Räpina kirik, pildistatud kogudusele kuuluva hooldekodu lähistelt. Foto: LL arhiiv

Kuigi Võru linn on piirkonna suurimaid keskusi, saab naaberlinn Põlva vähemalt ühes valdkonnas kiidelda suurema edukusega. Sealse luteri koguduse hingekirjas on pea viis korda enam inimesi ning tulu teeniti näiteks mullu kaheksa korda rohkem. Aga samas näitas hoopis Räpina kogudus mullu kõigist teistest Kagu-Eesti luterlikest hingehoiuasutustest suurimat n-ö käivet. Pastorite sõnul on aga sissetulekuarvud paraku ilusad vaid paberil.

Päevaleht ja Levila on pannud kirja, millised on Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) koguduste tulud, kulud ja ka muud andmed. Näiteks on uuritud, kui palju inimesi võttis mullu koguduses keskmiselt jumalateenistusest osa, kui palju on sel liikmeid ning kui palju toimus kirikus ristimisi, ärasaatmisi ja laulatusi.

Huvitavaim on aga andmestikus koguduste bilanss ehk tulude ja kulude osa. Näiteks saame teada, et EELK Roosa Jakobi kogudus Võrumaal suutis mullu teenida vaid 1700 eurot ning raha kulus koguduse tegemisteks 1200 euro ringis.

Koguduse õpetaja Mait Mölderi sõnul moodustavad kiriku kogu tulu paarikümne koguduseliikme annetused, vahendas Levila. Väike lisakopikas laekub vallalt.

Kust kogudused raha saavad ja millele kulutavad?
Korjanduskarpi ja koguduse annetusarvele laekuv raha annab enamasti siiski kokku küllaltki väikse summa – vähemalt meie kandis, kus erinevalt pealinnast eriti ei leidu tuntud suurärimehi, kes kodukirikut toetada tahaksid.

Merili Kalm on teinud Tallinna tehnikaülikoolis 2015. aastal bakalaureusetöö EELK koguduste rahastamise ja majandusliku toimetuleku teemal. Seal on loetletud järgnevaid sissetulekuallikaid: liikmete annetused, talitlustelt saadud annetused, riigi või omavalitsuse toetused mälestiste hooldamiseks või remondiks, riigi tegevustoetus, ruumide rent.

Levila uuringust selgub, et viimase nelja aasta jooksul on riik maksumaksja rahakotist toetanud kirikuid ca 15 miljoni euroga. EELK vara väärtus on ligi 19 miljonit eurot ja poolega sellest majandab aktiivselt kiriku kinnisvarafirma Kiriku Varahalduse OÜ, mis toodab kirikuvalitsusele igal aastal sadu tuhandeid eurosid kasumit. Ülejäänuga majandavad kogudused ise – ja näiteks Põlva kohta on kuluaarides veidi liialdatult öeldud, et pool sealsest kesklinnast on iidsetest aegadest kiriku oma.

Mäletatavasti vallandas Põlvas viimase tõsisema skandaali maadevahetus koguduse ja valla vahel: vald vajas haldushoone jaoks kesklinnas krunti ning andis vastu korralikku metsamaad.

Koguduste suurim väljaminek on töötajate palgad. Kalmu andmetel moodustavad suure osa kogukuludest ka elektri- ja kommunaalkulud, side- ja kantseleikulud ning halduskulud.

Kui palju raha nad siis koguvad?
Kagu-Eestis on 18 EELK kogudust, ainsa omavalitsusena pole luteri kirikut õigeusu poole kalduvas Setomaa vallas.

Kui vaadata koguduste hingekirju, siis on väikseim juba mainitud Roosa Jakobi kogudus: 59 inimest, kellest ligikaudu kümnendik on jumalateenistustel kohal. Helme Maarja kogudusel on aga lausa 4300 liiget.

Kui vaadata rahanumbreid, siis näeme, et nende järgi võiks meie kandist olla jõukaim Räpina Miikaeli kogudus. 1500 liikmega kirikukogudus teenis mullu ligi 383 000 eurot. Tõsi küll, ka kulutas 329 000.

Räpina kirikuõpetaja Urmas Nagel on pikemal haiguspuhkusel, aga tema hääl kõlab reipalt ja selgitus on kohe varnast võtta.

„See on väga lihtne – meile kuulub Eestis ainsa kogudusena hooldekodu,” sõnas Nagel. „Meie rahaline osa jaguneb kaheks: väike osa on koguduse oma ja teine hooldekodu oma. Hooldekodu kohatasud teevad meie eelarve kenaks. Kogudusele pole sellest väga suurt kasu peale selle, et meie maja on juba 27 aastat saanud sellist väärikat rakendust. Koguduse osa on tagasihoidlik ja kui meil hooldekodu poleks, siis oleks ka eelarve suhteliselt kesine.”

Nageli sõnul on hooldekodus praegu 36 elanikku ning ka hooldekodu väljaminekud on märkimisväärsed – eeskätt ligi 15 töötaja palgad.

