Foto: Simmo Saar

Eesti Endiste Metsavendade Liit ja Murtud Rukkilille Ühing avasid pühapäeval tähistatud Rukkilille päeva raames Võrumaal Eesti Kodu mälestuskompleksis mälestussamba Eesti metsavendadele ja nende toetajatele ning mälestuspingid, millega mälestatakse Mõnistes võidelnud metsavendi.

Avamistseremoonial võtsid lisaks endiste metsavendade liidu esimehele Heiki Magnusele ja Murtud Rukkilille Ühingu esimehele Enno Uibole sõna riigikogu liige Urmas Reinsalu, Valga vallavanem Monika Rogenbaum, Rõuge vallavanem Rein Loik, Eesti Mälu Instituudi juhatuse liige Martin Andreller ja Valga sõjamuuseumi juhataja major Meelis Kivi.

Enno Uibo sõnul on Rõuge vallas Mõnistes asuv endise talutare asukohale rajatud Eesti kodu mälestuskompleks metsavendade mälestussamba jaoks sümboolselt sobilik koht, sest nii kodudest küüditatuid kui metsa võitlema läinuid ühendas soov jõuda tagasi koju. „Mälestuskompleksis saavad koju tulla nii elavad kui ka hingekesed, kelle asukohta ei teata,” ütles Uibo.

Eesti metsavendadele ja nende toetajatele pühendatud mälestussammas on loodud metsavend Hugo Sturmi 1946. aastal valminud puidust skulptuuri suurendatud koopiana, kujutades kolme metsavenda, kes hoiavad kätel lillepärga, ja sini-must-valget rahvuslippu kandvat naist.

Tänavune Rukkilille päev, mida traditsiooniliselt tähistatakse Eesti kodu mälestuskompleksis Mõnistes, kuulus sel aastal XIII Valga militaarajaloo festivali programmi.

Mälestuskompleks „Eesti kodu” avati 2006. aasta juunis avati Võrumaal Mõniste vallas Hüti külas kunagise Mäekonnu talu asukohal. Kompleks on pühendatud kõikidele eesti kodudele, mis said kannatada sõjakeerises, ja inimestele, kes küüditamistega aeti eemale perekonnast ja kodumaast. Mälestusmärk kujutab endast kivist laotud seina, milles on aken, selle ees kõrgele ulatuv korsten ja paljastuv ahi. Nii sümboliseerib see ahervaret, milleks muutusid paljud eesti kodud pärast Teist maailmasõda ja suurküüditamisi. „Eesti kodu” peaks panema meid mõtlema, et kodu vajab kaitset ja samas andma ka lootust tulevikule, kodu kestvusele.

2007. aasta augustis avati seina kõrval vanast hiietammest tehtud peremeest kujutav puuskulptuur, mis sümboliseerib peremehe tagasitulekut Siberist. Kuju on pühendatud inimestele, kes tulid tagasi kodumaale peale pikki võõral maal oldud aastaid.

2019. aasta augustis avati Eesti kodu mälestuskompleksi lähistel kaks uut objekti. Üks neist on mälestusmärk „Vabaduse karje”, mis kujutab endast meie rahva kangelast Kalevipoega, kes meile omase visadusega lükkab laiali ajaloolised vaevaväravad, astudes välja okupatsioonide põrgust. Koopa külgseintel olevatel tahvlitel on kuritegelike okupatsioonirežiimide kuriteod numbrite keeles.
 

 

Autor: LÕUNALEHT
Viimati muudetud: 26/08/2021 09:50:48