Põlvasse Aasa tänavale kerkib uus kortermaja, kus korterid maksavad 100 000 euro ringis. Foto: Annika Suik

Hiljuti avaldas üks kohaliku kinnisvaraturuga kursis olev mees sotsiaalmeediagrupis naljana teate: „Müüa 3-toaline korter Põlvas või vahetada väiksema aleviku vastu Ida-Virumaal.” Põhjuseks tõik, et linnas napib müüdavaid ja üüritavaid kortereid ning hinnad on kaunis kõrged. Põlvas käib üle mitmekümne aasta ka uue kortermaja ehitus. Kas see tähendab, et Põlva ning ülejäänud Lõuna-Eesti kinnisvaraturgu ootab helge tulevik?

Kinnisvarakuulutustest tuleb välja, et kui veel mõni aasta tagasi sai korteri Põlvas 15 000 euro eest, siis praegu tuleb välja käia 40 000 eurot või isegi üle selle. Ehk hind on lühikese ajaga enam kui kahekordistunud. Uued korterid Põlvasse Aasa tänavale rajatavas ja Eesti esimeses ristkihtpalkmajas maksavad 100 000 euro ringis. Võrdluseks, Kohtla-Järvel saab korteri hinnaga alla 10 000 euro, aga selline hinnatase on Lõuna-Eestis ka Valgas.

Praegu on hinnad Lõuna-Eestis tõesti aegade kõrgeimad, aga see ei tähenda seda, et tehinguid vähem toimuks, tunnistas Arco Vara vanemmaakler Ragne Teos. Tema sõnul pole hindade kohta paraku veel võimalik öelda, kas on tipp käes või ei, sest me ei tea, mida tulevik toob.

„Kindlasti peab olema selleks valmis, et hinnad veel tõusevad, kuid mingil hetkel peab see tõus ka lõppema – see ei saa igavikuliselt kesta,” lisas ta.

Teos ütles, et uus kortermaja Põlvas pole ainuke, peagi hakatakse sinna veel ehitama. „Põlvas otsitakse üürikortereid tikutulega taga ja isiklikult olen paljudele investeerijatele soovitanud just Põlvasse omale korter soetada, et see seal välja üürida,” lausus Teos.

Üldjuhul on Põlvas pikaajalised ja kohusetundlikud üürnikud, sest neil, kel pole oma kodu võimalik osta, on uut üürikodu keeruline leida.

Kas Lõuna-Eesti kinnisvaraturul on tipp käes? Kommenteerib Pindi Kinnisvara lõunaregiooni juht Lauri Kook:
Põlvas ja Võrus on märgatav korterite hinnakasvu trend olnud viimased kaks aastat: 2018. aastal oli Põlva maakonnas korteri keskmine müügihind 240 €/m², 2021. aasta esimesel poolaastal aga 372 €/m² ‒ ehk tõus on märgatav. Sellegipoolest ei ole Põlva puhul tegemist ebahariliku fenomeniga, kuna ruutmeetri hind on tõusnud alates 2009. aastast enamikus asukohtades Eestis. On küll erandeid, nagu näiteks Narva, Kohtla-Järve, Jõhvi ja Lõuna-Eesti poolt Valga, kus tehingu keskmine ruutmeetrihind ei ole siiani jõudnud buumiaegsele (2007. aasta) tasemele. Aga Nii Võru, Põlva kui ka Tartu on buumiaegse hinnatipu juba ületanud ehk saavutatud on kõigi aegade kõrgeim ruutmeetrihind.

Aga nagu alati, nii ka nüüd on vara müüjate ootused müügihinnale optimistlikumad kui tegelik hilisem tehingu hind ja seda mõjutab juba pakkumise hind. Paraku tuleb tunnistada, et see on alati nii ning pakkumise ja tehingu hinna vahe käriseb suuremaks, kui tekib lühiajaline nõudluse kasv (nagu 2021 pandeemia piirangute lõpetamise järel).

Seda, kas hinnad veel tõusevad või on tipp käes, on väga keeruline öelda ja ilmselt seda ei oska tegelikult keegi öelda, see oleks puhas ennustamine. Selle aasta teises pooles on pigem olnud märgata stabiliseerumist.

Positiivne on see, et märgata on olnud tõmbekeskustes elavate klientide huvi kasvu just maakodude vastu, erilist tehingumahu muutust ei ole märgata olnud, kuid huvi siiski on. Otsitakse aga vara, millel oleks rohkem lisandväärtusi, nagu suur ja looduslik kinnistu, veekoguäärsed kinnistud ning kinnistud, kuhu oleks võimalik ja lubatud rajada veel hooneid.
 

 

Autor: TARMO SAAR
Viimati muudetud: 23/09/2021 10:03:52