Kirikuõpetaja vajab lisaks hingetoidule ka ihulist toitu. On märgitud, et maapiirkondades pastorid koguduse palgast üldjuhul ära ei ela – enamasti on neil 540-eurone miinimumpalk. LõunaLeht ei hakka palga suurust küsima, aga kas Räpina kirikuõpetaja elab ainuüksi pastori töötasust ära?

„Ma olen ikka püüdnud seda teha ja nagu ka saab,” hindas Urmas Nagel. „Samas Räpina – ja ka Põlva – kogudused pole ka just kõige väiksemad Eestis, vaid isegi sinna ettepoole natuke. Ja tegelikult on mul viimased poolteist aastat olnud ka üks lisatöö.”

Kirikuküla Põlva
Põlva Püha Neitsi Maarja koguduse hingekirjas on 2650 inimest. Mullu kogunes koguduse bilanssi 220 000 eurot tulu ja 183 000 eurot kulu. Loo alguses võrdluseks toodud Võru Katariina koguduses on 576 inimest, tulu kogunes mullu 27 000 ja kulu 22 000 euro ringis.

„Eks siin peab ikka vaatama neid kulunumbreid ka,” tõdes Põlva kirikuõpetaja Toomas Nigola. „Suur osa rahast on selline, mis tuleb ühtpidi sisse ja läheb teistpidi kohe välja ka. Ehk siis on seotud projektitegevustega. Ennekõike põhivärk on meil kiriku katusekonstruktsioonide rekonstrueerimine, millele saime omandireformi reservkapitalist – kui ma nüüd õigesti ütlesin seda nime – toetust. Kirikuhoone putitamine on meil põhiasi, mille peale need suured summad kuluvad.”

Nigola nentis, et mis puutub kiriku näiliselt suurde sissetulekusse, siis pole Põlva annetajad sugugi tingimata teiste koguduste omadest märksa heldemad. Kuigi viimati praostkonna sinodil selgus, et siinkandis keskmisest heldemad küll.

Üks Põlva koguduse sissetulekuid on põllumaa rent. Nigola sõnul kuulub Maarja kogudusele „mõni hektar Põlva kandis” ja kui umbkaudu 100 eurot hektari eest aasta peale ära jagada, siis ega mingisugust hirmsuurt lisatulu see just ei anna.

Samas on aga Põlva kogudus kuuldavasti oma piirkonnas kaunis mõjukas kinnisvaraomanik. Räägitakse, et kirikule kuulub lausa pool Põlva kesklinnast – ja seega peaks kogudus ju rendipindade pealt kaunis korralikku raha teenima?

Nigola tõi tausta selgitades välja Põlva ajalugu, mis selle väite esimest osa kenasti kinnitab, teist aga mitte tingimata. Enne teist maailmasõda oli Põlva suuresti kirikuküla: kirikumõisa maa, karjamaad ja mõned majakesed selle ümber. Pärast raudtee valmimist hakkas Põlva tasapisi arenema ja sai nõukogude ajal lõpuks ka linnaks. Kesklinna osa ongi endine kirikumõisa karjamaa ja keskväljaku ümber on tõesti mitu krunti, mis kuuluvad kogudusele.

„Aga reaalsus on ikkagi see, et ega siin mingit tohutut arendajate huvi hetkel näha ei ole,” nentis pastor Nigola. „Seal on ilusad muruplatsid ja mõnede kohalike elanike aiamaad on mitme krundi peal, mille eest me ei küsi neilt muidugi sentigi, las nad harivad ja toimetavad vaikselt. Ütleme niimoodi, et potentsiaali on kõvasti, aga sellist, mis raha sisse tooks ... pigem me maksame lihtsalt maamaksu.”

Kogudusele teenib küll raha Põlva vallale hoonestusõigusega antud keskväljakualune krunt. Sealt saadav 6000 eurot aastas kulub samuti kirikuhoone putitamise peale ära. Kogudus on leppinud kinnisvarafirmaga kokku, et too püüaks teha turundustööd ning leida tühjalt seisvatele kruntidele hoonestusõiguse huvilisi, aga seni pole see ettevõtmine väga edukaks osutunud.

Pank maksab 1994. aasta renti
Veel kuulub kogudusele leerimaja kiriku kõrval, seal rentnikke on. Ja kirsina tordil keskväljaku kõrval asuv omaaegne pastoraadihoone, kus toimetavad kiriku oma Jakobi kool ning juba ammustest aegadest ka praegune Swedbank. Kuid pank pole kirikule sisuliselt kunagi renti maksnud ega tee seda ka veel hea mitu aastat. Põhjuseks üks omaaegne nutikas tehing.

