Ottomar Virk

Ehkki Valgevene-Leedu piiril toimuv rändekriis tõenäoliselt Eestit oluliselt ei mõjuta, on ka Maarjamaal võetud kasutusele ettevaatusabinõusid. Siseminister Kristian Jaani sõnul on näiteks suurendatud korrakaitsjate kohalolu lõunapiiril ning kui vaja, saadetaks Eesti-Läti piirile 20 lisapatrulli ja taastataks piirikontroll. Idapiiri lähistel on aga välja valitud koht, kus vajaduse korral ebaseaduslike sisserändajate mass esmase luubi alla võetaks. Politseimajor Ottomar Virk valgustas LõunaLehte selles osas, mis ja kuidas Koidula raudteepiirijaama rajatavas menetluspunktis toimuma hakkaks.

Miks vajab riik sisserände suurenemise korral eraldi vastuvõtupunkti või menetluspunkti? Kas piirikordonitest ei piisa?
Jaa, täpselt. Me oleme valmis selleks, et kui sisserändajate hulk peaks suurenema, siis tõesti jääb jaoskond või piiripunkt natuke väikseks ja me ehitame sellise natuke suurema politseijaoskonna. See on politsei kontrolli all, inimesed on seal kõik kohapeal, sisse-välja ei liigu ja esmased menetlustoimingud tehakse seda.

Millised need esmased menetlustoimingud on, mis ebaseaduslikult sisserännanud inimestele tehakse? Kuhu nad peale toiminguid edasi saadetakse?
Tuvastame inimesed ära, teeme fotod, sõrmejäljed, turvakontroll, kõik selline. Vestleme, uurime, kuidas ja mis põhjusel nad on siia jõudnud, see on peamine.

Sõltub sellest, mis nende eesmärk on. Kui me räägime majanduspõgenikest, siis nemad tõenäoliselt saadetakse tagasi riiki, kust nad on tulnud. Osa peetakse ilmselt kinni. Kelle puhul on täiesti kindel, et nende elu võib olla ohus, kui nad saadetakse tagasi kodumaale ‒ nende kohta algab varjupaigamenetlus.

Kuidas ja mille põhjal valis PPA välja planeeritava vastuvõtupunkti asukoha? Millised olid muud võimalused?
Käisime päris palju Lõuna-Eestis ringi. Vaatasime ka Valga piirkonda ja Võrumaal näiteks oli valikus Krabi kool, mis mõnda aega enam ei tööta. Aga peamine oli see, et Koidulas on meil päris hea taristu olemas. See on juba aiaga piiratud, meil on ehitamist natuke vähem. Koidulas on piisavalt suur territoorium, et saame kõik logistika sinna üles ehitada.

Kui kiiresti oleks PPA tänase seisuga suuteline vastuvõtupunkti tööle panema? Kui suur oleks selle võimekus?
Oleme praegu uuendanud kõik oma plaanid, teinud ja värskendanud lepinguid. Kui nüüd peaks tulema surve piirile, sisseränne suurenema, siis põhimõtteliselt saame menetluspunkti kohe üles panna. See on päevade küsimus.

Oleme esmaseks sihiks võtnud praegu, et 400 inimest 48 tunni jooksul suudaks see punkt läbi lasta (Leedu-Valgevene piiril ongi viimased piiriületajate arvud paarisaja ringis ööpäevas – toim). Aga on olemas reserv ka. Territoorium on päris suur, pea kilomeeter pikk. Saame laieneda veel.

Ja menetluspunkti mõte on see, et kohalik inimene ei näe, ei kuule, ei puutu kokku nende inimestega, keda me menetleme seal.

Milliseid ettevalmistusi tuleb selle punkti töölesaamiseks konkreetses asukohas teha? Tegu vist on hetkel üsna tavalise raudteejaamaga?
Ei ole päris tavaline raudteejaam, piiriraudteejaam ikka. See ongi üks eelis, et territooriumil on juba aiaga perimeeter piiratud. Lisaks see, et raudtee on olemas, põhitrass on olemas. Logistika mõttes on see meile hästi sobiv koht.

Kapitaalseid ehitusi pole vaja teha, teeme suhteliselt ajutised lahendused. Kui on vaja lisaks piirdeaedu, siis paigaldame. Kasutame konteinereid, telke, kõiki selliseid lahendusi, ja olemasolevaid hooneid muidugi ka.

Ja ütlete, et vastuvõtupunkt kohalikke elanikke ei mõjuta üldse?
Jaa, see ongi see mõte. Politsei valvab seda, inimesed tulevad sinna sisse, on ainult seal territooriumil ja kui menetlus saab läbi, siis viiakse kontrollitud transpordiga edasi. Kohalikud ei puutu üldse nendega kokku.

 

Koidulas on peetud ka õppust sisserände korral tegutsemiseks
2019. aasta sügisel toimus Koidula raudteepiiripunktis suurõppus HotSpot2019, kus ligi 400 PPA ametnikku ja koostööpartnerit harjutasid tegutsemist massilise sisserände korral. Õppusel mängiti läbi esmased toimingud välispiirile loodud ajutises vastuvõtupunktis, sh isikute turvakontroll, registreerimine, tuvastamine, vestlus reisiteekonna ja saabumise põhjuste kohta, rahvusvahelise kaitse või tagasisaatmise menetlemine, aga lisaks ka avaliku korra tagamist puudutavad tegevused vastuvõtupunkti alal.

 

 

Autor: Küsis VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 05/08/2021 10:42:23