Tartu maakohtu Võru kohtumajas jäeti samal päeval vangimajja saatmata kaks eakaaslast, kes olid katseajal narkootikume tarvitanud, aga teatasid, et tahaksid vabadusse jääda ja tööd teha.

Võru kohtumajas oli suvel arutusel Tartu vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esinduse erakorraline ettekanne 30-aastasele Jannele mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks. Jannet oli tänavu märtsis karistatud suures koguses narkootikumide ebaseadusliku käitlemise eest, talle määrati ühe aasta ja kolme kuu pikkune tingimisi vangistus sama pika katseajaga. Muu hulgas pidi naine vältima katseajal narkootikumide tarvitamist, käima korrapäraselt kriminaalhooldaja juures ja muu hulgas tõendama proovidega, et ta pole uimasteid tarvitanud.

Kuid kriminaalhooldaja teatas kohtule, et Janne oli mitmel korral jätnud kohale ilmumata ja lisaks oli ta nii märtsis, aprillis kui mais pruukinud narkootikume: tema uriinist leiti amfetamiini ja metamfetamiini jälgi.

Naine tunnistas, et märtsi lõpus tarvitas ta viimast korda teadlikult narkootikume. Teiste kordade kohta oli tal leidlik selgitus.

„20. aprillil võis Janne organismis olla narkootilisi aineid, sest kui ta oli kaine autojuht, võis sõber panna oma kohvisse amfetamiini, kohvid võisid segamini minna ja Janne võis ekslikult võtta lonksu sõbra kohvist,” refereeris kohus tema seletuskirja. „Kuna sõber teadis, et Janne ei tohi narkootikume tarvitada, ei tarvitanud sõber narkootikume Janne nähes, kuid võis lisada amfetamiini oma kohvisse.”

22. mai juhtumi kohta teatas naine, et tema organismis võis olla narkootilisi aineid, sest ta oli eelneval õhtul väljas ja tarvitas koos võõraste inimestega alkoholi. Ringi käinud alkoholipudelis võis olla narkootikum, kuid Janne ei tarvitanud narkootikume teadlikult.

Kriminaalhooldaja leidis, et naine on korduvalt katseaja nõudeid rikkunud ja tuleks reaalselt vangi saata.

Trahvide maksmiseks salongi tööle
Kohtule ütles Janne, et soovib edaspidi kindlasti käitumiskontrolli nõudeid täita ja katseaja edukalt läbida. Naine rääkis, et ta registreeris haritud juuksurina mais osaühingu ning asus juunis sellel alal tööle, muu hulgas selleks, et trahve maksta. Ta ütles, et kahetseb oma tegevust, ei ole viimasel ajal isegi alkoholi tarvitanud, tema elu on hakanud paremaks muutuma, kuid vanglasse minek nulliks selle ära.

Janne avaldas tänu oma toetavale perele, ütles, et on püüdnud muuta oma mõttemaailma, hoidnud end tegevuses ja muu hulgas paljud suhted kui ohtlikud ära lõpetanud. Naine registreeris end ka programmi „Kainem ja tervem Eesti”, võib vajadusel pöörduda ka psühhiaatri poole ja alluda narkosõltuvusvastasele ravile.

Kohus leidis, et naisel on tõepoolest motivatsiooni katseaega edaspidi senisest paremini läbida ja et näiteks kriminaalhooldaja juurde minemata jätmised johtusid hooletusest. Samas leidis kohus, et väidetav kaks korda kogemata narkootikumide tarbimine pole „vähimalgi määral usutav”.

Lõppkokkuvõttes suunas kohus Janne psühhiaatri juurde ning jättis ta sedakorda vangi saatmata.

Remont ei lasknud ravile minna
Jannega samal päeval seisis Võru kohtumaja Põlva esinduses kohtu ees 29-aastane Raivo. Tedagi soovis kriminaalhooldaja katseajal uimastite tarvitamise eest reaalselt vangi saata.

Mullu novembris mõistis kohus Raivo süüdi suure koguse narkootikumide grupiviisilises ebaseaduslikus käitlemises ja narkootikumide alaealistele korduvas edasiandmises. Talle määrati neli aastat vangistust, millest kohe ärakandmisele kuulus šokivangistusena kuus kuud. Ülejäänud karistus määrati tingimisi viieaastase katseajaga. Ka Raivole määrati kohustus hoida narkootikumidest kaarega eemale.

Kriminaalhooldaja aga tuvastas, et mees tarvitas märtsis korra ja mais kaks korda uimasteid. Kahel esimesel korral koostas ametnik talle kirjalikud hoiatused. Pärast teist vahelejäämist avaldas mees soovi minna Viljandi haigla sõltuvus- ja rehabilitatsiooniosakonda ravile. Samas tunnistas ta, et on haiglasse küll helistanud, aga tal pole koduste remonditööde tõttu olnud aega püsivalt ravil olla.

„Kuuekuuline šokivangistus, kriminaalhooldus, narkootikumide tarvitamise keeld ega kirjalikud hoiatused pole Raivo käitumist ja tõekspidamisi muutnud ning ta jätkab narkootikumide tarvitamist,” leidis kriminaalhooldaja. „Seaduserikkumised on toime pandud käitumiskontrolli alguses lühikese aja jooksul. Kuna keelatud ainete tarvitamisega kaasneb aktiivne suhtlemine narkootikumide müüjate ja vahendajatega, on väga tõenäoline, et Raivo levitab ja müüb ka ise narkootikume edasi.”

Raivo selgitas kohtuistungil, et võttis Viljandi haiglaga ühendust ja haigla on nõus võtma teda statsionaarsele ravile. Mees tunnistas, et tal on nõrk iseloom ja ta ei suuda valede inimestega suheldes „ei” öelda, kuid lubas püüda end parandada.

„Ta pole seni ravile läinud, sest talumajal oli vaja korsten lammutada ja uued vundamendid teha,” märkis kohus mehe selgituste kohta.

Raivo tunnistas, et tarvitas pärast vanglast vabanemist peol kahel korral amfetamiini, kuid ta eitas narkootikumide (LSD ja amfetamiin, teise prooviga leiti vaid viimast) tarvitamist maikuu teisel poolel. Ta väitis, et ilmselt sattusid uimastid tema kehasse joomise käigus kellegi teise joogist.

Ka Põlva kohtunik ei uskunud pikaajalise narkootikumide tarvitaja sellist ebaveenvat selgitust.

Kohus hindas, et mehe motivatsioon end muuta on „kõikuv”, kuid talle tuleb anda võimalus haiglas narkosõltuvuse vastu abi saada. Nii jäeti ka Raivo vanglasse saatmata, kuid pandi talle kohustus ilmuda kümne päeva jooksul Viljandisse narkoravile.

 

 

 

 

Autor: LÕUNALEHT
Viimati muudetud: 12/08/2021 10:14:52