„Kui kogudus 1990ndatel selle maja tagasi sai, tehti tollase Hoiupangaga selline laenuleping, et nemad finantseerisid maja renoveerimist ehk andsid kogudusele selleks laenu – ja laenu tagasimakse käis nende ruumide üüri arvelt,” selgitas Toomas Nigola. „Aga see leping tehti tollal niimoodi, et üürisumma jäi kogu perioodi vältel samaks. Ega see 1994. aasta üürisumma praegu just väga konkurentsivõimeline ole ... Ei olnud omal ajal kiriku poolel selliseid majandusinimesi, kes oleks läbi napsanud selle, et ajad muutuvad.”

Kui kirikul tekkis vajadus ka maja ümbritsev asfaldiaukude meri tänavakivide vastu välja vahetada, pikenes leping pangaga veelgi. Kogudus peaks pangaruumide eest saama renti kasseerida 2024. aastal.

„Nii et potentsiaali on kõvasti, aga reaalselt sissetulekut väga pole,” võttis Põlva koguduse õpetaja Nigola kiriku kinnisvara- ja majandusasjad kokku. „Mis tuleb, läheb teistpidi samasse kinnisvarasse tagasi. Vanade majade korrashoidmine on ikka päris suur luksus.”

EELK Kagu-Eesti kogudused arvudes aastal 2020

Kanepi Jaani kogudus
Liikmeid 1800, keskmiselt võttis jumalateenistusest osa 13
Ristiti 5, maeti 24
Tulud 21 364, kulud 16 287 eurot

Põlva Püha Neitsi Maarja kogudus
Liikmeid 2650, jumalateenistustel keskmiselt 29
Ristiti 4, maeti 70, laulatati 5
Tulud 220 337, kulud 182 944 eurot

Mehikoorma kogudus
Liikmeid 76, jumalateenistustel keskmiselt 6
Maeti 7
Tulud 3113, kulud 2549 eurot

Räpina Miikaeli kogudus
Liikmeid 1500, jumalateenistustel keskmiselt 30
Ristiti 8, maeti 37, laulatati 3, abielusid registreeriti 2
Tulud 382 557, kulud 328 858 eurot

Helme Maarja kogudus
Liikmeid 4300, jumalateenistustel keskmiselt 10
Ristiti 2, maeti 54, laulatati 1, abielusid registreeriti 1
Tulud 40 791, kulud 38 711 eurot

Taagepera Jaani kogudus
Liikmeid 415, jumalateenistustel keskmiselt 11
Ristiti 5, maeti 2
Tulud 8400, kulud 7395 eurot

Otepää Maarja kogudus
Liikmeid 523, jumalateenistustel keskmiselt 15
Ristiti 6, maeti 60, laulatati 6, abielusid registreeriti 5
Tulud 24 199, kulud 8613 eurot

Sangaste Püha Andrease kogudus
Liikmeid 2220, jumalateenistustel keskmiselt 22
Ristiti 6, maeti 34
Tulud 34 996, kulud 85 342 eurot

Hargla kogudus
Liikmeid 200, jumalateenistustel keskmiselt 7
Ristiti 2, maeti 3
Tulud 19 191, kulud 11 804 eurot

Karula kogudus
Liikmeid 480, jumalateenistustel keskmiselt u 20
Ristiti 17, maeti 66, laulatati 2
Tulud 41 506, kulud 44 970 eurot

Laatre Püha Laurentsiuse kogudus
Liikmeid 1500, jumalateenistustel keskmiselt 22
Ristiti 4, maeti 18
Tulud 110 869, kulud 51 627 eurot

Valga Peetri-Luke kogudus
Liikmeid 370, jumalateenistustel keskmiselt 23
Ristiti 6, maeti 40, laulatati 1
Tulud 57 006, kulud 55 475 eurot

Urvaste Püha Urbanuse kogudus
Liikmeid 1700, jumalateenistustel keskmiselt 23
Ristiti 24, maeti 71, laulatati 7, abielusid registreeriti 7
Tulud 86 145, kulud 76 010 eurot

Roosa Jakobi kogudus
Liikmeid 59, jumalateenistustel keskmiselt 5
Maeti 3
Tulud 1712, kulud 1190 eurot

Rõuge Maarja kogudus
Liikmeid 2500, jumalateenistustel keskmiselt 12
Ristiti 22, maeti 27, laulatati 5, abielusid registreeriti 5
Tulud 156 336, kulud 40 296 eurot

Pindi kogudus
Liikmeid 700, jumalateenistustel keskmiselt 15
Ristiti 19, maeti 35, laulatati 2
Tulud 47 908, kulud 49 927 eurot

Vastseliina Katariina kogudus
Liikmeid 2000, jumalateenistustel keskmiselt 10
Ristiti 7, maeti 28, laulatati 3, abielusid registreeriti 1
Tulud 39 221, kulud 57 128 eurot

Võru Katariina kogudus
Liikmeid 576, jumalateenistustel keskmiselt 23
Ristiti 7, maeti 2, laulatati 1
Tulud 27 176, kulud 21 795 eurot

Allikad: EELK, Levila

 

 

 

 

 

 

 

 

Autor: VIDRIK VÕSOBERG
Viimati muudetud: 03/09/2021 16:17:00