Valimiskast. Foto: Pixabay

Nii mõnigi tuntum ja ka vähem tuntud Kagu-Eesti inimene kandideerib valimistel mõnes valimisliidus või suisa teise erakonna nimekirjas, kuigi tema koduvallas on valimisteks esitatud ka ametliku kodupartei esindus. Kõige rohkem on n-ö ülejooksikuid Reformierakonna ridadest.

Kõigil valimistel kandideerib kodanikke, kes mingil põhjusel on otsustanud mitte liituda selle erakonna nimekirjaga, mille liikmed nad on. Mõnikord on põhjus lihtne: kodupartei ei olegi konkreetses linnas või vallas oma nimekirja välja pannud.

Mingil määral on arusaadav seegi, kui omavalitsuses on erinevatest huvirühmadest moodustunud valimisliit ning parteilane otsustab koduerakonna nimekirja eirates sellega liituda. Kõige segasem on aga lugu siis, kui näiteks Reformierakonda kuuluv kodanik läheb valimistele hoopis Keskerakonna nimekirjas. Milliseid vaateid ta sellisel juhul esindab?

Õhtuleht otsis välja kõik sellised olukorrad, kus erakond oli kohalikus omavalitsuses oma nimekirjaga väljas, aga keegi parteiliikmetest oli end üles seadnud mõnes teises nimekirjas. Kokku tuli selliseid isikuid välja 244. Kõige rohkem oli neid Isamaa ridades: 69 inimest.

Kui vaadata Kagu-Eesti kolme maakonna kandidaate, siis tuleb selliseid ülejooksikuid välja 15. Näiteks Otepää isamaalasest vallavanem Jaanus Barkala ja valla kultuurispetsialist Valdur Sepp kandideerivad valimisliidus Ühinenud Kogukonnad. Samas nimekirjas kandideerib Otepääl ka põline reformierakondlane Aivar Nigol. Nii Isamaa kui Reformierakonna nimekiri on valimistel Otepääl üles seatud.

Ekrelased Jaan Rüüberg ja Riina Sabalisk kandideerivad Võru vallavolikokku valimisliidus Ühise Valla Eest. Võru vallas on sealjuures EKRE nimekiri üleval.

Võru vallas on veel terve hulk reformierakondlasi, kes kandideerivad valimisliidus: Ivar Traagel, Liis Tillmann, Margus Peterson ja Rein Kraak.

Eriti huvitav on aga see, et reformierakondlasest spordimees Anti Saarepuu ja perekodus töötav reformikas Kristel Külaots kandideerivad vastavalt Võru ja Põlva vallas hoopis Eesti Keskerakonna nimekirjas. Ehk ‒ konkreetselt oma kodupartei nimekirja vastu.

Vanasti oleks selliseid inimesi nimetatud reeturiteks ja neid oleks oodanud koduerakonnast välja viskamine. Tänapäeval on aga parteid leebemad.

LõunaLeht tõi Reformierakonna esindajale Kajar Kasele ette nii Nigoli, Külaotsa kui Saarepuu juhtumid ja tõiga, et Kagu-Eestis on üheksa reformikat, kes on läinud valimisliidu või teise partei nimekirjas kandideerima.

Milline on Reformierakonna ametlik suhtumine sellistesse inimestesse ja poliitika selliste inimeste puhul? Kas neid võivad oodata partei poolt mingid sanktsioonid – näiteks nimekirjast kustutamine?

„Erakonna vaates on meie huvi olla tugeva nimekirjaga esindatud võimalikult paljude kohalike omavalitsuste volikogude valimistel,” sõnas Kase. „Samas on otsus, kuidas on kõige targem valimistele minna, kohaliku piirkonna enda teha, sest kohalikud tunnetavad paremini, kuidas on meie huvid ja poliitika kõige paremini esindatud, kas oma nimekirjaga või valimisliidus. Küsisin meie peasekretärilt, tema sõnul nendes Lõuna-Eesti juhtudes meile üllatust ei ole.”

Kase sõnas, et aeg-ajalt tuleb ikka ette inimesi, kes otsustavad seada isiklikud huvid ettepoole meeskonna huvidest ja tegutseda kohaliku piirkonna otsusele vastupidiselt.

„Siis võib asi tõesti lõppeda sellega, et kohalik piirkond teeb erakonna juhatusele ettepaneku inimene või inimesed erakonnast välja arvata, nagu näiteks läks Narvas linnapeaks hakanud Ants Liimetsaga,” märkis Kajar Kase.

 

Autor: LÕUNALEHT
Viimati muudetud: 23/09/2021 09:45:40