põllumeeste ja toidu narrimist nagu mullu, mil kilohind oli 15 senti, tänavu ei peaks tulema. „Kui tootjana saan kilost 45 senti, kompenseerib see nigela saagi,” ütles Muld.

Ta on ülikuumadel päevadel läinud põllule väga vara, sest siis on jahedam, päeval aga ruumis sorteerinud, puhastanud ja pakkinud kartulit.

Kuumus on jälje jätnud ka teraviljakasvatajale. Ilmar Käär Sõmerpalust on vilja kasvatanud 30 aastat ja talle ei meenu samuti, et varasematel aastatel oleks kuumalaine nii pikalt kestnud.

„Juulis alustasin talinisu võtmist, teri on palju, kuid nad on kuivuse tõttu peenikesed,” ütles ta.

Kääri sõnul tuleb tänavune saak põua tagajärjel mullusest väiksem, eriti suviviljade oma. Suviviljadest on tal maas oder ja kaer. „Enne põuda olnud külm kevad avaldas saagile samuti mõju,” lisas ta.

Kuumal ajal põllul töötamise kohta ütles Käär, et moodsatel kombainidel on jahutussüsteem, tänu sellele on kabiinis sobiv temperatuur.

Vaarikaid nappis
Räpina aianduskooli õppemajandi juht Urmas Roht ütles, et põua tõttu oli vaarikasaak mullusest kolm korda väiksem. „Nii punased kui ka mustad sõstrad annavad hea saagi, eriti saagikad on kultuurmustikad,” rõõmustas ta samas.

Köögiviljade saagikuse kohta lausus Roht, et see jääb põua tõttu pigem tagasihoidlikuks. Tomateid on napilt ja needki lähevad visalt punaseks, kuid kurgid annavad korraliku saagi. „Talveküüslaugud võtsime ära, need olid küll ilusad, sibula kohta on veel vara öelda,” ütles ta.

Õppemajandi juht märkis, et talle ei meenu ükski varasem suvi, kus pea 35-kraadine kuumus oleks ligi paar nädalat järjest kestnud.

Pensionipõlve pidav Karilatsi külavanem Maie Asur Põlvamaalt ei mäleta samuti suve, kus nii pikalt oleks kuum ja kuiv olnud. „Meie kandis on kahe kuu jooksul vaid korra vihma tulnud ja sedagi napilt,” sõnas ta juuli lõpus.

Asuril on õues kaks kaevu, rõngastega ja sügav puurkaev, tänu sellele on vett jagunud ka köögiviljapeenardele. „Porgandid on tänavu peenemad kui varasematel aastatel, punapeeti ja kapsast ei kasvata, kuid kurke on palju,” rääkis Asur. Ta lisas, et istutas aiamaale kolm tomatitaime, kuid viljad lähevad väga visalt punaseks. Vaarikasaak jäi temagi aias nigelaks.

Turismitaludes tunti rõõmu jahedusest
Suhka turismitalu perenaine Merike Raiste-Prutt Haanjast märkis, et mullu suvel oli külastajaid rohkem kui tänavu. „Niisuguse kuumusega on Eestimaa ikka mere poole kaldu, sest mere ääres ei ole sääski ega parme, kuid viimaseid jagub ka Haanjamaa järvede ja tiikide äärde,” sõnas ta.

Suhka talu kunagises aidas, kuhu on ehitatud toad, on kümme kohta ja need olid ka tänavustel ülikuumadel päevadel alaliste külastajate päralt. Söögituba on jahe, sest asub kivihoones.

Vette kastmise võimalus on ka olemas: talu suitsusauna kõrval on tiik ja läheduses veel kaks veesilma.

„Vahepeal, kui kuumus veidi järele andis, tuli ka külastajaid juurde,” ütles perenaine, kelle sõnul on enamik tänavustest külalistest Eestimaalt. Lätist käis Suhkal vaid paar inimest.

„Töötades oli meil oma lätte vesi kogu aeg kõrval,” sõnas Raiste-Prutt.

