Foto: Pixabay

Kohus saatis aastateks vangi kaks inimest, kes kolm aastat tagasi kägistasid surnuks 32-aastase naise, põletasid laipa bensiiniga ja viskasid siis jõkke – nii et alles järgmisel aastal leiti Kagu-Eestis jõe äärest õnnetu ohvri luud.

Tartu maakohus tunnistas läinud nädalal 39-aastase Aleksandri ja 29-aastase Sintija süüdi inimese tapmises. Kohus mõistis mõlemale süüdistatavale toimepandud teo eest karistuseks üheksa aastat vangistust.

Aleksandrile mõistetud karistust suurendas kohus talle varem mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ehk lisas ühe aasta vangistust. Seega tuleb Aleksandril liitkaristusena kanda kümme aastat vangistust.

Sintijale mõistis kohus lisakaristusena Eesti Vabariigist välja saatmise ning Eestisse sissesõidu keelu kümneks aastaks. Lisakaristus kohaldatakse pärast vangistuse ärakandmist.

Lisaks tuleb mõlemal süüdimõistetul tasuda riigi tuludesse menetluskulud: Aleksandril ligi 3300 eurot ja Sintijal 2900 eurot.

„Süüdistuse kohaselt panid Aleksandr ja Sintija 2018. aastal koos toime tahtliku tapmise, kui toimetasid ohvri – 1987. aastal sündinud naise – autoga metsa, kus Aleksandr ohvrit kägistas, kuni elutunnused puudusid,” vahendas maakohtu pressiesindaja Annett Kreitsman. „Seejärel valasid Aleksandr ja Sintija ohvri bensiiniga üle ning süütasid surnukeha, et varjata tapmist ja muuta isiku tuvastamine võimatuks. Surnukeha põletamise järel viskasid nad tapetu jõkke.”

Ohvri luustikuosad leiti alles järgmise aasta 26. aprillil Mustjõe äärest. Aga juhtunu uurimiseks kuulus Valga politseinikel veel ligi aasta – nende jõupingutused lõppesid kurjategijate vahistamisega aprilli algul 2020.

Juba 2019. aasta alguses asusid Valga politseinikud uurima ajutiselt piirilinnas elanud 31-aastase lätlanna kadumist. Uurijatel oli kahtlus, et naine on viidud Valga linnast välja kusagile metsa ja seal tapetud.

„Politseiuurijad alustasid kahtluste kontrollimiseks, väidetava surnukeha ja oletatavate kurjategijate leidmiseks ning arvatava kuriteo üksikasjade täpsemaks selgitamiseks kriminaalmenetluse, mille käigus koguti kõikvõimalikku infot, vaadati üle turvakaamerate salvestisi ning teostati hulk menetlustoiminguid,“ rääkis mullu Kagu jaoskonna juhtivuurija Tiit Melts.

Ta lisas, et alguses uskumatuna tundunud uurimisversioon sai aga järjest rohkem kinnitust, mida enam kogunes uurijatel teavet, ning 2019. aasta aprillis leidsidki politseiuurijaid pärast mitmekordseid otsinguid Valgamaalt Mustjõe luhalt üksikuid inimese luustiku osi ning sealt lähedusest põõsastikust ka ülejäänud skeleti koos pealuuga. „Loodus oli lühikese ajaga teinud oma töö ning surnukehast olid alles jäänud vaid paljad luud, millest osa olid ilmselt juba ka loomad laiali vedanud,“ kirjeldas juhtivuurija.

„DNA ekspertiis kinnitas politseinike kahtlusi: luhalt leitud skelett kuulus tõepoolest kadunuks jäänud lätlasest naisterahvale,“ tõdes Melts. Ta nentis, et inimskeleti leidmise juures mängis järjepideva uurimise kõrval olulist rolli ka kohalike uurijate oskus loodust lugeda ning sellega arvestada. Veidi hiljem jäänuks inimsäilmed rohetavas võsastikus suure tõenäosusega märkamata.

Kui ekspertiisi tulemus oli laekunud, jätkasid politseinikud aktiivset uurimistööd ning sättisid kogutud teavet justkui pusletükke oma kohale. Aasta jagu kestnud uurimine ning tõendite kogumine päädis 9. aprillil 2020, kui Valgas peeti kinni toona 38-aastane peamine tapmises kahtlustatav ehk Aleksandr. Päev hiljem peeti kinni tema kaasosaline.

„Alles hiljem taipasime, et samal päeval, kui pidasime kinni teise kahtlustatava, oli ohvri sünnipäev ja ta oleks sellel päeval saanud 33-aastaseks,“ nentis Melts kurba kokkusattumust.

Lõuna ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Toomas Liiva ütles mullu aprillis, et uurijatele oli see Lõuna-Eesti viimaste aastate üks keerukaimaid tapmisjuhtumeid. Jäljed viisid Lätti ja nii tuli politseil koostööd teha ka lõunanaabrite korrakaitsjatega.

„Uurimise käigus kogutud tõenditest nähtub, et kahtlustatavad ja ohver olid omavahel tuttavad ning esialgsetel andmetel viis tapmiseni kunagi varem nende vahel olnud konflikt. Ükskõik millisele konfliktile ei ole aga õigustatud vastata niivõrd jõhkra teoga,” tõdes Liiva.

 

 

Autor: JANAR KOTKAS
Viimati muudetud: 26/08/2021 10:11:08