Foto on illustreeriv. Foto: Pixabay

Tartu maakohus saatis reaalselt vangi mehe, kes jootis alaealistele Vana Tallinnat ja pipraviina ning rikkus katseaja nõudeid ehk eelistas kriminaalhooldaja külastamisele joomist.

47-aastane kagueestlane Erki on varem korduvalt kohtulikult karistada saanud. Viimaseid kordi oli tal kohtu ees seista 2017. aastal. Toona sai ta karistada selle eest, et oli kortermaja trepikojas naabrit kaks korda rusikaga vastu lõuga löönud ja lisaks aidanud kahel kaaslasel üht meest metsa „vestlusele” viia – seda nimetatakse vabaduse võtmiseks seadusliku aluseta. Erkit karistati tingimisi vangistusega.

Mullu detsembris aga oli Erkil taas kohtumajja asja – sedakorda sõna otseses mõttes viina pärast.

Sama aasta veebruaris oli mees pakkunud Põlvas Aasa tänaval asuvas pubis kahele alaealisele Vana Tallinna likööri ja pipraviina. Noored võtsid pakutu vastu ja seega süüdistati Erkit alaealiste kallutamises alkoholi tarvitamisele.

Kohut mõisteti mehe üle kokkuleppemenetluse korras. Karistuseks määrati neljakuuline vangistus pooleteise aasta pikkuse katseajaga. Katseaja käigus pidi mees alluma kriminaalhooldaja kontrollile ehk elama kindlas kohas, käima end kriminaalhooldusosakonnas registreerimas ja andma üldse ametnikule oma tegemistest aru.

Sel kuul ehk kümmekond kuud peale tingimisi vangistuse määramist arutas kohus Tartu vangla kriminaalhooldusosakonna Põlva esinduse erakorralist ettekannet Erkile määratud karistuse täitmisele pööramiseks.

Tervis viis haiglasse
Kriminaahooldaja ettekandest saame teada, et Erki viilis kriminaalhooldusest algusest peale. 5. jaanuaril jättis ta kriminaahooldusosakonda minemata ja ka ei teatanud, et ta ei tule. Ametnik leppis mehega telefonitsi kokku kohtumise 7. jaanuaril – aga ka siis mees kohale ei tulnud. Ta ei tulnud ka kirjaliku kutse peale 13. jaanuaril. Pärast viimast korda kurtis mees ametnikule telefonitsi terviseprobleeme. Mees pidi kriminaalhooldajale teada andma, mida ütleb ta perearst ja mida näitavad COVID-testi tulemused. Siiski ei kostnud ametnikuni taas mehest kippu ega kõppu.

25. jaanuaril ütles Erki kriminaalhooldajale telefonitsi, et ta on haiglas ravil ja lubas peale kojusaamist helistada.

Veebruari algul ilmus mees vahelduseks ametniku juurde viksilt kohale, aga sai esimese kirjaliku hoiatuse.

Nädal hiljem ei jõudnud mees taas end meldima ja teatas taas terviseprobleemidest. 26. veebruaril pidas kriminaalhooldaja mehega maha järjekordse telefonikõne.

„Seejärel teatas Erki kriminaalhooldusametnikule telefonitsi, et tal pole võimalik terviseprobleemide tõttu kriminaalhooldusosakonda ilmuda, kuid kuna taustal kostis hõikeid, nõude klirinat ja joobes inimeste kõnet, ei lubanud kriminaalhooldusametnik enam vastuvõtuaega muuta ning kohustas Erkit ilmuma kriminaalhooldusosakonda. Selle peale ütles Erki, et tal pole võimalik kohale tulla, sest ta on tarvitanud alkoholi,” märgiti ettekandes.

Raskused kriminaalhooldaja juurde jõudmisel jäid püsima. Muuhulgas saatis Erki kord ametnikule justkui põhjenduseks SMSi: „Pean tunnistama, et olen täiesti katki...” Nii leidiski kriminaalhooldaja, et kui kolme kuu jooksul pole mehest asja saanud, siis tuleb ta karistuseks reaalselt vangi saata.