Põlvamaa Männi talu puhkemajas on 14 kohta. Perenaise Helve Kesvatera sõnul käis neil külalisi ka kuumal ajal piisavalt ning kõik olid Eestimaa elanikud: Narvast, Tallinnast, Pärnust ja mujalt Eestist. „Külalised Pärnust ütlesid, et põgenesid sealse ülerahvastatuse eest,” meenutas ta.

Nii mullu kui ka tänavu on Männi talus puhanud ainult Eestimaa elanikud.

Kesvatera ütles, et maja esimene korrus on neil mõnusalt jahe, sest seinad on maakivist ja põrandal plaadid. Kui külalised ringi sõitma läksid, avas pererahvas tuuletõmbeks kõik aknad, et nende naastes oleks tubades normaalne temperatuur. Akende ette olid juba suve hakul sääsevõrgud pandud.

„Vahepeal tegid parmud küll tuska, sest neid oli palju, kuid kõik suhtusid sellesse mõistvalt,” lausus Männi puhkemaja perenaine.

Hooldekodudes hoiti aknad öösiti lahti

Rõuge hooldekodu juhataja Siiri Kuus ütles, et nad kasutasid kuumal ajal tubades ventilaatoreid. „Need keerutavad õhku ega puhu külma ja kui mõni ventilaator üles ütles, ostsime uue,” sõnas ta. Kuus märkis, et konditsioneeri ei ole hea vanurite ruumi jahutamiseks kasutada, sest puhub peale.

„Hoolealused soovisid ülikuumadel päevadel rohkem juua, ostsime neile maitsevett ja ka jäätist, sest viimane jahutab,” kõneles Kuus.

Ta lisas, et ühelgi hoolealusel ei juhtunud kuumuse tõttu midagi halba, kuid nad said õues olla vaid hommikul vara ja õhtul hilja. Tubade aknad olid öösiti lahti, kuid päeval kinni ja ka kardinad akende ees, et päike ei saaks ruume üle kütta.

Kuus lisas, et kõik, nii hoolealused kui ka töötajad, ootasid ilma jahenemist. „Kõik käisid tihedamini duši all, sest vesi ikka veidi jahutas,” ütles ta.

Laheda sotsiaalkeskus asub kahes majas, Tilsis ja Vana-Koiolas. „Kuumadel päevadel oli keeruline kõigil, kuid saime hakkame,” ütles juhataja Marika Dorbek.

Ta täpsustas, et Tilsi maja, kus teine korrus kippus kuumadel päevadel palavaks minema, jahutati õhksoojuspumbaga. „Öösiti hoidsime aknad lahti, hoolealused said õues olla vaid jahedamatel hetkedel,” sõnas juhataja.

KOMMENTAAR
Peedu Palm, ilmavaatleja Võrumaalt:
Ülipalavaid päevi on ka varasematel suvedel olnud, kuid mitte nii pikalt kui tänavu. Juulis oli kümme päeva järjest, 8. juulist 18. juulini üle 30 kraadi sooja ja kuu lõpus ka mõned päevad. Juunis oli sama kõrge temperatuur neli päeva järjest, alates 21. juunist jaanipäeva lõpuni.

2010. aasta suvi oli ka kuum, valdavalt oli sooja üle 20 kraadi, kuid eriti kuumi päevi oli siis järjest kaks või kolm, peale seda langes temperatuur taas 20 soojakraadi lähedale.

Mullu oli vaid kolm ülisooja päeva juuni lõpus, kus temperatuur tõusis 30 ja enamagi kraadini.
Senini kõige soojem päev oli Eestis 1992. aasta 11. augustil, ligi 36 kraadi.

Olen oma huvist ilmavaatlusi teinud ja üles märkinud 1978. aastast: temperatuuri, tuule suunda ja kiirust, õhurõhku, sademeid ning talvel ka lume paksust.

Ilmavaatlejana ei pea ennast pädevaks ütlema, millest pikad kuumalained Eesti kohale pidama jäid.

 

 

 

Autor: MARI-ANNE LEHT
Viimati muudetud: 05/08/2021 10:37:29