Metsakooli taha staadionile peaks kerkima hooldekodu majad ning koolimaja ise minema lammutamisele, kuid kõigele teeb takistusi ehitushindade tõus. Foto: LLi arhiiv

Põlva vald sai toetuse Lepatriinu lasteaia energiatõhusaks muutmise ning nn Metsakooli asemele uue väikse koolihoone ehitamise projektidele. Et aga mitmed valla ehitus- ja lammutusprojektid on omavahel ahelana seotud ning ehitushinnad lakke hüpanud, tuli vallavolikogul sel nädalal koguneda otsustama ligi 330 000 euro suuruse lisakohustuse võtmise üle.

Hiljuti said positiivse rahastusotsuse Põlva vallavalitsuse projektid „Põlva Lasteaed Lepatriinu energiatõhusaks” ja „Mitmeotstarbelise õppehoone rajamine”. Riik toetab projekte eesmärgiga luua lasteaias ja koolis ajakohased ja sobivad õpi- ning töötingimused, vahendas LounaLeht.ee.

Lasteaias Lepatriinu soojustatakse projekti raames hoone sokliosa ja välisseinad, vahetatakse aknad ja valgustus ning paigaldatakse päikesepaneelid. Suure energiatarbega hoone rekonstrueeritakse C-energiaklassi hooneks, mille tulemusel väheneb CO2 heitkogus aastas kuni 68,4 tonni. Projekti kogumaksumus on 886 750 eurot, millest toetus on 576 385 eurot.

Põlva Lina 21 kinnistule rajatakse 96-kohaline energiatõhus liginullenergia-õppehoone. Lisaks õppetööle saab seda kasutada nii võistluste kui ka suviste spordilaagrite ajal. Projekti kogumaksumus on 1 308 916 eurot, millest toetus on 612 115,40 eurot.

Projektide elluviimise tähtaeg on 31. detsember 2022.

Vaja on lisaraha
Põlva vallavolikogu kogunes eile – kui LõunaLeht oli juba trükki läinud – erakorralisele istungile arutama valla tänavust teist lisaeelarvet. Eelnõus oli kirjas, et ehitushanke [kahe hooldekodu hoone ehitamiseks Lina tn koolihoone taha staadionile] võitis AS Ehitustrust maksumusega 2 755 680 eurot.

Vastavalt taotluse tingimustele peab objekti maksumus sisaldama ka Lina 21 koolihoone lammutust (160 000 eurot) ja ehitusjärelevalvet (50 000 eurot). Nii on sotsiaal- ja hooldekeskuse rajamise maksumus koos kaasnevate kuludega kokku 2 965 680 eurot.

„Vastuvõetud eelarves olevast maksumusest on puudu 331 587 eurot, mille katmiseks on vaja võtta laenu,” kirjutati eelnõus. „Finantseerimistegevus suureneb 331 587 eurot, seoses laenu vajadusega katta sotsiaal- ja hooldekeskuse ehituse kallinemine.”

Projektid on omavahel seotud
Põlva abivallavanem Martti Rõigas selgitas LõunaLehele, et hooldekodu toetus saadakse n-ö lammutamismeetmest: omavalitsus lammutab ebaefektiivset pinda ja ehitab selle asemele A-klassi energiasäästlikku pinda. Kui vald ehitab hooldekodu, siis tekib kohustus lammutada koolimaja. Kui vald ehitab lammutatava asemele uut koolimaja, siis selle ettevõtmise energiasäästu tagatis on Peri külakeskuse hoone lammutamine. Ehk nii vanade kui noorte projektid on omavahel ahelana seotud ja ehitushindade kallinemine veeretas palli vallavolikogu kätte.

„Praegu ehitushinnad rallivad igal pool, hange läks kallimaks ja sõltub, kuidas volikogu otsustab – kas minnakse edasi või ei minda,” ütles Rõigas päev enne volikogu istungit. „Kui otsustab, et minnakse, siis saab teistele [projektidele] ka otsa vaadata. Kui tuleb otsus, et ei minda, siis pole põhjust ka kooli lammutada.”

Hooldekodu ehitamise toetustaotluses sai vald lähtuda toetuse hetkel kehtinud ehk 2018. aasta ehitushindadest. Kriitikud küsivad siinkohal, miks on projekt kolmeks aastaks venima jäänud. Põlva abivallavanem pole aga selle kriitikaga nõus ning selgitab protsessi kestust asjaajamisega.

„Sellega pole nii, et miski jääb venima,” tõrjus Rõigas. „Nagu eurorahadega asjad ikka käivad: esitame taotluse, siis kolme kuu pärast või veelgi hiljem saad vastuse, et sobib. Siis hakkasime tegema detailplaneeringut, mis on vajalik. Siis tuli majad valmis projekteerida. Nii see aeg läheb. Detailplaneering võtab aasta aega, turul on hinnad tõusnud, aga sul on konstantne arv seal ees. See on kõigi omavalitsuste ühine mure, piirid on ees.”