„Vahepeal läheb käest ära”
Kuidas selgitas mees oma tegemisi ja tegematajätmisi kohtule? Mõned väljavõtted kohtuotsusest.

* Erki ei ilmunud kriminaalhooldusametniku määratud aegadel kriminaalhooldusosakonda, sest oli koroona tipphetk, Erki ema, õde ja õelaps põdesid selle haiguse läbi ning Erki elas pidevas koroonahirmus. Ta on diabeetik, kuulub riskirühma ja viibis põhimõtteliselt kodus koos 93-aastase vanaemaga, vaid mõni sõber käis. Erki ema pani söögikoti aia külge. Erki ei läinud linna peale.
* Kriminaalhooldajal on õigus ning Erki käitus nõmedalt ja vastikult, aga nüüd enam midagi tagasi ei võta.
* Erki tarvitas alkoholi ja saatis kriminaalhooldajale sõnumi „olen täiesti katki“, sest ta oli moraalselt ja füüsiliselt katki.
* Erki tarvitas kodus alkoholi, sest üks inimene oli 71-aastane ja teine 93-aastane ning Erki sai ainult televiisorit vaadata. Erkil polnud teemasid, millest isa ja vanaemaga rääkida, mistõttu ta lasi endale pudeli tuua, pani televiisori käima ja lihtsalt oli. See pole ilmselgelt mõistlik alkoholi tarvitamine, aga vahepeal läheb käest ära.
* Erkil oli stress, kuidagi pidi end välja elama sel raskel ajal ja ta leidis, et lahendus on alkohol. Erki ei tea, kui tihti ta tarvitab alkoholi, sest ei loe neid kordasid. Ta joob puhast viina, sest terviseseisundi tõttu ei saa muud juua. Erki ei tea, kui palju ta korraga alkoholi tarvitab. Kui keegi on seltskonnas, siis tuleb kolme-nelja inimese peale pudel-kaks.
* Erki ei joo üksi, vaid kui keegi tuleb külla või Erki läheb ise kellegi juurde. Erkil pole alkoholi tarvitamisega probleeme, ta on võimeline alkoholi tarvitamist kontrollima ja peab end nüüd kokku võtma, sest isa pole enam ning Erki ei tea, kuidas ta tuleb toime 93-aastase vanaemaga.
* Erki saab pensioni ning võttis võlgu, et küttepuud osta ja isa matuse eest tasuda. Erki ei saa jätta vanaema üksi ja minna vanglasse. Erki palub panna talle jalavõru, et ta oleks teatud territooriumil ja saaks vähemalt vanaema eest hoolitseda nii palju kui Erki käia suudab. Muidu jääb 93-aastane inimene üksi ja keegi ei hooldaks teda.
* Erki ei tea, kuidas on võimalik tema suhtes kriminaalhooldust teostada, kui ta ei käi kriminaalhooldaja juures. Nüüd on õppetund käes ja kui vaja, tuleb käima hakata, sest midagi muud ei jää üle.
* Erki ei täitnud varem kriminaalhoolduse nõudeid, sest ta mõtles vähe või oli see koroona ja hirm oli suur.

Kohus leidis muuhulgas, et stressi tõttu joomine pole pädev põhjus, et jätta kriminaalhooldaja juurde minemata. Mis puutub koroonahirmu, siis märkis kohus, et see ei takistanud Erkil sõpru külastamast. Lisaks selgus, et taustalt kostis kriminaalhooldaja telefonisse peomelu siis, kui mees oli samas pubis joomas, kus ta algselt alaealisi oli jootnud.

Kokkuvõtteks leidis kohus lõppeval kuul, et Erki ei sobi kriminaalhooldusele ja tal tuleb neljaks kuuks reaalselt vangi minna.

 

Autor: LÕUNALEHT
Viimati muudetud: 30/09/2021 09:30:05