Gleeri ja Toomas Paur koduaia ääres. Foto: erakogu

Kõik pole kuld, mis hiilgab. Viiskümmend aastat kestnud abielus peab aga paljugi säravat, imetlusväärset ning helget olema küll.

11. septembril jõuavad kuldpulmadeni mitmekülgselt tegusad ja mõtte-erksad lõunaeestlased Toomas ja Gleeri Paur.

Gleeri ja Toomas Pauri abielu kogemustest on teistel mõndagi õppida. Läksin neile külla Tartumaal Kambja vallas Soinaste külas asuvasse kodusse. Kaunis kodu ja imeline lilleaed, tiik ja seal ujuvad viis tuttparti ning üks india jooksupart, eelmiste vaimne ema. Kanaaias jookseb 20 kana.

„Munadega meil probleeme pole,” naerab Gleeri.

„Kõige rohkem on siin imekaunis aias Gleeri fantaasia ja töökuse vilju,” lausub Toomas.

„17 aastat oleme seda aeda rajanud selliseks, nagu ta hetkel on,” räägib Gleeri. „Kui krundi ostsime siia, siis olid kännud ainult püsti, hirmsat vaeva oleme näinud,” toetab Toomas.

Hubases toas ootavad hea lõhnaga kohv ja perenaise tehtud maitsvad pirukad. Gleeri on selle peale kindel käsi, räägib Toomas.

Pilk peatub maalil, kus kujutatud teineteisesse sügavalt kiindunud paari.

Toonane Eesti Põllumajanduse Akadeemia agronoomia teaduskonna üliõpilane Toomas ja väljaõppinud maaler Gleeri kohtusid Tartus raudteelaste klubis toimunud tantsupeol. Vastastikune sümpaatia tekkis kiiresti. Baškiirias sündinud ja kasvanud Gleerile oli ema soovitanud abielluda tubli ja ausa eesti mehega. Toomasel oli varem olnud sõbratare, kellegagi ta aga sügavamat suhet polnud loonud.

Pauride abielu registreeriti Võrus 11. septembril 1971. Pulmad peeti Võrumaal Loosi külas Lättemäe talu aias, kuhu Toomase vend Tõnu lasi ehitada uhke kilehoone 150 külalisele. Hubase peopaiga ja kõik muu seonduva pakkusid välja Toomase vanem vend Tõnu ja tema abikaasa Viive.

„Olime ja oleme tänaseni nendele tänulikud, et nii uhke pulmapeo meile korraldasid. Olime kaks armastajat, kellel polnud midagi erilist, taskus puhus tuul,” naerab Toomas.

Algul elasid Toomas ja Gleeri Tartus Vasara 25 tänava ühiselamus, seda kuni Toomase EPA lõpetamiseni 1975. „Mina olen alati oma kodu tahtnud,” tõdeb Gleeri.

Esimene päris oma kodu said Paurid, kui ostsid vana talumaja Paide rajoonis Koigis. Suure taluhoone, kus elamise otsas olid laut ja küün heinte jaoks. Maal kasvanud Toomas ja Gleeri pidasid iseenesestmõistetavaks, et mõnedki toidu- ja muud saadused tulevad omast käest ja kõva tööga.

Peeti lehma ja tosinat lammast. Gleeri sai edukalt hakkama mesilaste pidamisega. Kogemused omandas ta emalt, kes harrastas mesindust Baškiirias.

Teise kodu rajasid Toomas ja Gleeri Põlva rajooni Maaritsasse. Ehitati maja, kus oma toa said kõik lapsed: pojad Jaanus ja Meelis ning pesamunast tütar Kristiina. Majapidamise juurde kuulus kõva loomapidamine: lüpsilehm ja mullikas, sigu oli korraga sada ning kanu 50. Joodi oma lehmalt lüpstud piima. Headeks sõpradeks ja tublideks majavalvuriteks olid perel kaukaasia lambakoerad. Aias kasvas ligi 70 marjapõõsast.

Tänases kodus Soinastes elavad Toomas ja Gleeri 17ndat aastat.

Toomas Paur ei saanud enda sõnul tunda ausat ja õiget isa kasvatust. Nii otsustas ta end kogu hingest pühendada poegade Jaanuse ja Meelise mehisteks meesteks kasvatamisele.

Kogemused olid enda käest võtta. Poisieas ja noore mehena harrastas Toomas nimekate treenerite juhendamisel nii maadlust kui ka tõstesporti. Nii hakkas ta treenima ka oma poegi, samuti teisi piirkonna noori. Jaanus ja Meelis osutasid tublideks maadlejateks, saavutasid üle-eestilistel võistlustel auhinnalisi kohti. Jaanus paistis silma ka jõutõstmises ja Meelis klassikalises tõstmises. Mõlemad olid edukad ka rammumeeste võistlustel, mida pereisa Toomas korraldanud Põlvamaal Kiirusmäel ja teisteski Eestimaa paikades.

Tänaseks on spordihuvi läinud edasi järgmisele põlvkonnale. Jaanuse poeg Kaspar on andekas jalgpallur meeskonnas Nõmme Kalju. Tervislikest ja sportlikest eluviisidest peab lugu ka Jaanuse ja Inga tütar, üliõpilane Kirke-Liis. Meelise seitsmeaastane poeg Remo võistleb noore poisina BMX-jalgrattaspordis. Meelise ja Kerli tütar Meribel tegeleb ujumise ja tantsuga.

Toomase ja Gleeri tütar Kristiina õppis kümme aastat balletti, mis kindlustas graatsilise kehahoiaku, sihikindluse ja tõsise kultuurihuvi. Tema viieaastane poeg Gervin on usin jalgpallur. Vanaisa Toomas on poisile õpetanud ka malemängu.

Toomas töötas aastakümneid põllumajanduses, kus tõusis tippjuhiks ning jõudis edukalt läbi lüüa poliitikas. Hobi korras on ta olnud spordiürituste läbi viija, peojuht ja pulmavanem, kirjutanud palju meediasse, olnud reporteriks-saatejuhiks Marta raadios (tänane Kaguraadio – toim) ja teisteski raadiojaamades. Mõned aastad õppis ta Tartu ülikoolis ajakirjandust ja psühholoogiat, lõpueksamid jäid seal küll tegemata.

Gleeri oli aastaid töökas ja võimekas põllumajandusspetsialist. Tema hobideks on lisaks aiandusele ka küpsetamine ning käsitöö.

„Tööd peab tegema mõnuga ja elust ikka positiivset otsima. Tähtis on, et sinu ümber oleks mõistvad ja armastavad lähedased, sugulased, sõbrad ja tuttavad. Meil on heade inimestega vedanud,” ütlevad Gleeri ja Toomas Paur.

Kuldpulmi on tähistatud juba 1600. aastast. Üheks selle traditsiooniga seotud kombeks on, et kuldpaar tantsib keskel aeglast tantsu ja külalised moodustavad nende ümber ringi, kus seisavad, küünlad käes. Võimalik, et seda tava järgivad väikeses pereringis peetud peol ka Toomas ja Gleeri Paur.
 

 

Autor: JAAN-IVO LUUKAS
Viimati muudetud: 09/09/2021 09:57:27