Rõigas esitles kronoloogiat. Suvel 2019 tuli toetuse otsus, sellest tulenevalt algatati sügisel 2019 detailplaneering, see kehtestati suvel 2020. Seejärel avaldati projekteerimishange, selle valmimisel talvel 2020 esimene ehitushange – mis tühistati kallinemise tõttu.

„Ehk selle kriitika osas saab öelda, et ilma planeeringut algatamata ei saa väga projekteerida ja ilma projektita ei saa ehitada,” tõdes abivallavanem. „Kehtivate seaduste järgi on need kohustuslikud protsessid, mitte venitamine.”

Nagu öeldud, kui vallavolikogu pidas eile hooldekodude ehitamist liiga kulukaks, siis jääks ka Metsakooli maja ilmselt lammutamata. LõunaLeht julgeb aga ennustada, et volikogu – mille koalitsioon on Põlvas üsna ühtne – ei taha sadu tuhandeid eurosid toetusraha käest lasta ning ütles eile pigem „jah”.

Abivallavanem Rõigas ütles, et kui hooldekodud lähevad ehitamisele, siis ilmselt toimub Metsakooli lammutamine tuleval kevadel – ja lammutamishanget pole ka mõtet enne tulevat aastat korraldada.

Mõistagi võib eeldada, et planeeritust kallimaks osutub ka Lepatriinu lasteaia soojustamise ehitustöö.

„Kindlasti. Kõik hinnad on tõusnud,” nentis Rõigas. „Aga Lepatriinuga on nii, et meil pole kohustust hankeid homme tegema hakata. Paljud omavalitsused on asjad hetkel pausi peale pannud. Oodatakse, kuni pakkumine nõudlusele jälle järele jõuab ja ehituse hinnad normaliseeruvad.”

Kommenteerib Põlva vallavolikogu opositsiooni esindaja Igor Taro:
Kindlasti vajavad Põlva valla inimesed nii hooldekodu kui ka korralikku koolihoonet. Probleemid, mis kõnealuse eelnõuga seoses on tõusetunud, ei tulene konkreetsetest objektidest ega rahasummadest.

Valla investeerimistegevuses on näha aastatepikkust järjest süvenevat muret planeerimises ja juhtimises. Ehitusobjektide suurenevad kulud pole sugugi uus teema. Volikogu teeb esialgsed otsused objektide kandmiseks investeeringute kavasse ühtede arvudega, kuid kulude paisumise korral pannakse rahvaesindajad hiljem fakti ette: makske juurde, sest projekti ei saa pooleli jätta. See on sulaselge tagantjärele väljapressimine.

Pean tegelema igapäevaselt ettevõtete konsulteerimisega ja võin ka mitme organisatsiooni nõukogus töötanuna kinnitada, et sellist tööstiili nimetatakse kehvaks majandamiseks, mille eest igal pool mujal saaks tegevjuhtkond sule sappa. Aga siin on süstemaatiline valearvestus muutunud aastate jooksul tööstiiliks. Eelarvesse planeeritakse väiksemad summad, sest nii „mahub” tabelisse rohkem objekte. Hiljem on keeruline aru saada, miks mingid objektid heidetakse kõrvale, kuid teiste objektide puhul pole mingit küsimust tekitada 300 000 ‒ 500 000 lisa.

Kui kaasavas eelarves lastakse rahval üksteisega võistelda kuni 50 000 pärast, siis kümme korda ja veelgi suuremate summade pealt kaob läbipaistev otsustamine ja rahva arvamus kedagi ei huvita. See oli asja majanduslik pool.

Lisaks lonkas teist jalga nende objektidega ka kogukonna kaasamine arutelufaasis. Pärast valjuhäälseid proteste kutsus vallavalitsus lõpuks kokku infokoosoleku, mille sisuks jäi juba otsustatud plaan ette kanda. Miks keegi ei küsi päris algusest peale, millist lahendust inimesed ise sooviksid? Siis jääksid paljud tülid ja arusaamatused üldse ära. Põlva vallas on kõikjal väga aktiivsed kogukonnad – nii linnas kui maal –, kes soovivad arengus kaasa rääkida ja on seda väärt, et nende käest küsitaks.

Mis konkreetses küsimuses otsustamisse puutub, siis saadetud eelnõu seletuskiri oli sedavõrd napp ja tekitas nii palju küsimusi, et kõigepealt oleks tarvis vallavalitsuse selgitused ära kuulata. Ma ei hääletaks kunagi lihtsalt kiusu pärast vallavalitsuse ettepanekute vastu, vaid siis, kui eelnõu sisust tulenevalt muudmoodi pole võimalik. Kuna ka teistel volikogu liikmetel on tekkinud küsimusi nende objektide maksumuste ja summade kohta, siis tuleb eelnõu esitajad ära kuulata. Olen alati andnud vallavalitsusele võimaluse ennast parandada ja selgitada, sest volikogu liikme eesmärk pole mitte vallajuhile kaikaid kodaratesse loopida, vaid suunata parima lahenduse poole.

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 06/08/2021 09:07:47