Põlva gümnaasium. Foto: LL arhiiv

Tuleval nädalal algab koolides järjekordne õppeaasta – sedakorda juba kolmas, mida mõjutab COVID-19 viiruse pandeemia. Kagu-Eesti koolijuhid lähevad algavale õppeaastale vastu lootusrikkalt ning tänu haridus- ja teadusministeeriumi äsja jagatud selgetele juhistele ka üsna informeeritult.

„Ootused on suured!” vastas Põlva gümnaasiumi direktor Alo Savi LõunaLehe küsimusele, millised on koolijuhi ootused algavale õppeaastale. „Kõige rohkem ootan seda, et 12. klass saaks võimalikult palju koolis käia. Nüüd 12. klassi mineval õpilasel on seljataga kaks koroona-aastat ehk päris rahulikult ja korralikult sai ta koolis käia ainult 10. klassi alguses. Loodan väga, et see õppeaasta läheb teisiti ning 12. klass saab koolis käimisest täit rõõmu tunda. Laias plaanis ootan, et Eesti haridus läheks edasi ajapõhiselt õppelt (tähtis on õppida täpselt õppetunni jagu – mitte rohkem ega vähem) rohkem sisupõhisele õppele (tähtis on omandada mingi teadmine või oskus). Kaugõppeaeg on näidanud ja tõestanud selle võimalikkust.”

Põlva gümnaasiumis kasutatakse viiruse leviku tõkestamiseks Savi sõnul klassikalisi meetmeid: kätepesu ja desinfitseerimine, maskikandmise soovitus. Valdav osa õpetajatest on tema sõnul vaktsineeritud ja kool on pidevalt valmis kaugõppeks.

Haridus- ja teadusministeerium (HTM) on teadupärast töötanud välja juhised, mille kohaselt saadetakse suuremad õpilasrühmad distantsõppele vaid viimases hädas. Kui aga õppurid on mingil põhjusel siiski sunnitud koju jääma, siis võimaldab Põlva gümnaasium neil õppetööga tegeleda ka distantsilt.

Savi tunnistas, et temal puudub info selle kohta, kui suur hulk õpilastest on koroonaviiruse vastu vaktsineeritud.

Friedebert Tuglase nimelise Ahja kooli direktor Pirjo Pall ütles, et kool kavatseb algaval õppeaastal hoida karget meelt, järgida HTMi ja terviseameti soovitusi ning keskenduda oma põhitegevusele, mis on teadupärast õppe- ja kasvatustegevus.

„Kuna olen alles värske koolijuht, siis minu suurim lootus on oma kooliperega tuttavaks saada ja luua edukas koostöö,” sõnas Pall oma ootuste kohta. „Ma loodan, et uus õppeaasta tuleb õpilastele, õpetajatele ja kogu kooliperele teadmisterohke, arendav, positiivsete sündmuste rikas ning stressivabam kui eelmised kaks õppeaastat.”

Ahja kooli värske juht märkis, et soovitusi viirusega toimetulekuks jagati läinud nädalal toimunud veebikohtumisel, kus osalesid lisaks HTMi töötajatele haigekassa esindaja ja teiste viiruse leviku tõkestamisega tegelevate ja sellesse panustavate asutuste inimesed.

„Infot oli palju, info oli kasulik ja mitmekülgne,” kiitis Pirjo Pall. „Kavatseme lähtuda antud soovitustest õhutamisel ja hajutamisel ning tegevustest juhul, kui kooli töötajatest või õpilastest on keegi nakatunud, ventilatsiooni reguleerimisel, pistelisel testimisel ning kordadesse muudatuste lisamisel.”

Ilmar Kesselmannil algab Parksepa keskkooli direktorina 30. õppeaasta.

„Ainuke ootus on see, et kool saaks toimida laste jaoks normaalselt,” sõnas ta algavale kooliaastale vastu vaadates. „Et lapsed on koolis, õpetajad on koolis ja töö toimub koolis. Ekraani taga töötamine on muidugi võimalus, aga ütleksin, et paljud kaotavad sellest – nii sotsiaalses mõttes kui selles mõttes, et mida koolist on võimalik kätte saada. On muidugi selliseid lapsi, kes saavad ekraani taga töötamisega ideaalselt hakkama, aga paljudele on ikka väga oluline, et nad saaksid koolis olla.”

Ettevalmistustest märkis Kesselmann eeskätt seda, et terve suve on koolis käinud – ja käib siiamaani – „meeletu ventilatsioonisüsteemi uuendamine”. Tänu sellele loodetakse ruumid saada puhtamaks ja koroonavabamaks. Muidugi on tulnud rinda pista igipõlise õpetajate leidmise küsimusega.

Desovahendeid, maske ja teisi ennetusvahendeid on Parksepa kooli direktori sõnul juba kevadest piisavalt ja kindlasti saab neid juurde muretsetud, kui vajadust on.

Haridus- ja teadusministeeriumi juhiseid koolidele 2021/22. õppeaasta sügisel:
* Üldharidus- ja kutsekoolides korraldavad alates õppeaasta algusest vaktsineerimist kooliõed.
Lisaks õpilastele saab vaktsineerida ka personali ja vajaduse korral ka teisi kogukonnaliikmeid. Koolis toimub alaealiste vaktsineerimine ainult vanema nõusolekul.
* Haridus- ja noorteasutuste täielikult vaktsineerimata töötajad peavad korra nädalas tegema antigeenikiirtesti. Testi ei pea tegema töötaja, kes esitab tööandjale tõendi koroona läbipõdemise kohta viimase kuue kuu jooksul, mitte vanema kui 72 tundi tagasi saadud PCR-testi tulemuse või mitte enam kui 48 tundi tagasi saadud antigeenikiirtesti tulemuse juhul, kui see on tehtud tervishoiuteenuse osutaja juures.
* Täielikult vaktsineeritud töötajad ja õppijad ei pea COVID-19 haige lähikontaktsena karantiini jääma. Lihtsustatud karantiinikord kehtib ainult haridusasutuses aset leidnud lähikontakti korral.
12−18-aastased ja 2021/2022. õppeaastal 19-aastaseks saavad vaktsineerimata õpilased peavad tegema esmalt kiirtesti ja mitte varem kui 72-tunnise vahega PCR-testi. Kui lähikontakt COVID-19 viiruse kandjaga toimus lasteaias või üldhariduskoolis, ei pea haigustunnusteta lasteaialapsed ja kuni 12-aastased õpilased jääma karantiini ega end ka testima.
* Ruumides toimuvatel üritustel soovitame hajutamiseks jälgida, et ruumi täitumus ei oleks üle 50%. Kui osalejatel ei ole võimalik distantsi hoida, tuleks kanda maski.
* Kui klassis või rühmas on õppijaid, kes peavad olema karantiinis, jätkub ülejäänutel kontaktõpe. Kui võimalik, võib karantiinis olevatele tervetele õpilastele pakkuda võimalust osaleda õppetöös näiteks koolis toimuva õppe ülekandmise teel või iseseisvaid õpiülesandeid andes. Kontaktõppe piiramist viiruse leviku tõkestamiseks tuleb üldjuhul vältida.
* Soovitame erilist tähelepanu pöörata nii õppijate kui kolleegide vaimsele tervisele. 1. septembrist tegutseb koolipsühholoogide nõuandeliin kõigile laste ja noortega töötavatele inimestele, lapsevanematele, õppijatele ja lastele − 1226.

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 26/08/2021 10:13:27