Ilmad muutuvad jahedamaks – kütteperioodi algus on juba käega katsutav ja mitmel pool alanudki. Selleks, et kodu saaks ohutult soojaks köetud, tuleb veenduda küttesüsteemide korrasolekus.

Küttehooaeg läheneb, nii mõnigi on oma esimesed kütmised juba ära teinud. Küttesüsteemide hooldamisel võib jälgida kahte käitumismustrit: ühed on harjunud hooldama oma küttesüsteeme koheselt peale kütteperioodi lõppu, teised aga vahetult enne uue algust. Tuleohutuse seaduse kohaselt peab kortermajade ja ridaelamute küttesüsteeme korra aastas puhastama kutseline korstnapühkija, kes väljastab tehtud tööde kohta akti. Eramajades võib korstent pühkida ka ise, kuid kord viie aasta jooksul peab süsteemid kindlasti üle vaatama kutseline korstnapühkija. Koduseid kütteseadmeid tasub aeg-ajalt näidata ka pottsepale, kes oskab vajadusel parandustöid teha ja ahjude, pliitide ning kaminate ohutuse osas nõu anda.

Tänavu 1. märtsist sisestavad pottsepad ja korstnapühkijad kõik küttesüsteemidega tehtud tööd küttesüsteemide portaali. „Seega on nüüd kõik korstnapühkimise aktid digitaalsel kujul kättesaadavad ja ei pea muretsema, et paberakt ära kaob,“ sõnas päästeameti ohutusjärelevalve osakonna ekspert Georg Kalde.

Akti süsteemi kandmiseks on vajalik sisestada töö tellija andmed – teenuseosutaja vajab selle jaoks tellija nime ja isikukoodi. Keskkonnast leiab maakondade kaupa kõik kutsetunnistusega korstnapühkijad, pottsepad ja nende kontaktid, mis välistab võimaluse sattuda „soss-sepa“ otsa. „Nüüd jääb märk maha igast osutatud teenusest, mis aitab omakorda kindlustada teenuse kvaliteeti,“ lisab Kalde.

Lisaks küttesüsteemi korrasolekule tuleb veenduda ka suitsu- ja vingugaasianduri olemasolus ja nende seisukorras. Andureid tuleb testida kord kuus vajutades test-nuppu, lisaks puhastada anduri avasid. Kui nupuvajutusele helisignaali ei järgne või see ei ole piisavalt tugev ja selge, tuleb kontrollida, kas piisab patarei vahetamisest või anduri eluiga on lõppenud (märge viimasest anduril). Väärib ka meeldetuletamist, et riigikogu kiitis heaks seadusemuudatuse, mille kohaselt muutub vingugaasiandur kohustuslikuks igas kodus, kus on ahi, puuküttepliit või kamin. Vingugaasiandur tuleb paigaldada esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 1. jaanuaril 2022.

Mullu toimus 120 tulekahju kütteseadme rikkest või valest kasutamisest, tahma süttimisest suitsulõõris või korstnas, nende põlengute tagajärjel hukkus kolm inimest.

 

 

Autor: PÄÄSTEAMET
Viimati muudetud: 09/09/2021 09:42:58